Esileht Pereelu ja suhted Kas vaikida igavesti või

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 106 )

Teema: Kas vaikida igavesti või

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

+4
-47
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa siis tahad, et keegi maksaks sulle?
Aga kumb rikkam on, mees või naine?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, sa pead igavesti vaikima. Sõbranna on sind usaldanud ja sõprade usaldust ei reedeta.  Pole sinu asi muretseda, et mees enne surma ikka saladused teada saaks.

+31
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

See pole sinu saladus rääkida.

+23
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa lubasid sealsamas sõbrannale vaikida kogu asjast, siis jääks kogu koormus sinu õlule, kui aga sõbranna puistas südant ja sa vaid kuulasid ja noogutasid kaasa, siis otsus on sinu!

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on sellised sõbrad ei ole vaenlasi vajagi

+35
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis pead lapsele ka rääkima ja siis hakkab ta oma isa otsima. Kui räägid kasuisale ja tema ei räägi lapsele edasi, siis peab tema seda saladust kandma endaga. Ära tee.

+18
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isa on ikkagi see, kes hoolib, armastab ja üles kasvatab.

Võõras mees on spermadoonor.

Ära hakka teiste armastust ja sidemeid lõhkuma. See ei ole sinu asi.

+31
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellepärast ei maksagi ikka päris saladusi kellelegi jagada. Inimesi ei saa usaldada. Kui tahad, et info mitte kellelelgi ei lekiks, siis ei tohi ikka mingitele “sõbrannadele” rääkida. Minnakse tülli, siis jagatakse kõik edasi.

+29
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et 20a hiljem pole ju oluline, kes on bioloogiliselt selle lapse isa. Päris isa on ikkagi see, kes ta üles kasvatas. Isegi, kui keegi jookseks seda saladust nüüd avaldama, siis see tõenäoliselt ei muudaks mitte midagi. Arvad tõesti, et mees hakkaks elatist tagasi küsima?

Mul tutvusringkonnas on inimene, kellele ema otsustas mingil põhjusel suvaliselt 25a hiljem avaldada, et teda kasvatanud isa pole tegelikult bioloogiline vanem ja isaks oli keegi abielumees, kellele ema armuke oli. See info ei muutnud midagi ja lapsel endal polnud huvi vist isegi uurida, kes on siis päris isa ja palju tal on poolvendi-õdesid. Mind küll huvitaks.

Ainuke, mis selliste lugude puhul mõtlema paneb, on risk sattuda paari näiteks oma poolõe-vennaga. Eesti on üsna väike ju. Ja ilmselt on neid lugusid ka omajagu, kus inimene ise ei teagi, kes kõik tema poolõed -ja vennad on. Meestel võib olla ka enda teadmata lapsi.

+16
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainuke, mis selliste lugude puhul mõtlema paneb, on risk sattuda paari näiteks oma poolõe-vennaga. Eesti on üsna väike ju. Ja ilmselt on neid lugusid ka omajagu, kus inimene ise ei teagi, kes kõik tema poolõed -ja vennad on. Meestel võib olla ka enda teadmata lapsi.

Sellega olen vägagi nõus.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi vaikida.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õudne inimene. Kuidas see sinusse puutub?

+11
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Mis “sõbranna” sa selline oled, kui keel muudkui kibeleb? Pole sinua asi teise pere elu elada.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Kui lapse ja isa omavaheline suhe on hea olnud, siis ainus, mida sa praegu selle avalikustamisega saavutaksid, on see, et teed need kaks inimest õnnetuks.

+18
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Pole sinu asi võtta lapselt isa ja isalt last!

+17
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu alati- usalda “sõbrannale”, pärast teab kogu küla. Mis sellest rääkimisest kellelegi kasu on, rikud ära mehe elu, rikud ära lapse elu, nende suhe ei saa enam kunagi olema sama. Kust sina tead, kas äkki mees oli viljatu (enda teadmata nt) ja polekski saanud kunagi oma lapsi (ei olnud 20a tagasi maameestel võimalust ivf lapsi teha jms, veel varem oligi viljatul mehel ainuke võimalus laps saada, saata naine “sanatooriumisse”). Mis sinu rääkimisest kellelgi parem saab? Kah sõbranna oled selline, muidugi oli rumalus sel naisel midagi sellist üldse ühelegi hingele rääkida. 20a hiljem on juba see tähtis, et isa on see, kes kasvatab, tagantjärele enam midagi ei muuda ja pole sinu asi mingit tõekuulutajat etendada, teed ainult mitmele inimesele haiget ja kasu null.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ma oleks see laps, kes ei tea oma tegelikku  päritolu, siis oleks küll vägagi huvitatud teada saamisest. See, et ema ei taha oma mainet, tuju või suhet sõbrannaga rikkuda, mind absoluutselt ei huvitaks, sellist  infot peab ta vähemalt lapsega  jagama.   Naisel endal oleks ka kindlasti täiesti ükskõik, kui näiteks sünnitusmajas oleks laps vahetusse läinud ja ta oleks 20 aastat kellegi teist last kasvatanud.

+5
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, lugupeetud “sõbranna” asi on vait olla. Räägib asjaosaline ehk ema ise, kui ta selleks vajadust tunneb (ja kust tead, äkki ongi rääkinud ja isa-laps ongi võtnud seisukoha, et see ei muuda nende suhtes midagi, niiet välja ei paistagi).

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Mis see sinu asi on?

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Räägiks. Ainuüksi terviseprobleemide pärast oleks vaja teada oma bioloogilisi vanemaid.

Ainus mölakas on muidugi ema.

+7
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainuüksi terviseprobleemide pärast oleks vaja teada oma bioloogilisi vanemaid.

Ja kustkohast laps selle teadmise nüüd saab, kui ema nt ei tea “isa” nimegi, kui isa ei võta omaks ega huvituks lisalapsest? Mingid head udupõhjused leiutatakse oma sügeleva keele vabanduseks.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainuüksi terviseprobleemide pärast oleks vaja teada oma bioloogilisi vanemaid.

Ja kustkohast laps selle teadmise nüüd saab, kui ema nt ei tea “isa” nimegi, kui isa ei võta omaks ega huvituks lisalapsest? Mingid head udupõhjused leiutatakse oma sügeleva keele vabanduseks.

Vähemalt ta teab, et praeguse isa kaudu ei ole tal midagi teada.

20 a tagasi oli 21. sajandi siiski, 2000. Ei jää need isad midagi nii saladusse.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline saladus on vastik. Nagu oma koorma kergendamiseks. Mus tekitaks see tüli endaga. Ühelt poolt peab saladust hoidma. Teiselt poolt, ma ise tahaks küll tõde teada ja oleks pettunud kui terve elu olen olnud ilusas vales. Vaene mees. Läksid lahku ja siis ka ei saanud teada.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle arvan, et mees peaks tõe teada saama. See on ikka nii suur ja oluline asi.

Ma ise jälestan kogu hingest valetajaid. Eriti, kui valetatakse üliolulistel teemadel.

Arvan, et sõbranna usalduse reetmine on köömes selle kõrval, millise seatembuga sõbranna ise on hakkama saanud.

+10
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks sõbranna, kes usaldas mulle aastaid tagasi ühe nn saladuse, laps ei ole mehe laps. Mees on maamees. Lahku mindi ja elatist maksis. Läbisaamine hea. Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Laps on 19 ja mees on suremas või sina suremas?

Kellele sa selle rääkimisega head teeksid?

Kui on selline sõbranna, siis ei ole vaenlasi vajagi.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelugu samal teemal. Sõbranna usaldas mulle sama saladuse oma lapse kohta, laps oli siis umbes kümnene. Abikaasa arvas, et see on tema laps. Samas see mees, kes on lapse tegelik isa, teadis seda ka ning oli sõbranna armuke aastaid. Kui sellest teada sain, olid nad lapse tegeliku isaga küll ainult sõbrasuhetes. Abikaasa aga kasvatas, majandas, tegeles, ostis, maksis. Laps jumaldas teda. Lapse pärisisa andis ka mõnikord harva raha. Kokkulepe oli neil, et laps ei saa kunagi teada, sest see lõhuks sõbranna abielu eduka mehega. Lapse bioloogilise isa abikaasa ja ema teadvat.
Sõbranna räägib selle loo ära. Alla neelata seda ei suutnud. Ütlesin sõpruse kohe üles ja ütlesin, et soovitan soojalt ära rääkida abikaasale ja lapsele, sest kui teadjaid on juba nii suur hulk (tema, mina, lapse isa, lapse isa naine, lapse isa ema, üsna kindlat ka lapse isa naise mõni sõbranna), tuleb see välja niikuinii. Tuli ka, ega muidu ei teaks, kui et tütrele ilmusid FBs fotod oma bioloogilise isaga.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehel on õigus teada, et ta ei ole bioloogiline isa.. Mis ta selle infoga peale hakkab, on tema otsustada. Omal sugulasega oli sama juhtum. Naine jäi rasedaks, mees aumees, abiellus naisega. Naine väga tahtis, et laps sünnib perre kus vanemad on omavahel abielus. Tegelikult oli laps ühe abielumehe jagu..

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle arvan, et mees peaks tõe teada saama.

Loodetavasti saab mees makstud elatise ka tagasi nõuda kui lapsest ilma jääb.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kust sina tead, kas äkki mees oli viljatu (enda teadmata nt) ja polekski saanud kunagi oma lapsi (ei olnud 20a tagasi maameestel võimalust ivf lapsi teha jms, veel varem oligi viljatul mehel ainuke võimalus laps saada, saata naine “sanatooriumisse”).

Ehk ongi mees viljatu. Aga siis ju normaalsed inimesed arutavad asja omavahel ja lepivad kokku, et naine “läheb sanatooriumisse”. Mitte naine ei tegutse vaikselt mehe selja taga.

+2
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 106 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas vaikida igavesti või