Hoiatan kõvasti Linnateatri “Tõhususe sümfoonia” eest. Hulk häid näitlejaid ära raisatud.
Ma pigem soovitan. Kui meeldib uuemat sorti teater. Kui oled vana hea sõnateatri truu fänn ja leiad, et see on ainuke viis teatrit teha, siis, jah, pigem mitte minna.
Mina pole vist ühtegi tõeliselt kehva teatrietendust vaatama juhtunud, tavaliselt enne piletite ostmist ma vaatan, kes mängivad, kes on lavastaja, kes autor, mis sisuks on. Mõni etendus meeldib rohkem, mõni vähem. Mõnikord alguses tundub, et pole üldse minu maitse (näiteks “Talupojad tantsivad…” tundus alguses selline jant, aga mida edasi seda rohkem ma etendusest aru sain ja lõpuks väga meeldis), teinekord ongi selline lihtsam süžee, aga head näitlejad, sealt ma ei ootagi mingit väga kõrget kunsti (nagu näiteks eelpoolmainitud Cancun oli). Hiljuti Ugalas vaadatud näidend (nimi hetkel ei meenu) oli samuti mitte minu maitse, aga mulle väga meeldisid selle lavastuslikud võtted kuidas mingit tegevust edasi anti, no näitlejad olid ka ikka head nagu alati. Viimati Endlas nähtud etenduses häiris mind tänapäeva toomine 100+ aastat vanasse olustikku, samas etenduse laulud olid jälle super ja õldsegi mitte sajanditagused, aga sobisid sinna ülihästi.
Ma väga eksperimentaalset teatrit ei külasta, seal on tõesti oht et ma ei suhtestuks etendusega ja tuleks poole pealt ära, aga see oleks siis pigem minu probleem, mitte kehv etendus.
Külasta neid etendusi, mis sind kõnetavad ja enamasti sa pettuma ei pea. Teinekord võib ka kastist veidi välja mõelda, aga kui sulle ikkagi ei meeldi, siis mitte selle pärast et etendus oleks kehv vaid pigem selle pärast et sa polnud sihtgrupp.
Kellerteatri “Misery” oli minu jaoks üle pika aja üks etendus, mis mulle kohe väga-väga meeldis. Lausa nii, et tahaks seda uuesti vaatama minna 😊
Hoiatan kõvasti Linnateatri “Tõhususe sümfoonia” eest. Hulk häid näitlejaid ära raisatud.
Ma pigem soovitan. Kui meeldib uuemat sorti teater. Kui oled vana hea sõnateatri truu fänn ja leiad, et see on ainuke viis teatrit teha, siis, jah, pigem mitte minna.
Meeldis!
”Tõhususe sümfoonia” on super näide sellest, kuidas vähesega suurt efekti luua.
Renate Keerdi lavastustega on muidugi nii, et kui mitut järjest vaadata, võib hakata tunduma, et ta kordab iseennast. Aga kui väga hiljutist võtdlust kõrval ei ole, on ikka kihvt küll, kuidas ta näitlejad liikuma paneb.
Tallinna Linnateatris võeti “Aviaator” näitlejate soovil maha.
See oli üks ja ainus etendus, kust ma lahkusin vaheajal.
Tallinna Linnateatris võeti “Aviaator” näitlejate soovil maha.
See oli üks ja ainus etendus, kust ma lahkusin vaheajal.
Oleme ka vaid üks kord elus lahkunud vaheajal, sest väga piinlik tundus. Vana Baskini teatri alt tehtud Pille Pürgi soolo paar kuud tagasi. Aga noh, ega see polnud ka mingi näitlejameisterlikkust nõudev teatrietendus, aga lootsime ikka paremat.
Ugala “Meie klass” on kõnekas, aga morbiidne. Kui sõjateemad tekitavad hirmu või ängistust, siis need kolm tundi mõjuvad kergelt öeldes masendavalt.
