Teema: Kärgpere rahateema

Aga mis siis tema arust õiglane oleks? Las ütleb välja. Õiglane on see(kui võtta jooksvad kulud, mis pole maja küljes nö kinni) toit, küte, vesi, elekter, prügi jms. Ja teha nii, et teha valik mõtteliselt pooleks. Teoorias, mida siis rääkida. Ja ühel lasta valida see oma pool. Ja kui see on valitud, siis peab see olema selline, et siis nö vahetatakse pooled ära. Kui üks vastu hakkab, siis pole õiglaselt poolittatud. Nagu laseloos koogitüki jagamine. Üks õdedest tahtis alati paremat või suuremat poolt või tükki. Teine laskis tal ise tüki pooleks lõigata. Ja siis lubas valida. Peale lõikamist siis ahnem pool vaatas ja vaatas, ja ei osanud valida. Siis selgus, et ta oli täpselt pooleks lõiganud. Ja talle see muidugi ei meeldinud, aga nii oli.
Sinu loos paistab, et mees ei taha eriti midagi maksta. Aga see on ka ahnus, kuna ta ise oma palgast ei peaks ju midagi välja käima kulude jaoks, kuna üür katab need, hea võimalus, kui nii saab. Ta oeaks seda mõistma.

Ehk oleks variant, et mees ei maksa mitte kommunaale vaid mingi kindla summa üüriks (mis oleks siis kommunaalidega võrdväärne ja arvestaks sisse ka mööbli ja kodumasinate kulumise. Summa poleks aga mitte jooksvalt muutuv vaid püsiv – suvel vast kommunaalid odavamad, siis maksab suurema summa ja talvel vastupidi.

Arvesta välja, kui suur oleks selle maja kus elate üürisumma, mis sisaldaks kommunaale ja kulumist ja jaga see pooleks (lased ju üüri ei maksa, neid ei saa arvestada). Ma arvan muidugi, et summa tuleks suurem, kui ta praegu maksab. Nii, et ehk ta mõistaks, et tal on päris hea diil.

Alternatiiv on ka, et te kolite uude kohta, mis on mõlemale võrdväärselt uus. Müüte oma senise kinnisvara maha või üürite välja. Siis on mõlemal võrdne võimalus.

Variant on ka, et mitte elada koos. Mees elab oma korteris ja sina oma majas ja käite ainult üksteisel külas.

Paned talle ette sarnaste majade üürisummad. Või majalaenusummad. Või hotellitoasummad.

Kui tahab vaid “enda kulusid” maksta, siis maksab seadmete rendikulu. Nt kohvimasinakasutus 20 eutot kuus, külmiku kasutus 30 eurot kuus, voodipesurent 20 eurot kuus, kahvlirent 5 eurot kuus, aiasistumise rent 60 eurot kuus jne

Vaid kolme inimese kommusid maksta on ikka ülisoodne elu.

Täielik parasiit, peaks ütlema. Mul on ka maja ja olen samuti kooselu proovinud, aga ei ole sujunud. Tuli üks mees siia elama, ta enne elas üürikorteris. Alguses nagu tegi siin mingeid töid, ostis süüa ja maksis osa maksudest. Aga siis hakkas panus aina vähenema. Lõpuks vaatasin, et mina nagu maksan kõike. Kui mul on mehega koos elades tunduvalt suuremad kulud kui üksi elades, siis nagu kisub kiiva see asi.

Miks sellise inimesega koos elada, kes tahab sind ära kasutada. Tema käitumine ei ole normaalne.

Mind hoopis hakkas huvitama, kui palju see korter talle siis renditulu teenib, kui maksab laenu ja jääb korralikult veel ülegi?

Isegi kui rendisumma oleks 500, siis korralikult ülejäämine on tiba liialdatud väljend.

Aga muidu teemast: minu arvates see kehtib nii meeste kui naiste puhul. Nii kui üks pool näeb, et teine pool saab hästi hakkama ja jõuaks teoreetiliselt kinni maksta mõlemi kulud, siis reeglina hakkab üks kohe teise kulul parasiteerima.

Mul endal ka parasiit kodus. Eks ma kasutan teda ära nii kuidas jaksan igasugustes töödes. Aga jah rahaga on temal see suhe, et koguks muudkui kusagile madratsi alla – ilus vaadata.

Kuna olen hästi hakkama saanud, siis olen käega löönud. Mul on lihtsam olnud rohkem teenida kui temaga saagida. Aga pean ütlema ka seda nüüd 20 aastat hiljem: küll on hea sirge seljaga seista ja ütelda – KÕIK siin on minu. Absoluutselt KÕIK. Ja kui ei meeldi – uks on seal ja võtmed jäta kapi peale.

Sõbranna läks lahku mehega ja juba pea 2 aastat saevad – kes maksis kommud ja kes laenu ja kellel on rohkem õigust omandile.

Vot selle vabaduse olen endale välja ostnud nende aastatega.

#3762407:

#3762299:

#3762286:

Tema hinnangul teen talle liiga kommunaalidega, sest maja on minu ja kui laiali läheme siis on maksnud muudkui, aga midagi talle ei jää. Palun kommentaare…

Sama loogikaga teeb mees oma üürilisele liiga, kui ta just ei kavatse rendilepingu lõppedes talle poolt korterit kinkida.

Parasiit on kodus sul.

Samal arvamusel.

Mehel muidugi hea äriidee- leida majanduslikult kindlustatud naine, anda oma korter üürile ning teenida iga kuu tegemata midagi.

Puhas kasum. No mis kulutused tal oma korterile iga kuu olla saavad?

No ja mida imet ta selle kasumiga peale hakkab või kui suur see kasum on? 20 aastaga 100 tuh maksimum. Sellega saab 5 aastat enam-vähem luxis hooldekodus oma surma oodata.

Mina suurustan oma mehe ees ikka sellega, et isegi kui ma kogu oma tänase vara talle annaks, oleks mul ikka 10 aasta pärast rohkem kui temal. Mitte iial ei jõua madratsi alla koguv koonerdaja nii kaugele kui see, kes ostab tööd teha, äri ajada, kellelegi lootmata ja arvestades ainult iseendaga.

Kui on oskajate töökätega mees, siis laseks tal igasuguseid asju teha. Minul juba ideedest puudus ei tule. Kasvõi viljade kaitseks maakividest aia.

#3762429:

Siinjuures ilmselt oleks hea ka info, kas su lapse isa maksab lapse eest elatist, sest see elatise summa võiks olla nö lapse panus kuludesse.

Mis see siia puutub. Ilmselgelt ei ole naisel lapse kulude katmisega probleeme. Küsimus on selles, mis on üldse mehe panus, kui ta seal elab. Kui ta maksab vaid enda kommunaalid ja söögi, ei ole asi eriti õiglane, sest ka ilma selle naiseta peaks ta ju kuskil elama, kas endale korteri ostma või üüri maksma, lisaks kõiki eluasemega seotud jooksvaid kulutusi maksma.

#3762286:

Kärgpere rahateema. Elame minu majas nüüdseks aasta. Pangalaenu maksan mina. Kuna maja pole veel päris viimseni valmis ja nt haljasused ja asjad käsil, siis need kõik on minu väljaminekud ja mehe poolset rahalist panust sellesse ma ei oota.

99% koduses majapidamises on minu muretsetud nüüd meie kooselu ajal või oli mul enne olemas. Majja kolides me enne rohkemat läbi ei rääkinud rahaasjadest kui selle, et mees ütles, et maksab kommunaalid. Tema andis enda korteri rendile siia kolides. Renditulu katab kõik tema korteriga seonduvad kulud ja jääb ka järgi päris korralikult.

Nüüd oleme aastakese elanud ja pidevalt tõuseb raha teemal riid. Minule tundub õiglane, et ta maksab kommunaalid, temale tundub see ülekohtune, et minu ja minu lapse eest maksma peab. Muud kulud on jaotatud nii, et toidupoes käime enam-vähem võrdselt, sellega pole probleemi kummalgi. Aga kuidagi kõik muu on ikkagi jäänud minu poole tugevalt kaldu. Alates voodipesust kuni muruväetiseni. Kõik puhastustarbed jne jne. Midagi vaheapeal ostab – a la kruvid või selline nipet-näpet. Kõik tehnika ja kodumasinad on minu hangitud. Aga samas tundub veider, et sellised kuluvad asjad on ainult minu kohustus. Ka mööbel suuremas osas, aga midagi on aidanud osta.

Minu seisukoht on, et mis maja küljes, see on ok et mina maksan. Ei eelda ega oota selle koha pealt midagi. Kuna tema on saanud oma korteri rendile anda tänu majja kolimisele, siis pean õiglaseks, et maksab maja kommunaalid.

Tegin ka ettepaneku, et maksan siis ise oma kommunaalid, aga kõik muu mis ühises igapäevases tarbimises, ka pooleks. See justkui ka ei sobinud. Milline oleks õiglane lahendus? Tema hinnangul teen talle liiga kommunaalidega, sest maja on minu ja kui laiali läheme siis on maksnud muudkui, aga midagi talle ei jää. Palun kommentaare…

Meilt küsid? Sul kas pole meest või pole ise naine 🙂 Partner ütleb, mis on õiglane.

#3762388:

Mind hoopis hakkas huvitama, kui palju see korter talle siis renditulu teenib, kui maksab laenu ja jääb korralikult veel ülegi?

Isegi kui rendisumma oleks 500, siis korralikult ülejäämine on tiba liialdatud väljend.

Aga muidu teemast: minu arvates see kehtib nii meeste kui naiste puhul. Nii kui üks pool näeb, et teine pool saab hästi hakkama ja jõuaks teoreetiliselt kinni maksta mõlemi kulud, siis reeglina hakkab üks kohe teise kulul parasiteerima.

Mul endal ka parasiit kodus. Eks ma kasutan teda ära nii kuidas jaksan igasugustes töödes. Aga jah rahaga on temal see suhe, et koguks muudkui kusagile madratsi alla – ilus vaadata.

Kuna olen hästi hakkama saanud, siis olen käega löönud. Mul on lihtsam olnud rohkem teenida kui temaga saagida. Aga pean ütlema ka seda nüüd 20 aastat hiljem: küll on hea sirge seljaga seista ja ütelda – KÕIK siin on minu. Absoluutselt KÕIK. Ja kui ei meeldi – uks on seal ja võtmed jäta kapi peale.

Sõbranna läks lahku mehega ja juba pea 2 aastat saevad – kes maksis kommud ja kes laenu ja kellel on rohkem õigust omandile.

Vot selle vabaduse olen endale välja ostnud nende aastatega.

Kusagil ei ole kirjas, et mees enda korteri eest laenu tasub. Pigem jääb mulje, et korter on laenuvaba. Korteriga seotud kulud on nagu tavalistel üürikorteritel(näiteks läheb külmik katki ja vaja välja vahetada, kui koos külmikuga välja üüritud).

Ma ka sellist puuki enda kodus ei taluks.

Võibolla ühine konto kuhu kannaksite iga kuu mõlemad kindla summa on tõesti kõige parem mõte. Siis ei pea täpselt saagima. Sealt maksate kommunaalid ja KÕIK jooksvad kulud. Ka kodumasinate remont näiteks ja lambipirnid ja katuse paranduse jne. Igasugune toit, puhastusvahendid  ja muu seesugune kindlasti. Kui jääb üle – läheb nii öelda remondifondi või puhkusefondi vms. Tagavaraks, noh.  Kui on vaja uusi asju, näiteks käterätte või panni või uut diivanit, siis see ka sealt.

Kui laiali lähete, jääb mehele tema korter. Mille pealt ta on ka samal ajal koguaeg tulu saanud.

Kui suurest summast üldse jutt käib? Mõnesaja euro pärast ei hakkaks kõike kirja panema ja poolitama, aga mõne tuhande puhul võib see arukas olla. Ühine majapidamiskonto sobib mõnele perele kindlasti ka. Aga ma ise võtaks seda aastaga kujunenud rahaviiuldamist juba indikaatorina, et aeg on eri suundades liikuma hakata.

#3762537:

#3762508:

Mis puutub mööblisse ja siseviimistlusse, siis sorri, aga mees küll sinu kinnisvara parendamisse panustama ei pea rahaliselt.

No vabandust väga, mööbel ja sanitaarremont on jooksvad kulud, mis ei tõsta kinnisvara väärtust. Neid tarbivad kõik elanikud ja see on pigem kulumaterjal. Kui sa autosse bensiini ostad, teda pesed, osasid vahetad, hooldad, siis see pole ju asja parendamine, vaid jooksvate kulude tasumine.

Aga kui ma oma korterit välja üürin, kas siis üürnik peab sinna ostma uut mööblit ja tegema sanitaarremonti? Kui nii kokku lepitud, siis okei. Aga kui sellist kokkulepet pole, siis kindlasti ei ole see selline kulu, mida peaks üürnik seaduse järgi katma. Isegi mitte uue regulatsiooni kohaselt. Ja ma saan aru, et hetkel probleem selles seisnebki, et konkreetset kokkulepet pole ja inimesed karvupidi koos. Pealegi selle sinu arvates “jooksva kulu” katmiseks pakkusingi välja, et teemaalgataja peaks endale sobivat summat igakuiselt nö üürirahana lisaks küsima ja siis teemaalgataja ise vaatab/otsustab/maksab, kui mingi mööbel vaja osta või kuskil sanitaarremonti teha ja kulu katab osaliselt või täielikult sellest rahast.  Aga kindlasti ei ole suuremõõdulisse mööblisse investeerimine jooksev kulu. Või sa päriselt ka arvad, et mees peaks majja ostma uue köögimööbli näiteks? Kes talle selle pärast kinni maksab, kui teemaalgataja ta välja viskab?

Kui suured need kommunaalid siis olla saavad, et see peaks teema olema.
Max 300 EUR (suvel ilmselt alla 200)
Selle maksmine on mehe jaoks suur tüliõun?
Minu jaoks on see tülgastav. Mitte mehelik, ebameeldiv, mitte atraktiivne. Ei suudaks sellist vinguviiulit mehena vaadata, ammugi oma majapidamises pidada.
Õiglane jaotus? Praegune korraldus on rohkem kui õiglane. Ütleks mehele, et rahas pole teema, kui tahab paarina elada, peab üksteist toetama (igas mõttes).