Teema: Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?

#3858426:

#3851219:

Kui 50nda eluaastani ei olnud kaalust alla võtmine probleem. Olen 175 cm pikk ja eluaeg kaalunud 65 kg, kui võtsingi juurde – siis nädal-paar dieeti, võtsin 5-7 kg kohe alla ja mitmeks aastaks hooletu. Magusat, saiakesi jms ei ole kunagi söönud ega söö ka praegu.

2 aastat tagasi sain 50 ning tänaseks kaalun 83 kg. Liigun sama palju, söön isegi vähem – aga kaal ei alane. Sammulugeja järgi on energiakulu päevas ca 2300 kcal, sisse ei söö ma kindlasti nii palju. Olen teinud erinevad programme, tellisin isegi mingi geeni analüüsi, tegin vahelduvat paastu. Söön päevas max 1300 kcal, aga kaal ikkagi ei lange. Hetkel olen reedest pühapäevani maal – käin pikkadel seeneretkedel. Ei näksi, söön hommik, lõuna ja õhtusöök.

Ma ei tea küll, mida ja kui palju sa sööd, aga 50+ vanuses kolm täissöögikorda on minu jaoks ulme palju.

Mul üks söögikord päevas ja paar pisikest “oodet” puuvilja, juustuampsu vms näol. Kui rohkem söôksin, pekki ladestuks mis hirmus.

Naine, 54a, 170 cm, 55 kg.

Sellepärast ladestubki, et sa oled oma keha lootusetult stressi ajanud sellise näljutamisega. Üks söögikord päevas pluss pisike puuvili ja juustuamps, ilmelt päeva kaloraaz kokku ca 500kcal. Loogiline, et nüüd, ladestub pekina ka iga üleliigne leivaviil sulle.

Proovime veelkord seletada: uuringute järgi on if ja kalorilugemine sama head kaalulangetusvahendid (ja olenevad ikkagi lõppkokkuvõttes kaloraazist kõigepealt- kes sööb üle, see alla ei võta, punkt). “See müstiline aken” pakub väidetavalt paastule omaseid plusse, mida tavalisel regulaarsel kalorivaesel toitumisel pole: stabiilne veresuhkur->parem insuliinitundlikkus (vastand on insuliiniresistensus, mis lõpuks viib diabeedini), autofaagia, parem uni, toitumine on paremas kooskõlas inimese ööpäevase keharütmiga (öösel ei pea sööma) jnejne.

Paar artiklit:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4516560/

sealt:
<p id=”P48″ style=”margin: 0.6923em 0px;”>It appears that almost any intermittent fasting regimen can result in some weight loss. Among the 13 intervention trials included in this review, 11 (84.6%) reported statistically significant weight loss ranging from 1.3% in a cross-over trial with a 2 week intervention23 to 8.0% in a 1-arm trial of 8 weeks duration.13</p>
https://www.health.harvard.edu/blog/intermittent-fasting-surprising-update-2018062914156 ja sealt lõik:

Based on this, researchers from the University of Alabama conducted a study with a small group of obese men with prediabetes. They compared a form of intermittent fasting called “early time-restricted feeding,” where all meals were fit into an early eight-hour period of the day (7 am to 3 pm),or spread out over 12 hours (between 7 am and 7 pm). Both groups maintained their weight (did not gain or lose) but after five weeks, the eight-hours group had dramatically lower insulin levels and significantly improved insulin sensitivity, as well as significantly lower blood pressure. The best part? The eight-hours group also had significantly decreased appetite. They weren’t starving.

Ehk täpselt sama kaloraazi juures olid IF tegijate tervisenäitajad paremad.

#3856532:

See on müüd, et kuskil on tüdrukud kes võivad kõike süüa ja juurde ei võta. Kui näed peol saledat kes sööb palju, siis ta on ette arvestanud, et see on tema suur söögikord ning sellele eelneeb või järgneb pikem toitumise jälgimine.

Mina olin see tüdruk kuni umbes 30. eluaastani. Vitsutasin kolmekäigulisi lõunaid, sõin suuri koguseid ja palju magusat, olen eluaeg hea söögiisuga olnud. Tahvel šokolaadi või kotitäis komme korraga kinni pista polnud mingi probleem. KMI püsis 20 kandis. Kui juurde võtma hakkasin 30-ndates, siis see mõnda aega ei olnud veel probleem, kuna olin ikka veel normaalkaalu piirides. Siis millalgi diagnoositi ka kilpnäärme alatalitus ja nüüdseks (50-ndates) olen kaaluprobleemidega maadelnud juba pikka aega, suurema ja väiksema eduga.

Kui inimesel if toimib, ta saab sellega kaalu vähendada ja tunneb ennast hästi, milleks seda maha teha? Ilmselt see ei sobigi kõigile, mõnel ehk ei lange kaal sellega hästi ja mõnele on jälle pikk söömata olemine raske, kergem on oma kaloraaž ühtlasemalt jagada.

#3861666:

Tundud näide skinny fatist. Lihaseid enam ilmselt väga järel ei ole, on vaid nõder keha.

Jah, selline näljutaja ei suudagi ju midagi teha, energiat pole. Meil on töö juures ka üks selline näljutaja, üle 10 aasta juba praktiliselt ei söö. Kõhn on küll, aga näost hall nagu surmavari, kehvad juuksed, nahk, küüned. Pisikese jalutuskäigu järel juba hingeldab. Mõni elurõõmus paksuke näeb minu arust parem välja ja jaksab ka rohkem teha.

#3861666:

#3858426:

Ma ei tea küll, mida ja kui palju sa sööd, aga 50+ vanuses kolm täissöögikorda on minu jaoks ulme palju.

Mul üks söögikord päevas ja paar pisikest “oodet” puuvilja, juustuampsu vms näol. Kui rohkem söôksin, pekki ladestuks mis hirmus.

Naine, 54a, 170 cm, 55 kg.

Tundud näide skinny fatist. Lihaseid enam ilmselt väga järel ei ole, on vaid nõder keha.

Huvitav, et saleda inimese häbistamist peetakse täiesti normaalseks, aga vähimgi vihje sellele, et keegi ülekaalus on, rääkimata sellest, et rasvunud, on täiesti ebaviisakas.

Ja klassikaline väide, justkui oleks normaalkaalu alumises otsas olev inimene tingimata haiglane ja nõder, samas kui ülekaaluline on loomulikult üliheas vormis, käib viis korda nädalas trennis ja muud muinasjutud, mida sinna juurde räägitakse…