Laps ei saa olla iial külaline omaenda isa või ema kodus.
No see on küll jama. Kui ma elasin emaga, siis isa juurde käisin ma ikka külla. Tõsi, igal nädalal mitu korda. Tunniks-paariks või paariks päevaks. Külas oli nii hea olla 🙂 Minult oodati ainult viisakat käitumist ja sõbralikku olemist ka isa uue naise ja tema lastega. Ei pidanud ma külas põrandaid pesema (minu sealviibimise ajal muidugi ka teised lapsed mitte), ei pidanud iial mingeid suuri kodutöid üldse tegema, anti huvitavamaid raamatuid, süüa anti hästi ja õhtuti lubati kauem üleval olla.
Isa uus naine käitus minuga superhästi, hoidis ennast natuke eemale, oli lahke, südamlik, aga ei kippunud mind katsuma ja minust nö oma tütart tegema. Ei proovinud intelligentse inimesena mulle ema mängida. Oli, kes ta oli – isa uus naine, oma kodu perenaine ja mulle võõrustaja.
Ma küll nii ülbe laps polnud, et eeldanuks, et minu sünnikodu ehk vanaema kodu on ka minu kodu, teise vanaema kodu, kus ma veetsin kuu igal suvel, on KA minu kodu, emakodu on minu kodu, isa uue pere kodu on ka minu kodu jne.
Katsugem nüüd veidi piiri pidada.
Teemaalgatusega selles mõttes nõus, et endisi lapsi pole olemas ning abielludes lastega mehega on need lapsed igavesti teie silmapiiril. Mina isiklikult ei abielluks iial mehega, kes oma nö eelmiste lastega vähe suhtleb või raha ei anna.
Väga põlgan naisi, kes oma elukaaslastel (tavaliselt pole need isegi abikaasad) ei luba oma eelmise abielu lastega suhelda või neile raha anda. Ma ajaks kepihoopidega oma mehe tema laste juurde, kui juba nädala pole näinud 🙂 Ja maksaks ise nende emale elatisraha, kui mees ei maksa. Ja siis kiiresti viskaks selle jobu välja. Õnneks mul oli normaalne lahutatud isa ja mul on normaalne mees, kes oma eelmise abielust lapse eest hoolitses regulaarselt emotsionaalselt ja ka materiaalselt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 12.01 14:07; 14.01 13:27; 14.01 13:39; 14.01 13:45; 14.01 13:53; 14.01 14:43;