Ükski normaalse enesehinnanguga naine ei raja oma elu mehele.
Kõige silmakirjalikumad teiste naiste suhtes ongi teised naised. Naine peab olema iseseisev, ei tohi mehest absoluutselt sõltuda, mingit abi temalt oodata, peab olema ise teenitud vara, loodud karjäär jne, jne. Mehelt paluks mitte mingit abi oodata. Samas istuvad haigete lastega kodus ikka naised, kodutööd pole võrdselt jaotatud, naistele makstakse vähem. Siis pole mingit võrdsust. Kui mu laps käis lasteaias, siis olid pooled emad kodused, tööl käis väga vähe emasid ja neid vaadati viltu, et miks ei vii lapsi lõunast ära, miks ei anna lastele poolt nädalat vabaks jne, jne. Siis sain jälle teiste laste emadelt ja õpetajatelt kõverpilke, et näe, mis ei ole inimene titaga ilusti kodus kuni lapse kolmeseks saamisele, kas tõesti ei hooli oma lapsest. Mitu nahka te tahate nendelt naistelt saada? Raha teenigu võrdselt meestega, olgu oma kinnisvara, maksku enda eest kõik kulud, laste kuludest vähemalt pool, olgu imeilus ja sale, käigu trennis, samal ajal on naisel vastutus kodus toimuva eest mehega võrreldes suurem, ema istugu kodus haige lapsega, emapalga ajal pangu pool palgast kõrvale lisaks kodukulude pooleks tasumisele, et lapse kolmeaastaseks saamiseni kodus olla. Teie enda arust ei lähe vähe paljuks või?