Tegelikult peaks lihtsalt tõdema, et võib minna nii ja võib minna naa, põhiküsimus on ikkagi immuunsüsteemi tugevuses (mis sõltub paljudest asjaoludest) ja ilmselt ka inimese geneetikas (praegu ju on teadus välja toonud inimesed, kes on loomulikult resistentesed koroonaviirustele), samuti arvatavasti viiruse koguses, millele oled olnud eksponeeritud, st terve päev ninapidi koos haigega on ilmselt nakatavam kui läbi jalutamine ruumist, kus 10 min tagasi on olnud nakatav inimene.
Veider, et sa loetled üles palju tegureid, aga jonnakalt eitad, et vaktsineeritus võiks ka üks neist teguritest olla, mis seda loteriid mõjutab? Ma olen kõigega nõus, mida kirjutad, kõik see loomulikult mõjutab meie haiguskäiku, kuid kindlasti mõjutab seda ka asjaolu, kas ja millal oleme vaktsineeritud. Ma ei taipa, miks ja millele tuginedes sa seda nii jäärapäiselt eitad, kui statistika vihjab ju selgelt, et haiglas (ja surnukuuris) on vaktsineeritute osakaal väiksem kui vaktsineerimata inimeste oma.
vaktsineeritus võiks ka üks neist teguritest olla, mis seda loteriid mõjutab?
Ta mõjutab alles siis, kui hea viraalse koguse oled saanud – kui sul antikehad juba ringluses olemas, saad kiiremini jagu. Kui saad väikese koguse või koguse, millega esmane rinne ise hakkama saab, siis nina limaskesta need antikehad sulle appi tulla ei saa – pole seda tüüpi antikehad lihtsalt. Kui raske sellest aru saada on?
Ta mõjutab alles siis, kui hea viraalse koguse oled saanud – kui sul antikehad juba ringluses olemas, saad kiiremini jagu. Kui saad väikese koguse või koguse, millega esmane rinne ise hakkama saab, siis nina limaskesta need antikehad sulle appi tulla ei saa – pole seda tüüpi antikehad lihtsalt. Kui raske sellest aru saada on?
Kui raske on sellest aru saada, et me ei räägi praegu ainult nina limaskestaga piirduvast, vaid kogu põdemisprotsessist? Mida sa korrutad seda esmast kaitset ja limaskesta? Kõik saavad aru, aga see pole lihtsalt ainus oluline koht selles teemas.
Ta mõjutab alles siis, kui hea viraalse koguse oled saanud – kui sul antikehad juba ringluses olemas, saad kiiremini jagu. Kui saad väikese koguse või koguse, millega esmane rinne ise hakkama saab, siis nina limaskesta need antikehad sulle appi tulla ei saa – pole seda tüüpi antikehad lihtsalt. Kui raske sellest aru saada on?
Kui raske on sellest aru saada, et me ei räägi praegu ainult nina limaskestaga piirduvast, vaid kogu põdemisprotsessist? Mida sa korrutad seda esmast kaitset ja limaskesta? Kõik saavad aru, aga see pole lihtsalt ainus oluline koht selles teemas.
Sest te järjepidevalt loetlete nendele vaktsiinidele juurde hüvesid, mida neil ilmselgelt ei ole. Need ei ole nii võimsad vaktsiinid, et sa sellega teisi koduseid kuidagi kaitsta saaks – ei saa aru sellest? See vaktsiin aitab sind siis, kui tõesti shit hits the fan.
Sest te järjepidevalt loetlete nendele vaktsiinidele juurde hüvesid, mida neil ilmselgelt ei ole. Need ei ole nii võimsad vaktsiinid, et sa sellega teisi koduseid kuidagi kaitsta saaks – ei saa aru sellest? See vaktsiin aitab sind siis, kui tõesti shit hits the fan.
Omateada ma just täpselt seda kogu aeg ka räägin – aitab vältida rasket haigestumist ja surma – aga sina muudkui vaidled ja vaidled ja vaidled … Ma ei tea, mis keeles või mis lauseehitusega tuleks siis seda öelda, et sulle sobiks? See, et keegi näeb veel lisaboonuseid, näiteks lühem põdemine, mis paneb kaaselanikust vanuri väiksemasse riski, see on ju lihtsalt lisaboonus.
Minu tutvusringkonnas jälle on enamus vaktsineeritud väga lühikese aja pärast peale vaktsiine koroona saanud. Paljud neist enne suutsid haigust mitte ülesse korjata aasta või rohkem, peale vaktsiine – valmis.
Samal ajal mu vaktsineerimata tuttavad, ka peres vanemad inimesed, pole tänaseni haigestunud kordagi.
Noo väga huvitav! Hea, et sa välja tõid lisaks vaktsineerimise üle jahumisele, et ka piirangud toimivad. Vaktsineerimatud kondavad vähem ringi ja korjavad vähem viirust üles.
– tõhustusdoosiga nakatutakse rohkem kui kaks korda vähem 100 tuhande inimese kohta kui vaktsineerimata olekus;
– et üle 75% surnutest sel ajavahemikul oli vaktsineerimata;
– et intensiivravis oli sel ajavahemikul 45 vaktsineerimata inimest ja 10 vaktsineeritut, kuigi vaktsineerituid on ühiskonnas kaks korda rohkem kui vaktsineerimata inimesi.
Mitte kuidagi ei ole siit võimalik järeldada seda lollust, mida sa ülevalpool kirja panid.
praeguste vaktsiinidega seda tõestust ju väga pole
Millist tõestust sul “ei ole”? Iga päev antakse sulle Terviseameti pressiteates tõestus, aga sinu jaoks seda ikka ei ole. Surijate hulgas on valdav osa vaktsineerimata, haiglajuhtumite hulgas on 60% vaktsineerimata (samal ajal kui inimestest on vaktsineerimata 40% – ehk siis väiksem osa inimestest annab suurema osa haiglapatsientidest).
Kui meditsiin kinnitab, et 4. süst on abiks, siis kahtlemata lasen selle teha. Hetkeseisuga seda ju Eestis ei soovitata, see on märk, et soovitusi tasub uskuda. Kui asi oleks vajaduses vaktsiinid kellelegi pähe määrida ja maha müüa, siis ju propageeritaks juba nüüd 4. süsti.
Kas tead kui palju sureb praegu inimesi rohkem kui tavaliselt. Muidugi väidetakse, et vaktsiinidega pole mingit pistmist. Nii et need, kes nõrgad terviselt, surevad lihtsalt enne haiglat “äkki ” ära ja ongi nii nagu kirjutad haiglates pole vaktsineeritute koormust. Küll on aga see koormus lähedastel, kes äkki surnuid inimesi matavad. Vaata palun seda statistikat ka kuni ta veel kättesaadav on ja pole salastatud. Mis on hetkel kõige suurema suremuse põhjuseks ? Miks ? Koroona peaks ju olema, aga ei ole. Nii et nõrgema tervisega inimesed lihtsalt ei jõuagi koroonat ära oodata, surevad kenasti, osad ka jalapealt. Ja haigla statistika ongi puhas vaktsineeritutest.
Püsige teemas. Küsimus oli, kas teete neljanda doosi? Siin võiksid vastata need, kes on teinud kaks või kolm doosi, aga enam ei tee Ja ka need, kes teevad vajadusel sama koostisega vaktsiini edasi. Praegu on siin aga vaidlus vaktsineerijate ja vaktsiinivastaste vahel.
Minu pere tegi kõik 2 doosi, kuid kolmandat ei ole teinud, sest hakkasime kahtlema vaktsiini positiivses mõjus. Ma ei teagi, kes me nüüd oleme, kas vaktsineeritud või vaktsineerimata. Ühiskonna avatuse silmis vist pigem vaktsineerimata, kuna 6 kuud möödas ja siseruumides toimuvatele üritustele me ei pääse. Samas ei pane see siiski meid vaktsineerima, sest meie tutvusringkonnas on haigestunud valimatult kõik, ka need, kes 3 doosi saanud. Selge on see, et vaktsiin ei ole süütu vitamiin ning niisama seda süstida ei soovi.
Nii et nõrgema tervisega inimesed lihtsalt ei jõuagi koroonat ära oodata, surevad kenasti, osad ka jalapealt. Ja haigla statistika ongi puhas vaktsineeritutest.
Kui ilusa plaani sa oled koostanud. Aga siin on üks aga. Kui neid vaktsineerituid pidevalt sureks ja nii massiliselt, et juba haiglate statistikat mõjutab, siis peaks meie vaktsineeritute arvud kogu aeg kahanema, sest juurde ju enam eriti ei lisandu. Seda see arv ei tee. Järelikult pole õige su oletus selle kohta, et koroonahaigeid vaktsineerituid haiglates vähe on, sest nad surevad enne juba koroonatagi ära.
Tehtud kolm ja ei näe põhjust, miks ma neljandat kartma peaks? Pole siiani põdenud, kuigi käin tööl ja tuleb paljudega suhelda.
Ehk siis, sa usud selle tugevasse kasutegurisse? Või millesse? Küsimus oli põhjuses, miks sa teeksid lisasüste.
Miks ma ei peaks rohkem vaktsineerima? Mul pole vaktsineerituna mingit teist moodi või halvemat enesetunnet. Miks vaktsiini nii hüsteeriliselt karta? Jah, miks ma ei peaks uskuma, et vaktsiin on mind kaitsenud. Käin tööl ühistranspordiga, töötan ruumis koos mitme kolleegiga (kõik kolme doosiga vaktsineeritud) ja päeva jooksul käib ruumist läbi terve hulk inimesi. Olen käinud reisil, istunud bussides, rongides, lennukites.
No aga meil ei ole ju mingi uue koostisega vaktsiini, nii et ainult olemasoleva kohta saigi ju praegu vastata.
Ei küsitud ju praeguse ajahetke kohta, vaid üldiselt, kas teeksite 4. süsti – see võib juhtuda ka poole aasta pärast ja seda ei tea küll keegi, millised siis vaktsiinid on.
No aga meil ei ole ju mingi uue koostisega vaktsiini, nii et ainult olemasoleva kohta saigi ju praegu vastata.
Ei küsitud ju praeguse ajahetke kohta, vaid üldiselt, kas teeksite 4. süsti – see võib juhtuda ka poole aasta pärast ja seda ei tea küll keegi, millised siis vaktsiinid on.
Ja sellepärast me ei saagi vastata, mis oleks siis kui ja vastame praeguste teadmiste põhjal.
Ja sellepärast me ei saagi vastata, mis oleks siis kui ja vastame praeguste teadmiste põhjal.
Okei,see muudab küll teema täiesti mõttetuks ju.
Võtan oma vastuse tagasi ja ütlen, et täna ei teeks 4.doosi, 3. ka üsna hiljuti alles tehtud paari kuu eest. Mis sa siis nüüd peale hakkad selle vastusega?
praeguste vaktsiinidega seda tõestust ju väga pole
Millist tõestust sul “ei ole”? Iga päev antakse sulle Terviseameti pressiteates tõestus, aga sinu jaoks seda ikka ei ole. Surijate hulgas on valdav osa vaktsineerimata, haiglajuhtumite hulgas on 60% vaktsineerimata (samal ajal kui inimestest on vaktsineerimata 40% – ehk siis väiksem osa inimestest annab suurema osa haiglapatsientidest).
Kui meditsiin kinnitab, et 4. süst on abiks, siis kahtlemata lasen selle teha. Hetkeseisuga seda ju Eestis ei soovitata, see on märk, et soovitusi tasub uskuda. Kui asi oleks vajaduses vaktsiinid kellelegi pähe määrida ja maha müüa, siis ju propageeritaks juba nüüd 4. süsti.
Kas tead kui palju sureb praegu inimesi rohkem kui tavaliselt. Muidugi väidetakse, et vaktsiinidega pole mingit pistmist. Nii et need, kes nõrgad terviselt, surevad lihtsalt enne haiglat “äkki ” ära ja ongi nii nagu kirjutad haiglates pole vaktsineeritute koormust. Küll on aga see koormus lähedastel, kes äkki surnuid inimesi matavad. Vaata palun seda statistikat ka kuni ta veel kättesaadav on ja pole salastatud. Mis on hetkel kõige suurema suremuse põhjuseks ? Miks ? Koroona peaks ju olema, aga ei ole. Nii et nõrgema tervisega inimesed lihtsalt ei jõuagi koroonat ära oodata, surevad kenasti, osad ka jalapealt. Ja haigla statistika ongi puhas vaktsineeritutest.
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed.
Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed. Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
Kas oli täpsustatud ka raskusaste?
Kas ei pruugi olla hoopis niipidi, et raskemini põevadki need, kes nö ongi lõpule lähemal? Millega see välistati?
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed. Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
Kas oli täpsustatud ka raskusaste?
Kas ei pruugi olla hoopis niipidi, et raskemini põevadki need, kes nö ongi lõpule lähemal? Millega see välistati?
Mis raskusaste? Nad ei surnud koroonasse. Koroonat põdenud suri kaks korda rohkem, kui mittepõdenuid.
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed. Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
Kas oli täpsustatud ka raskusaste?
Kas ei pruugi olla hoopis niipidi, et raskemini põevadki need, kes nö ongi lõpule lähemal? Millega see välistati?
Mis raskusaste? Nad ei surnud koroonasse. Koroonat põdenud suri kaks korda rohkem, kui mittepõdenuid.
paraku tundub see loogiline, kuna covid on mitmeid organsüsteeme kahjustav haigus. hilistüsistuste uurimine seisab alles ees.
praeguste vaktsiinidega seda tõestust ju väga pole
Millist tõestust sul “ei ole”? Iga päev antakse sulle Terviseameti pressiteates tõestus, aga sinu jaoks seda ikka ei ole. Surijate hulgas on valdav osa vaktsineerimata, haiglajuhtumite hulgas on 60% vaktsineerimata (samal ajal kui inimestest on vaktsineerimata 40% – ehk siis väiksem osa inimestest annab suurema osa haiglapatsientidest).
Kui meditsiin kinnitab, et 4. süst on abiks, siis kahtlemata lasen selle teha. Hetkeseisuga seda ju Eestis ei soovitata, see on märk, et soovitusi tasub uskuda. Kui asi oleks vajaduses vaktsiinid kellelegi pähe määrida ja maha müüa, siis ju propageeritaks juba nüüd 4. süsti.
Kas tead kui palju sureb praegu inimesi rohkem kui tavaliselt. Muidugi väidetakse, et vaktsiinidega pole mingit pistmist. Nii et need, kes nõrgad terviselt, surevad lihtsalt enne haiglat “äkki ” ära ja ongi nii nagu kirjutad haiglates pole vaktsineeritute koormust. Küll on aga see koormus lähedastel, kes äkki surnuid inimesi matavad. Vaata palun seda statistikat ka kuni ta veel kättesaadav on ja pole salastatud. Mis on hetkel kõige suurema suremuse põhjuseks ? Miks ? Koroona peaks ju olema, aga ei ole. Nii et nõrgema tervisega inimesed lihtsalt ei jõuagi koroonat ära oodata, surevad kenasti, osad ka jalapealt. Ja haigla statistika ongi puhas vaktsineeritutest.
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed.
Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
vaktsiiniga on seos siiski olemas. kuni omikronini kaitses vaktsiin päris hästi haigestumise eest.
praeguste vaktsiinidega seda tõestust ju väga pole
Millist tõestust sul “ei ole”? Iga päev antakse sulle Terviseameti pressiteates tõestus, aga sinu jaoks seda ikka ei ole. Surijate hulgas on valdav osa vaktsineerimata, haiglajuhtumite hulgas on 60% vaktsineerimata (samal ajal kui inimestest on vaktsineerimata 40% – ehk siis väiksem osa inimestest annab suurema osa haiglapatsientidest).
Kui meditsiin kinnitab, et 4. süst on abiks, siis kahtlemata lasen selle teha. Hetkeseisuga seda ju Eestis ei soovitata, see on märk, et soovitusi tasub uskuda. Kui asi oleks vajaduses vaktsiinid kellelegi pähe määrida ja maha müüa, siis ju propageeritaks juba nüüd 4. süsti.
Kas tead kui palju sureb praegu inimesi rohkem kui tavaliselt. Muidugi väidetakse, et vaktsiinidega pole mingit pistmist. Nii et need, kes nõrgad terviselt, surevad lihtsalt enne haiglat “äkki ” ära ja ongi nii nagu kirjutad haiglates pole vaktsineeritute koormust. Küll on aga see koormus lähedastel, kes äkki surnuid inimesi matavad. Vaata palun seda statistikat ka kuni ta veel kättesaadav on ja pole salastatud. Mis on hetkel kõige suurema suremuse põhjuseks ? Miks ? Koroona peaks ju olema, aga ei ole. Nii et nõrgema tervisega inimesed lihtsalt ei jõuagi koroonat ära oodata, surevad kenasti, osad ka jalapealt. Ja haigla statistika ongi puhas vaktsineeritutest.
Eile tuli välja uurimus, millest selgub, et 60+vanusegrupis koroonat põdenud inimesed surevad aasta jooksul vähemalt kaks korda rohkem, kui mitte koroonat põdenud inimesed.
Ei olegi vaktsiiniga pistmist. Koroona läbipõdemine lõpetab su elu kiiremini.
vaktsiiniga on seos siiski olemas. kuni omikronini kaitses vaktsiin päris hästi haigestumise eest.
ma lisaks, et vaktsiin koos teiste kaitsemeetmetega.
Ja mis sa arvad, miks neid nii palju on? Miks inimesed iga köha ja nohuga perearstile ja testima jooksevad? Tekib mingi seos peas? Ilmselt mitte.
Ee, sest nad on haiged? Või sa väidad, et varasematel talvedel on samapalju haigeid olnud, lihtsalt pole koju jäädud? Kus varasematel aastatel siis neid haiglapatsiente on varjatud, keda praegu 500+ juba on?
Näen, et sinu peas seost siiski ei tekkinud 😀
Erinevus varasemate talvedega on see, et siis ei väljastatud köha-, nohu- või gripipasse, mis tagaks inimestele nende elementaarsed vabadused.
500+ haiglapatsienti? Miks sa tsiteerid seda täispuhutud maksimaalset numbrit, mis sisaldab absoluutselt kõiki, kes on pos testi andnud, aga ei ole haiglas mitte covidi tõttu? Kas liigsest peavoolumeedia lugemisest hakkab külge komme asju veidi “nügida” sinna suunda, kuhu sulle rohkem meeldib?
