Kogu aeg räägitakse, et ega lahutus ei tähenda lahkuminekut lastest, aga tegelikult ju ikka tähendab. Meil ka siis klassikaline juhtum, et olime 15 aastat abielus, kaks last, kes on veel väikesed, siis mees leidis armukese, kellega nüüd koos elab. Ülitavaline olukord. Ja muudkui öeldakse, et ega laste jaoks ei muutu ju midagi, isa on ikka isa. Aga ei ole ju enam ta mingi isa. Uus naine keelitab ikka enda poole kogu aeg, et need vanad lapsed rohkem meelest ära läheks. Ja kui koos ei ela, vähe aega koos veedad, siis tulebki võõraks jäämine, mis muidugi ongi uuele naisele meelepärane. Meestel on komme mitte laste peale mõelda, vaid püüda olla meelepärane ikka hetkel kehtivale voodikaaslasele, siis juhtubki nii. Lapsed on viimased, kelle peale mõeldakse. Ja mulle öeldakse, et sul on ikka kohutavalt vedanud, eksmees ei aja vägikaigast, maksab elatist. No tore, aga see ei muuda fakti, et lastel enam pole isa ja ma pean üksi lapsi kasvatama, mis ei olnud minu plaan, kui lapsed sain. Nõme ja ebaõiglane.
Teema: Kärgperendus on eelmise perekonna suhtes kka väga ebaõiglane
Palun saa üle. Kaua võib jahuda, neid teemasi siin palju. Loe läbi ja lisa oma hala sinna.
Kogu aeg räägitakse, et ega lahutus ei tähenda lahkuminekut lastest, aga tegelikult ju ikka tähendab.
Iga kaine inimene saab aru, et see jutt on pullikaka. Suured muutused tulevad lahku minnes lapse elus igal juhul, isegi täpselt võrdselt jagatud hooldusõiguse puhul; kui mängu tulevad uued vanemate partnerid ja nendel uued lapsed, siis veel rohkem. Mõnel juhul on laps siis nagu tõrjutu, kes kumbagi perekonda hästi ei sobi, aga noh, tuleb välja kannatada, mõnel juhul läheb paremini, mõnel juhul hullemini. Inimesed ajavad iga päev sobivaid klišeesid suust välja, mõistlik inimene mõtleb ikka reaalsusele, mitte teiste aetud positiivsele (või just ülemäära negatiivsele) pullikakale.
Palun saa üle. Kaua võib jahuda, neid teemasi siin palju. Loe läbi ja lisa oma hala sinna.
Aga sina loe neid teemasid, mis sulle huvi pakuvad. Minu jaoks on just minu teema tähtis, sest puudutab mind isiklikult. Sulle on see järjekordne tüütus, aga minu jaoks väga valus asi. Sina ei pea seda lugema, veel vähem oma arvamust avaldama.
Tee siis hooldus 50/50, mis sa arvad, et armastust kerjates oleks te elu ilusam. Läks tuksi kooselu, siis läks. Las uus naine kantseldab siis pool aega lapsi. Või vii iga nädalavahetus lapsed neile. Mine välja, pidutse, leia endale ka elu, ega sa ainult lastele ela. Oled naine, naudi elu.
Jah, nii on. Kusjuures mahajäetud kaaslase jaoks võib olukord ka ühel hetkel paraneda, aga lapsed jäävad millestki väga olulisest ilma igaveseks. Kui ma vaatan oma meest ja laste isa, siis oleks välistatud, et ta saaks sama palju isa ja sama lähedane olla lastega kuskil mujal meist eraldi elades.
Nii see on, eriti neil meestel, kes on kohemaid mõjutatud uutest suhetest.
Ja kõik need, kes räägivad jutte stiilis – lahutus ei muuda laste jaoks midagi, ehk isegi paremaks, isa jääb ikka isaks,on tänapäevased ajupesijad lihtsalt, kes ühegi koha pealt oma jutu eest ei vastuta, ainult mökitavad.
Ole ise tubli, nii laste, kui enda pärast.
Palun saa üle. Kaua võib jahuda, neid teemasi siin palju. Loe läbi ja lisa oma hala sinna.
Aga sina loe neid teemasid, mis sulle huvi pakuvad. Minu jaoks on just minu teema tähtis, sest puudutab mind isiklikult. Sulle on see järjekordne tüütus, aga minu jaoks väga valus asi. Sina ei pea seda lugema, veel vähem oma arvamust avaldama.
Tee siis hooldus 50/50, mis sa arvad, et armastust kerjates oleks te elu ilusam. Läks tuksi kooselu, siis läks. Las uus naine kantseldab siis pool aega lapsi. Või vii iga nädalavahetus lapsed neile. Mine välja, pidutse, leia endale ka elu, ega sa ainult lastele ela. Oled naine, naudi elu.
Et kui isa jätab lapsed maha, siis võiks ema ka seda teha või mis… ?
Muidugi oleks ideaalne nii mitmeski mõttes 50/50 hooldus, kus lapsed saavad vanematega võrdselt aega veeta (kuigi jälle segane see, et neil oleks siis justkui kaks kodu), aga seda peab ikka isa ja ema mõlemad väga soovima. Kui mees eelistab oma uut naist lastele, siis pole ju midagi teha. Lapsi ju talle kuidagi peale ei suru. Äärmisel juhul mõjutaks südametunnistust, et sinu lapsed ju… Aga olen teemaalgatajaga nõus ja kahju su lastest. Selline igapäevane koos tiksumine annab ikka nii suure eelmise läheduse hoidmiseks/tekkimiseks lapsevanema ja lapse vahel, isegi kui päeva jooksul üksteisega eriti ei räägita, kõik nokitsevad oma nurgas oma asju, siis ikka ollakse koos ja seegi on eriline tunne, mis lahus elades on täiesti võimatu.
Oleneb kui vanad lapsed on, aga kui nemad isale otse näkku ütleksid, et me vajame sind… nojah, see võib olla lastele veelgi valusam, kui isa siis ka eemale hoiab… Seda peaks ikka isa taipama.
Tee siis hooldus 50/50, mis sa arvad, et armastust kerjates oleks te elu ilusam. Läks tuksi kooselu, siis läks. Las uus naine kantseldab siis pool aega lapsi. Või vii iga nädalavahetus lapsed neile. Mine välja, pidutse, leia endale ka elu, ega sa ainult lastele ela. Oled naine, naudi elu.
Hooldus ongi 50/50, mis ei tähenda seda, et last tegelikult pool aega enda juurde tahetakse. Minu laps ei ole kellelegi kättemaksmise masin, mina tõesti hoolin tema heaolust.
No kui mees peaaegu pool ajast lastega on, siis pole ju nii hull. Kas sa oleksid tahtnud kooselu jätkata mehega, kes sind petab? Siin foorumis halamine ei muuda su elu paremaks. Kui vajad abi, minge koos nõustaja juurde. Mis sa siin saad, on see, et lihtsalt soiute koos, et mehed on ikka m-id. Ma kasvatan ka üksi kahte last, mees viitsib neid näha korra kaks kuus. Ja tead ongi parem, mina ei kerja tähelepanu. Elan ja tegelen lastega. Siin vinguda, on sama, mis paigal seista. Saa kibestusest üle, hakka elama
Meil ka siis klassikaline juhtum, et olime 15 aastat abielus, kaks last, kes on veel väikesed
Inimesed väsivad üksteisest peale paljusid koos veedetud aastaid. Klassikalisem ja praktilisem on lapsed saada kooselu algusaastatel. Siis on mingi lootus, et nad saavad terves peres vähemalt teismeliseks kasvada.
Mis see lahendus siis oleks, hambad ristis laste pärast koos elada? Lapsed ei ütle sulle selle eest hiljem aitäh kui sa oma elu maha matad, õnnetu oled ja ebameeldiva inimesega koos elad.
. Siin vinguda, on sama, mis paigal seista. Saa kibestusest üle, hakka elama
Milleks see foorum siis on, kui siia ei tohi kirjutada, asju arutada, nõu küsida? Või noh, kas või niisama hingelt ära rääkida?
Loomulikult ei huvita teist naist võõrad lapsed. Ka mees mõtleb kindlasti, et on ikka nuhtlus küll see lapseteema. Kuna ta soovib teist naist naisena, siis tahab ta aega muudmoodi veeta kui lastega. Lapsed ikkagi segavad ja tuletavad eelmist elu meelde. Kurb, aga nii on. Valik on tal nii tehtud, et lapsed on vähemolulised. Käitumist muudab ta ise vastavalt omale soovile. Kui midagi väga tahad, ei lase end teistel mõjutada.
Lihtsalt mõtisklen. Huvitav, mille peale mõtlevad need nn uued naised, kes hakkavad kokku teise (või mitmenda) ringi mehega, kellel on varasematest kooseludest “kaasavara” olemas, ja kes pole nõus sobituma ega kokku puutuma lastega eelmmistest kooseludest.
Äkki siin on mõni selline naine, ja oskab vastata?
Mul enda tutvusrinkonnas oli ka üks selline naine, kes hakkas koos elama mehega, kellel oli eelmisest suhtest kaks last. Nii jaburalt, kui see ka ei kõla, siis naine keelas mehel nende lastega suhtlemise, sest mehel on ju nüüd uus elu. Selle naisterahva puhul võis põhjenduseks olla ehk see, et ta oli alles noor ja eluvõõras – 23-aastane. Nüüd, kui ta ise on sellest mehest lahus ja uue mehe rüpes, siis ta millegipärast küll eeldab, et eelmine mees nende ühise kahe lapse kasvatamises aktiivselt osaleb. Mees osaleb ka.
Jah, kui laste isa uue naise leidis, siis teda enam lapsed ei huvita. Hooldus on jah 50/50, aga tegelikkuses uus naine tõrjub lapsi ja ei soovi neid oma koju. Ja sa ei oska emana sellist asja mitte iialgi ette näha, et ühel hetkel leitakse armuke, kes muudab su mehe käitumist 100 protsenti. Ok, saan aru, et mind naisena enam ei soovita, aga et ka lapsed heidetakse siis üle parda?
Vaata, sellega on nii.
Kui näiteks isa uus naine juhtuks olema seda tüüpi, kes kogu aeg lapsi soosiks, oleks nö. “lähe tädi”, nad teeksid koos igasuguseid huvitavaid asju, SIIS olek su probleem hoopis teispidi.
Lapsed räägiksid sinu kodus, et “aaaga Mari küll lubab meil jäätist süüa” vms analoogilist…
Ja siis, tõenäoliselt oleks hoopis SA ISE see, kes lapsi sinna ei lubaks ja põeks selle pärast. Sest neil on lahe seltskond, aga sul ainult sina ja lapsed. Mingeid “mõnusaid võõrasemasid” sa vihkaks nagu tuld.
Kas sa tahaksid seda? Ilmselt mitte, see tunduks sulle ju veel hullem olukord.
Kui ei taha, siis ole tasa.
Saa sellest aru, et sa oled praegu näiliselt kaotaja ja sulle ei meeldi mitte midagi. Ei üks ega teine.
Loomulikult ei huvita teist naist võõrad lapsed. Ka mees mõtleb kindlasti, et on ikka nuhtlus küll see lapseteema. Kuna ta soovib teist naist naisena, siis tahab ta aega muudmoodi veeta kui lastega. Lapsed ikkagi segavad ja tuletavad eelmist elu meelde. Kurb, aga nii on. Valik on tal nii tehtud, et lapsed on vähemolulised. Käitumist muudab ta ise vastavalt omale soovile. Kui midagi väga tahad, ei lase end teistel mõjutada.
Lihtsalt mõtisklen. Huvitav, mille peale mõtlevad need nn uued naised, kes hakkavad kokku teise (või mitmenda) ringi mehega, kellel on varasematest kooseludest “kaasavara” olemas, ja kes pole nõus sobituma ega kokku puutuma lastega eelmmistest kooseludest.
Äkki siin on mõni selline naine, ja oskab vastata?
Mul enda tutvusrinkonnas oli ka üks selline naine, kes hakkas koos elama mehega, kellel oli eelmisest suhtest kaks last. Nii jaburalt, kui see ka ei kõla, siis naine keelas mehel nende lastega suhtlemise, sest mehel on ju nüüd uus elu. Selle naisterahva puhul võis põhjenduseks olla ehk see, et ta oli alles noor ja eluvõõras – 23-aastane. Nüüd, kui ta ise on sellest mehest lahus ja uue mehe rüpes, siis ta millegipärast küll eeldab, et eelmine mees nende ühise kahe lapse kasvatamises aktiivselt osaleb. Mees osaleb ka.
Vastata ei oska ja ise pole ka selline naine, aga ilmselt ikkagi need naised lihtsalt nii isekad ja enesekesksed, et neid lihtsalt ei huvitagi laste heaolu ega midagi. Peaasi, et mehe omale saavad. Õnneks muidugi on ka saatusel alati kombeks neid hiljem samasse olukorda panna, siis on küll kisa lahti.
Miks mees maksab elatist, kui hooldus 50/50? Kas oled pakkunud elatise tasaarveldamist päevade eest mil lapsed isaga?
Teine asi võib olla, et lapsed kasvatamata ja nendega on lihtsalt ebameeldiv koos olla. Tihti juhtub seda peredes, kus laste kasvatamise on emad enda õlule võtnud ja isa sisuliselt protsessist eemaldanud. Laste kasvatamatus on üks oluline põhjus, miks pered lahku lähevad.
Miks mees maksab elatist, kui hooldus 50/50? Kas oled pakkunud elatise tasaarveldamist päevade eest mil lapsed isaga?
Teine asi võib olla, et lapsed kasvatamata ja nendega on lihtsalt ebameeldiv koos olla. Tihti juhtub seda peredes, kus laste kasvatamise on emad enda õlule võtnud ja isa sisuliselt protsessist eemaldanud. Laste kasvatamatus on üks oluline põhjus, miks pered lahku lähevad.
Nii rumalat ja eluvõõrast mõtet pole pikka aega lugenud.
Olen ise ka oma laste isast ammu lahus. Siiski sõnastaksin selle teema pealkirja ümber: “Eksmees on oma eelmise perekonna suhtes ebaõiglane”
Ja jätaks ka ära selle uue naise poolse keelitamise jutu, oled pealt näinud seda keelitamist?
Ei kärgperendus ega uus naine pole siin süüdlased. Ikka see nende laste isa ja sinu eksmees.
Aga oma laste suhtes hoolimatutel meestel on muidugi lihtne. Nemad teevad nii vähe kui saavad (näiteks maksavad elatist) aga süüdlane on ikka selle mehe ema või ôde või uus naine. Süüdistatakse kedaiganes, aga mitte meest ennast, mkmm. Mees vaeseke on nagu ära nõiutud.
Kogu aeg räägitakse, et ega lahutus ei tähenda lahkuminekut lastest, aga tegelikult ju ikka tähendab. Meil ka siis klassikaline juhtum, et olime 15 aastat abielus, kaks last, kes on veel väikesed, siis mees leidis armukese, kellega nüüd koos elab. Ülitavaline olukord. Ja muudkui öeldakse, et ega laste jaoks ei muutu ju midagi, isa on ikka isa. Aga ei ole ju enam ta mingi isa. Uus naine keelitab ikka enda poole kogu aeg, et need vanad lapsed rohkem meelest ära läheks. Ja kui koos ei ela, vähe aega koos veedad, siis tulebki võõraks jäämine, mis muidugi ongi uuele naisele meelepärane. Meestel on komme mitte laste peale mõelda, vaid püüda olla meelepärane ikka hetkel kehtivale voodikaaslasele, siis juhtubki nii. Lapsed on viimased, kelle peale mõeldakse. Ja mulle öeldakse, et sul on ikka kohutavalt vedanud, eksmees ei aja vägikaigast, maksab elatist. No tore, aga see ei muuda fakti, et lastel enam pole isa ja ma pean üksi lapsi kasvatama, mis ei olnud minu plaan, kui lapsed sain. Nõme ja ebaõiglane.
Mis see tulevane naine siia puutub? Isa ikka vastutab oma tegude eest ise. POle ju laste isa mingi alaealine ja enda tegude eest mittevastutav tegelinski. Ta on ISA!. Ja kui sa väidad, et isa pole enam isa, et teine naine muudkui mõjutab meest ( mis tähendab, et koos elades mõjutasid teda sina, muidu sa ju ei teaks, et mees on mõjutatav) ja seetõttu pole isa enam isa. Kui olid väga head suhted laste ja isa vahel kooselades, siis jah, isa ehk pole enam niipalju lapsega, aga ta ise hoolitseb, et see side ka jätkuks. Isa ei ole robot, ta on elus inimene. Kui on robot, siis oli ta seda ka enne lahkuminekut. Ise tean lugu, kus isa küll läks pere juures uue naise juurde, kuid soov lastega koos olla võimalikult palju oli nii suur, et tema uus suhe purunes, kuna uus naine ei talunud, et tema jaoks ei jäägi aega rohkem kui siis kui ta armukese seisus oli. Ja mees jäi üksi elama ja pühendas oma vaba aja lastele. Juhusuhteid pidas siis kui aeg üle jäi. Nii et asi ei ole naises, või lahutsues, asi on konkreetses MEHES!. Oli ta enne lükata tõugata, ju ta on nüüd ka. Polnud enne sidet lastega, pole seda ka peale lahutust. Diivanil lösutav isa, kelle roll lapsi korrale kutsuda, ei ole ju isa. See, et lapsed isa elutoas näevad, see pole ju isa roll. Samahästi võib pildi elutuppa üles panna. Vahet ei ole.
Lisaks veel, et uus naine ilmselt räägib faktist, et tema meheke oma lastega aega ei veeda, sel moel et süüdi on eksnaine. Olen ise kuulnud, kuidas “eks ei anna lapsi” ja “eks ei näita lapsi”. Seda olen ma kuulnud mingis lahutusloos meessoost isiku ema suust.
Mehega on 50/50 hooldusõigus ja ta ei maksa elatist tavapärases mõistes, aga mõned ostud maksab kinni. Aga teema polnudki sellest. Rahaline pool on samuti ebaõiglane, mina maksan palju rohkem laste kulusid kui mees. Lisaks elavad lapsed siiski enamasti minu juures, mitte mehe kodus, sest ma ei soovi, et lapsed oleks kohas, kuhu neid ei taheta. Mehe uus naine ei taha lapsi sinna. Aga rahaline pool ei olnudki teema, vaid see, et lastel pole enam tegelikult isa, kuigi see isa armastas alles hiljuti lapsi üle kõige maailmas.
Mis see põhjus on, miks uus naine lapsi sinna ei taha? Saad ju mehe käest välja uurida või laste kaudu infot saada. Mind uue naisena alguses häirisid kõige rohkem ebaõiglane elatissüsteem ja laste kasvatamatus. Tänaseks on olukord palju parem ja lastel on suhe nii ema kui isaga. Suhelge omavahel, nurgas norutamine ei vii kuskile. Kui su soov on ikka siiras, et lastel oleks isaga suhe, mitte ei hau plaani uue naise vastu.
Mind uue naisena alguses häirisid kõige rohkem ebaõiglane elatissüsteem ja laste kasvatamatus.
Jah, nagu su esimesest kommentaarist aru võis saada, siis mehe pere lahkumineku põhjuseks oli laste kasvatamatus ema poolt, mitte sina nende ellu vahele trügimas.
See ikka inimesest sõltub – kui on selline mees, kes saab uue naise pärast lapsed unustada, siis on viga ikka mehes, mitte uues naises ega kärgperenduses kui niisuguses. Minul on küll lähiringist võtta inimesi, kes saavad pärast lahkuminekut normaalselt läbi, suudavadki mõelda ennekõike lastele, ei pea minema kohtusse hooldusõigust jagama või elatist nõudma. Lapsed on endiselt roosad ja rõõmsad, neile on selgek tehtud, et ehkki vanemad lahutasid, on lapsed mõlemale endiselt kallid ja olulised – ja seda tõestatakse igapäevaselt tegudega, mitte ei ole seda vaid sõnadeks jäetud. Muidugi laste elu mõnevõrra muutub, igapäevaselt ei ole isa enam kodus, aga seda läbimõeldumad on koosolemised temaga. Ei pea uued naised iga hinna eest vahendeid valimata meest enda küljes kinni hoidma, normaalne naine saab ikka aru, et isa on lastele oluline, pigem soosib neid kohtumisi, hoides sel moel õhkkonna mõnusalt pingevaba.
Mehega on 50/50 hooldusõigus ja ta ei maksa elatist tavapärases mõistes, aga mõned ostud maksab kinni. Aga teema polnudki sellest. Rahaline pool on samuti ebaõiglane, mina maksan palju rohkem laste kulusid kui mees. Lisaks elavad lapsed siiski enamasti minu juures, mitte mehe kodus, sest ma ei soovi, et lapsed oleks kohas, kuhu neid ei taheta. Mehe uus naine ei taha lapsi sinna. Aga rahaline pool ei olnudki teema, vaid see, et lastel pole enam tegelikult isa, kuigi see isa armastas alles hiljuti lapsi üle kõige maailmas.
Mis see põhjus on, miks uus naine lapsi sinna ei taha? Saad ju mehe käest välja uurida või laste kaudu infot saada. Mind uue naisena alguses häirisid kõige rohkem ebaõiglane elatissüsteem ja laste kasvatamatus. Tänaseks on olukord palju parem ja lastel on suhe nii ema kui isaga. Suhelge omavahel, nurgas norutamine ei vii kuskile. Kui su soov on ikka siiras, et lastel oleks isaga suhe, mitte ei hau plaani uue naise vastu.
Sinu mees oli ju oma lapsed kasvatamata jätnud…
Miks mees maksab elatist, kui hooldus 50/50? Kas oled pakkunud elatise tasaarveldamist päevade eest mil lapsed isaga?
Teine asi võib olla, et lapsed kasvatamata ja nendega on lihtsalt ebameeldiv koos olla. Tihti juhtub seda peredes, kus laste kasvatamise on emad enda õlule võtnud ja isa sisuliselt protsessist eemaldanud. Laste kasvatamatus on üks oluline põhjus, miks pered lahku lähevad.
Isad eemaldavad end sellest protsessist ise. Armukese juurde näiteks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
