Esileht Ilu ja tervis Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 101 )

Teema: Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?

Postitas:
Kägu

…kui ma olen olnud terve elu ülekaalus?

Terve elu, alates põhikooli lõpust. Lihtsalt nutt tuleb peale ja depressioon kaalu pärast segab juba elu. Ülekaalu on 20kg ja vanust on 37. Mitte midagi ei oska enam teha, hambad risti saan 2-3kg maha ja sama kiirelt kõik tagasi.

Kas keegi “eluaegne paks” on saanud veel 40a veel vormi?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mitte midagi ei oska teha? Oled proovinud vähem süüa ja rohkem liikuda? Ma ei irvita su üle, see on tõesti ainus teguviis, mis aitab saleneda.
20 kg pole selline ülekaal, et maoopile minna.
Kui oled terve elu ülekaaluline olnud, siis ilmselt on toitumisharjumused väga valed ja neid tulebki muuta.

+16
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mitte midagi ei oska teha? Oled proovinud vähem süüa ja rohkem liikuda? Ma ei irvita su üle, see on tõesti ainus teguviis, mis aitab saleneda.

20 kg pole selline ülekaal, et maoopile minna.

Kui oled terve elu ülekaaluline olnud, siis ilmselt on toitumisharjumused väga valed ja neid tulebki muuta.

Olen küll, st see ongi ainuke mida ma teha oskan. Jah täiesti nõus, toitumisharjumused ongi valed. Ma lihtsalt tahaks mõnda edulugu kuulda inimeselt, kes tõesti on sellises vanuses suutnud oma isud sellisel viisil kontrolli alla saada. Mina pole. Ja see on nii kurb.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis need teiste edulood aitavad, kui iseendal küllalt tahtejõudu pole! Esimene asi on see, et “hambad ristis 2-3kg alla” ja siis söön edasi nii nagu enne on tüüpiline jojotaja mõtteviis ja nii ei hakka sa kunagi püsivalt vähe kaaluma. See ei ole jätkusuutlik, tuleb pikaajaline plaan paika panna selle mõttega, et nii hakkadki sa ülejäänud elu sööma. Kui see ahastust tekitab, siis on liiga range ja tuleb väheke tagasi tõmmata piirangutes. Pigem alustada tasa ja targu, mitte tohutute piirangutega, millest kinnihoidmine lõpuks nagunii üle jõu käib.

Kellele sobib kellaajaline piirang (16:8 toitumine või “peale 18.00 ei söö”) või see, et magusat/kiirtoitu (misiganes on kõige suurem pahalane) lubad endale ainult nädalavahetustel/kindlatel päevadel nädalas, et ei kasuta toite, milles nt on rasva üle 15gr/100gr kohta (va avokaadod jms tervislikud rasvad, aga sellised pahade näited on küsised, vahukoor jne)- sulle sobiv variant.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks nii on, kui isusid kontrolli alla viia ei suuda, siis oledki “eluaegne paks”. Kõik sõltub söömisest.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saab ikka, ma olin lootusetu kõhnemaks-soovija, kuni sellel kevadel võtsin asja kätte ja sain soovijast tegijaks ehk siis võtsin praeguse seisuga 15 kilo alla, 83+ pealt 68-le, teekond jätkub 🙂

Kuidas?

* Vahelduvpaast ehk siis söön kella 8-16-ni, vahel ka 8-15-ni. Ei söö söögiaknas olles n-ö ette, sest varsti enam “ei tohi”.

* Oluliselt vähem söön kui oleksin enda puhul iial võimalikuks pidanud, enamasti 2 korda päevas vägagi mõõduka portsu + mingit puuvilja, marja, aga neid ka mitte palju.

* Ei söö enam šokolaadi, komme, saiakesi, minu jaoks on need nagu narkootikumid, millest on lihtsam täiesti eemale hoida, mõõdukalt tarbida mina ei oska.

* Ei söö portsu lõpuni või taldrikut tühjaks, kui tunnen, et kõht on täis. (Dieedi esimesel nädalal see arvatavasti teemaks ei tõusekski, haha.)

* Hoian meeles, et mõõdukas tühja kõhu tunne = kõhnaks minemise tunne = hea, mitte halb.

* Toit oli mu jaoks lohutus, turvatunne, ajaviide, mõnus stressialandav lõõgastus peale pingelisi päevi või igavuse puhul. Sellest punktist läbi murdmine ongi kõige keerulisem mu meelest – vaja on muuta MÕTLEMIST toidust, söömisest. Ma vägisi murdsin algul neid mustreid, tegin ootamatuid asju, nt läksin juba kell 19 raamatuga voodisse või kütsin tööpäevaõhtuti sauna, kreemitasin ja möksisin seal pikalt või läksin lastega matkama õhtuhämaruses või hakkasin töölt tulles esimese asjana koeraga jalutamas käima, et mitte langeda muidu harjumuspäraseks olnud söömislõksudesse (väsinult koju, tugitooli, kohv ja paar saiakest või šokolaad kõrvale, mõnus ju).

+19
0
Please wait...

Postitas:
Huviline

Saab ikka, ma olin lootusetu kõhnemaks-soovija, kuni sellel kevadel võtsin asja kätte ja sain soovijast tegijaks ehk siis võtsin praeguse seisuga 15 kilo alla, 83+ pealt 68-le, teekond jätkub 🙂

Kuidas?

* Vahelduvpaast ehk siis söön kella 8-16-ni, vahel ka 8-15-ni. Ei söö söögiaknas olles n-ö ette, sest varsti enam “ei tohi”.

* Oluliselt vähem söön kui oleksin enda puhul iial võimalikuks pidanud, enamasti 2 korda päevas vägagi mõõduka portsu + mingit puuvilja, marja, aga neid ka mitte palju.

* Ei söö enam šokolaadi, komme, saiakesi, minu jaoks on need nagu narkootikumid, millest on lihtsam täiesti eemale hoida, mõõdukalt tarbida mina ei oska.

* Ei söö portsu lõpuni või taldrikut tühjaks, kui tunnen, et kõht on täis. (Dieedi esimesel nädalal see arvatavasti teemaks ei tõusekski, haha.)

* Hoian meeles, et mõõdukas tühja kõhu tunne = kõhnaks minemise tunne = hea, mitte halb.

* Toit oli mu jaoks lohutus, turvatunne, ajaviide, mõnus stressialandav lõõgastus peale pingelisi päevi või igavuse puhul. Sellest punktist läbi murdmine ongi kõige keerulisem mu meelest – vaja on muuta MÕTLEMIST toidust, söömisest. Ma vägisi murdsin algul neid mustreid, tegin ootamatuid asju, nt läksin juba kell 19 raamatuga voodisse või kütsin tööpäevaõhtuti sauna, kreemitasin ja möksisin seal pikalt või läksin lastega matkama õhtuhämaruses või hakkasin töölt tulles esimese asjana koeraga jalutamas käima, et mitte langeda muidu harjumuspäraseks olnud söömislõksudesse (väsinult koju, tugitooli, kohv ja paar saiakest või šokolaad kõrvale, mõnus ju).

Kas tõesti teist viisi pole kaalust alla võtmiseks, kui pool päeva ennast näljutada? Kell 15 lõpetad söömise, siis kuidas sa koriseva kõhuga suudad magama jääda?

+13
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tõesti teist viisi pole kaalust alla võtmiseks, kui pool päeva ennast näljutada? Kell 15 lõpetad söömise, siis kuidas sa koriseva kõhuga suudad magama jääda?

Mingit näljatunnet ei ole, alates 2. või 3. päevast pead sundima ennast kell kolm sööma, kuigi nälga ei ole ja isu ka mitte.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on nii tavaline halin, et “kuidas sa saad näljasena magada/olla?”. No ei ole vahelduvpaastudes mingit nälga, kui keha paari päevaga ära harjub, või õigemini on tühjakõhutunne küll, aga see pole üldse piinav. Vahelduvpaast on väga paindlik ja hästi kohalduv inimese elustiiliga ja vajadustega- ühel käol on siin söögiaken 8-15, minul näiteks 12(vahel 13) kuni 19. Kui on teada, et tuleb mingi oleng, sünnipäev, õhtusöök, siis algab ka söögiaken sel päeval lihtsalt hiljem, nädalavahetustel(või suvepäevad, jõulud või misiganes mõnepäevane periood) saab teha söömisperioodid pikemalt, misiganes oma vajadused on. Kui kehakaal on juba küllalt langenud, siis piisab, et söömisakent avardada kas 10 tunnini näiteks. Ja loomulikult ei saa söögiaknas õgida nii nagu homset ei tuleks, siis jääb see väheefektiivseks. Samas ei ole sellist ahastust, et “ma enam kunagi elus ei saa endale seda lubada!”, hoopis mõte “ma söön seda siis homme” on vägagi lohutav (ja enamasti ununeb isu selleks ajaks hoopiski).

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Huviline

See on nii tavaline halin, et “kuidas sa saad näljasena magada/olla?”. No ei ole vahelduvpaastudes mingit nälga, kui keha paari päevaga ära harjub, või õigemini on tühjakõhutunne küll, aga see pole üldse piinav. Vahelduvpaast on väga paindlik ja hästi kohalduv inimese elustiiliga ja vajadustega- ühel käol on siin söögiaken 8-15, minul näiteks 12(vahel 13) kuni 19. Kui on teada, et tuleb mingi oleng, sünnipäev, õhtusöök, siis algab ka söögiaken sel päeval lihtsalt hiljem, nädalavahetustel(või suvepäevad, jõulud või misiganes mõnepäevane periood) saab teha söömisperioodid pikemalt, misiganes oma vajadused on. Kui kehakaal on juba küllalt langenud, siis piisab, et söömisakent avardada kas 10 tunnini näiteks. Ja loomulikult ei saa söögiaknas õgida nii nagu homset ei tuleks, siis jääb see väheefektiivseks. Samas ei ole sellist ahastust, et “ma enam kunagi elus ei saa endale seda lubada!”, hoopis mõte “ma söön seda siis homme” on vägagi lohutav (ja enamasti ununeb isu selleks ajaks hoopiski).

Aga miks mitte jagada kalorid kogu päeva peale ja nautida kõiki toidukordi, selle asemel, et pool päeva tühja kõhugq olla?

+13
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti isikliku eelistuse küsimus, kas lugeda kaloreid või mõõta aega. Mõlemad on reaalsed ja töötavad kaalulangetuse võimalused. Igasugused suurt välistust nõudvad dieedid aga pole jätkusuutlikud ( puuviljadieedid või keefiridieedid jms).

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

…kui ma olen olnud terve elu ülekaalus?

Terve elu, alates põhikooli lõpust. Lihtsalt nutt tuleb peale ja depressioon kaalu pärast segab juba elu. Ülekaalu on 20kg ja vanust on 37. Mitte midagi ei oska enam teha, hambad risti saan 2-3kg maha ja sama kiirelt kõik tagasi.

Kas keegi “eluaegne paks” on saanud veel 40a veel vormi?

40 olen.
Ei ole eluaegne paks, aga nii 8 aastat olin, ülekaalu kuni 30kg.
Mind aitas süsivesikute vähendamine ja enama loomse tarbimine, seda eelkõige vahepalade ja snäkkide osas. Kui veresuhkur ei kõigu, siis näljatunne ja isud kaovad, vähemasti minul. Aga mulle ka maitseb loomne, kõikidele see ei sobi ja vägisi ei saa head tulemust.

Hommikul munatoidud ja midagi rohelist + tomat või vahel tatrapuder võiga + piimakohv.
Lõunal igasugune liha, kala, kana (ka praetud, ei suuda süüa vaid keedetud ja hautatud), lisaks toored köögiviljasalatid, kodujuust.
Õhtul suht sama, mis lõunal.

Aga vahepeal ma end söömisega ei piira ja näksin vinnutatud liha ja kala vahepaladeks, sekka puuvilju, vahel harva näkileibasid (1 pakk kuus läheb, FinnCrisp) – nt munavõi ja suitsukala söömisel on natukene leivaollust alla vaja.

Ja kui vahel tuleb praekartuli isu, siis ma neid praekartuleid ka teen, paar korda kuus kindlasti, nii hea ja süsivesikuid, isegi kiireid, on ju ka vaja! Ehk siis ma ei sea rangeid ja stressi ajavaid piiranguid ning lõpeks on süsivesikud ka vajalikud.

Magusat ei ole kunagi armastanud, õnneks, isud puuduvad.

Väldin vaid asju, millest ma täpselt aru ei saa, millest koosnevad, st valmistoidud, mingid batoonid jne.

Aga – menüü muutmine võttis mul vast pool aastat, alguses oli nädalaid väga paha ja imelik, organism tahtis suhkruid, mida on valmistoidus, makaronides, kartulis jne; korduvalt oli tunne, et “see uus toitumine ikka ei sobi mulle”. Väsimus, halb tuju, puhitused ja justkui paistes olek ja mõneks ajaks isud tugevnesid, tahtsin isegi kooki ja saiakesi, mida varem tahtnud ei ole.

Siiski kaotasin aastaga ca 12 kg ja arvan, et kaal langeb edasi. Tunnen end hästi, keskendumisvõime on parem ning toidule enam ei mõtle.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on pigem küsimus, et kuidas saab täis kõhuga magada? Kui kõht koriseb, on tegu mingi seedehäirega või on tühja kõhuga liiga palju nätsu mälutud või mullivett joodud.

Vahelduvpaast ei sobi inimesele, kes oma isusid kontrollida ei suuda. Võib isegi olukorra hullemaks teha, sest aknaperioodi jooksul süüakse liiga palju. Ja mis vahelduvpaast on 16:8? See ongi ju tavapärane toitumine, et süüakse 8 tunni jooksul ööpäevas.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis vahelduvpaast on 16:8? See ongi ju tavapärane toitumine, et süüakse 8 tunni jooksul ööpäevas.

Tavalise tänapäeva inimese “vahelduvpaast” on 12:12 🙂 ehk suu ei käi ainult magamise ajal.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on pigem küsimus, et kuidas saab täis kõhuga magada? Kui kõht koriseb, on tegu mingi seedehäirega või on tühja kõhuga liiga palju nätsu mälutud või mullivett joodud.

Vahelduvpaast ei sobi inimesele, kes oma isusid kontrollida ei suuda. Võib isegi olukorra hullemaks teha, sest aknaperioodi jooksul süüakse liiga palju. Ja mis vahelduvpaast on 16:8? See ongi ju tavapärane toitumine, et süüakse 8 tunni jooksul ööpäevas.

Minu meelest vastupidi, vahelduvpaast SOBIB inimesele, kes oma isusid kontrollida ei suuda.
Kui püüda jagada samad kalorid terve päeva peale ära, siis on ülikeeruline MITTE võtta veel ampsuke siit, palake sealt, 1-2-3-4 tükikest midagi kuskilt veel, ja mõelda, et ju ma söön siis järgmisel toidukorral vähem. Tegelikkuses aga ei suuda ka järgmisel toidukorral võib-olla piiri pidada. Sest ma ei kontrolli oma isusid ja kui ma juba sööma hakkan, siis on oht, et läheb käest ära. Aga vahelduvpaastuga on kindel piir, millest alates ma ei söö MIDAGI. Ei võta seda 1 pähklit ka, mitte midagi ei võta, söömine ei ole teemakski, nii et ma ei pea (pooleldi ennast pettes) nuputama, mida “lahjat” veel endale lubada võiks, vaid igasugused söögimõtted saab kõrvale lükata ja väga kiiresti muutub see juba automaatseks, aju harjub, keha harjub.

Kes küsis, kuidas saab kella 15-st alates “näljas” olla, siis loomulikult ei tunne ma nälga. Võib-olla esimesed 3-4 päeva oli ebameeldivalt hõre olemine, aga nüüdseks on ammu juba organism harjunud ja õhtuti on lihtsalt mõnusalt kerge, kusjuures ka energiline ja ergas olla enamasti. Ja kui mõnel päeval, kus nt on pikemalt matkatud või füüsilist tööd palju tehtud, tekib kella 7 ajal õhtul reaalne NÄLJAtunne, siis ma söön midagi kerget, ma ei kavatsegi ennast piinata. Aga seda juhtub tõesti väga harva. Samuti nädalavahetustel magan ma kaua ja siis nihutan söögiakna hoopis nt kella 12-19-ni – olen paindlik.

Aga teemaalgatajale tahtsin veel öelda, et kuigi naisteajakirjad ja toitumisnõustajad ütlevad, et kaalu alandamine ei pea olema raske ja iga hetke saab nautida ja tühja kõhu tunnet ei tohi olla, siis minu reaalne kogemus on vastupidine: algul on raske, tühja kõhu tunne peab olema ja no vähemalt esimene nädal, võib-olla veel teinegi, pole nautida midagi. Ehk siis esimestest päevadest peab end tahtejõu najal läbi vedama, hambad ristis vastu pidama, ja siis tekib eduelamus, tunne, et ma olen kuidagi õhem ja kergem, toitude maitse muutub palju intensiivsemaks, toidukorrad, ehkki neid on vähem, väga nauditavamaks, sest oled loobunud maitsetugevdajatest pungil pooltoitudest – ja vot siis algab küll see nautimisosa. Ja kui esimesed 5-6 kilo on läinud, hakkavad teised tasapisi märkama, et sa nagu säraks, kõik riided istuvad sul seljas palju paremini. 10+ kilo kaotanuna hakkab kaalulangus juba tõesti silma, saad osa liiga laiaks jäänud riideid välja vahetada, see annab jälle teadmist, et oled õigel teel, juurde 🙂 nii et edu!

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei pea (pooleldi ennast pettes) nuputama, mida “lahjat” veel endale lubada võiks

Täiendan (juba vähemalt teist korda tsiteeritavat 🙂 ) veel, et minu enda jaoks on see üks teine suurem pluss vahelduvpaastu juures- ei pea hakkama leiutama ja leidma non-fat/light/sugarfree ja muid lahjemaid toite, et kaloraazi piires võimalikult palju süüa, ei pea muutma ega tegema mingeid erimenüüsid ega imetoite. Sööd oma harjumuspärast normaalset toitu, ehk mitte nii palju ja mitte nii rasvast kui enne, ja lõpuks hakkab keha ise vajama juba puhtamat ja loomulikumat toitu, eelistama köögivilju jne.

Ja sekundeerin ka sellele, et söömine muutub nauditavamaks, see esimene toidukord pärast paastu, mmmm… seda lihtsalt ei raatsi rämpsu söömisega ära lörtsida 🙂 Esialgu on muidu suur isu süsivesikute järele pärast paastu, aga võiks üritada sellele vastu panna, et esimese asjana söögiaknas ei pane pintslisse moosisaia jms. Hiljem keha harjub, see on lihtsalt keha reaktsioon harjumatult madalale langenud veresuhkrule (mis on rasvapõletuse esmane eeldus). Muide, inglisekeelne hommikusöögi nimetus breakfast tähendab otsesõnu paastu lõhkumist.

Ükskõik mida teemaalgataja omale toitumise muutmiseks valib, see peab olema küllalt vastuvõetav, et olla pikaajaline, enesepiinamine ei anna kauaaegset tulemust.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina peale esimest last arvasin, et ei saa kunagi kaalu alla. Siis olin 27. Mõlema lapsega olen 30kg juurde võtnud. Isegi vist rohkem.

Aga näed võtsin end kätte. Jälgin mida söön ning liigun palju (jalutan, jalgratas). Esialgu sai M. Kalmuse käest kava tellitud. Nüüd juba toimetan ise. Ja ei mingit dieeditamist ega enda piinamist. Kui on ikka isu siis luban ka natuke magusat.

Alustasin 90kg, hetkel olen 64kg.  Rohkem alla võtta plaanis pole. Vanust on 37.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Mis see optimaalne söömisakna aeg siis olla võiks alguses? 6h? 8h?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii asjalikud ja positiivsed postitused, aitäh!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sõbranna 40 aastane, lapsest saati paks olnud ja umbes aasta tagasi liitus fitlapiga ja võttis 40 kilo alla. Teeb siiamani fitlapi ja ütles, et kunagi ei taha enam nii paks olla.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on pigem küsimus, et kuidas saab täis kõhuga magada? Kui kõht koriseb, on tegu mingi seedehäirega või on tühja kõhuga liiga palju nätsu mälutud või mullivett joodud.

Vahelduvpaast ei sobi inimesele, kes oma isusid kontrollida ei suuda. Võib isegi olukorra hullemaks teha, sest aknaperioodi jooksul süüakse liiga palju. Ja mis vahelduvpaast on 16:8? See ongi ju tavapärane toitumine, et süüakse 8 tunni jooksul ööpäevas.

Normaalsed inimesed on 8 tundi päevas tööl. Kodus siis süüa ei tohigi?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem 8 alguses, ma usun, et isegi 10/12 annaks efekti, kui sa söömist ka koguseliselt ja koostiselt piiraksid seejuures.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Terve täiskasvanuaja kinnistunud mustrit on raske kohe aastaga murda, aga sihikindlalt tegutsedes sugugi mitte võimatu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on pigem küsimus, et kuidas saab täis kõhuga magada? Kui kõht koriseb, on tegu mingi seedehäirega või on tühja kõhuga liiga palju nätsu mälutud või mullivett joodud.

Vahelduvpaast ei sobi inimesele, kes oma isusid kontrollida ei suuda. Võib isegi olukorra hullemaks teha, sest aknaperioodi jooksul süüakse liiga palju. Ja mis vahelduvpaast on 16:8? See ongi ju tavapärane toitumine, et süüakse 8 tunni jooksul ööpäevas.

Normaalsed inimesed on 8 tundi päevas tööl. Kodus siis süüa ei tohigi?

Tohib- tohib. Ööpäev läbi võib suu käia. Lihtsalt siis pole vaja kurta, et ülekaal muret teeb.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mitte midagi ei oska teha? Oled proovinud vähem süüa ja rohkem liikuda? Ma ei irvita su üle, see on tõesti ainus teguviis, mis aitab saleneda.

20 kg pole selline ülekaal, et maoopile minna.

Kui oled terve elu ülekaaluline olnud, siis ilmselt on toitumisharjumused väga valed ja neid tulebki muuta.

Olen küll, st see ongi ainuke mida ma teha oskan. Jah täiesti nõus, toitumisharjumused ongi valed. Ma lihtsalt tahaks mõnda edulugu kuulda inimeselt, kes tõesti on sellises vanuses suutnud oma isud sellisel viisil kontrolli alla saada. Mina pole. Ja see on nii kurb.

Pole edulugu (lugu kestab veel), aga olen oma elu jooksul kolm korda kõvasti kaalu langetanud (tagasi tuli täiesti omal süül ja käsi laiutades “aga mida ma valesti teen?”).
Teadsin väga hästi MIDA peab tegema, aga lasin ennast lõdvaks.

Viimase kaalulangetusega alustasin aprill 2020. Muide, tegin pool aastat hiljem siia teema, et hakkaks koos jälgima ja vaatama ja… Ja mind naerdi nii välja, et sa pole esimene, kes sellist üleskutset teeb; nagunii oled varsti paks tagasi; miks sa üldse selliseks muutusid jne. Ühesõnaga keegi ei soovinud osaleda ja jumal nende ilkujatega! Tänaseks on maha läinud 18 kilo ja ma jätkan (materjali on 😉 ), loobuda tahaks veel ca 8-10-st kilost.

Mida ma siis teen? Justnimelt jälgin toitumist esmajärjekorras, liikumine… No kui arvestada tööle jalutamine (edasi-tagasi ca 3 km), suvine rattasõit, ujumine, aiatööd, metsaskäigud, talvel pisut suusatamist, siis on seda tegelikult vähe. Elan maal, teed on siin väga viletsas korras ja näiteks kepitada, millega ma välismaal elades said nagu siuhti +25-st kilost lahti, pole siin väga võimalik (kui ei taha just iga päev samukruusaseid-naftaseid riideid pesta).
Seega jääb põhirõhk toidule.
Söön oma 1600 kcal kahe-kolme toidukorraga sisse ja rohkem pole vajagi. Mingist näksimisest pole ma mitte kunagi aru saanud, ausõna. Kuidas on võimalik peale söömist veel sööma hakata või miks ei saaks telekat vaadata ilma, et suu käiks? See ei ole etteheide ega noomimine, see on siiras küsimus. Näiteks praegu söön omatehtud “Toome” salatit (200g), aurutatud lillkapsa-brokkoli-porgandi segu (200g) ja paneeritud kanakintsu (110g). Söön selle sisse ja kõht on tunde vägagi täis. Hiljem toon peenralt suvikõrvitsaid, praen neid ja hiina kapsast, paprikat, tsillit, sibulat juurde, maitsestan sojakastme, kalakastme ja laimimahlaga ning sellist “möksi” võiks terve silmapesukausitäie kinni panna.
Täna Ilus ilm, saab niita ja pisut rohida, seenele tahaks ka minna.

Mina soovin sulle küll edu, TA, aga sa ei saa ahastada, et mitte midagi ei aita. Alusta sellest, et SA EI LÄHE KAPI KALLALE UUT NÄKSI VÕTMA, sest sul pole seda vaja. See on harjumus, mitte nälg ja neil kahel asjal tuleb vahet teha. Kui tekib istuv hetk (nt teleka ees), hakka pigem mingit käsitööd tegema, siis ei käi käsi kogu aeg kommikausis.
Tee see esimene samm ja nüüd kohe!

Edu soovib n47

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema oli ka terve elu ülekaalus, kuni liitus Kaalujälgijatega umbes 40. eluaasta kanti (võis ka mõni aasta varem või hiljem olla). Selle programmi abiga sai ta normaalkaalu ülemisse otsa. Maha võttis umbes 15 kg, aga kuna ta on lühike, siis tema jaoks on 15 kg päris palju. Saavutatud tulemus püsis mõned aastad ja siis hakkas kaal tasapisi tõusma, kuid üle poole tagasi ei tulnud. 50ndate eluaastate lõpus oli tal nii 5-7 kg ülekaalu. Siis tabas teda seedesüsteemi haigus. Vaevuste vältimiseks peab ta toituma hästi tervislikult ja mõõdukalt. Kohe, kui on sobivast dieedist natuke kõrvale kaldunud, on kõhus hirmus vaev ja lausa valud. Ja nüüd on tema kaal juba aastaid normaalkaalus, isegi mitte enam piiri peal ja seda kõike ilma trennita. Kaloreid ta ei loe, toitu ei kaalu, lihtsalt, enamus toite, mis on kaloririkkad ja sisaldavad palju kiirelt imenduvaid süsivesikuid, on talle sobimatud.

Pika jutu kokkuvõtteks: jah, on võimalik kaalust alla saada ja seda püsivalt ja ilma trennita. Selleks tuleb lihtsalt toitumist põhjalikult muuta ning elu lõpuni niimoodi tervislikult ja mõõdukalt toituda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Söön oma 1600 kcal kahe-kolme toidukorraga sisse ja rohkem pole vajagi.

Paraku ei võta paljud sellise kaloraažiga üldse alla või siis umbes kolme kuuga 1 kg. Selline langus ei motiveeri ja siis lüüaksegi käega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Söön oma 1600 kcal kahe-kolme toidukorraga sisse ja rohkem pole vajagi.

Paraku ei võta paljud sellise kaloraažiga üldse alla või siis umbes kolme kuuga 1 kg. Selline langus ei motiveeri ja siis lüüaksegi käega.

Täitsa võimalik, ei oska teiste puhul kommenteerida. Kindlasti oleneb vanusest, aktiivsusest, haigustest, ravimitest, stressist, söödavast toidust jne. Mulle sobib ja sama kaloraazhi soovitas ka näiteks FatSecret.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Söön oma 1600 kcal kahe-kolme toidukorraga sisse ja rohkem pole vajagi.

Paraku ei võta paljud sellise kaloraažiga üldse alla või siis umbes kolme kuuga 1 kg. Selline langus ei motiveeri ja siis lüüaksegi käega.

Väga vale jutt. Sellise kaloraazi juures ei lähe ainevahetus aeglaseks. Alla selle süüa on rumalus. Ma ei tea, miks inimesed sellest aru ei saa. Ja siis jojotavad aastaid, söövad 1200 ja varsti muidugi õgivad kõik tagasi. Natuke liigutama peab ennast nagunii.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Söön oma 1600 kcal kahe-kolme toidukorraga sisse ja rohkem pole vajagi.

Paraku ei võta paljud sellise kaloraažiga üldse alla või siis umbes kolme kuuga 1 kg. Selline langus ei motiveeri ja siis lüüaksegi käega.

Täitsa võimalik, ei oska teiste puhul kommenteerida. Kindlasti oleneb vanusest, aktiivsusest, haigustest, ravimitest, stressist, söödavast toidust jne. Mulle sobib ja sama kaloraazhi soovitas ka näiteks FatSecret.

Olen teemaalgataja. Mulle sobib ka see kaloraaž, sest olen 180cm pikk ja 88kg.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 101 )


Esileht Ilu ja tervis Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?