Olen ise pedagoogilise haridusega (ehkki töötan teisel erialal) ja sestap saan aru ka õpetajate vaatepunktist. Samuti olen absoluutselt nõus, et laps õpib ju endale ja tunnen sisimas suurt muret, missugused jäljed jätab selline kaugõpe laste teadmistesse pikemas perspektiivis.
Kui karantiini alguses oma lapse klassijuhatajaga nõu pidasin, mainis ta muuseas, et “Ega me siin suurt midagi ei õpigi, lapsed lihtsalt täidavad töövihikust harjutusi ära, samuti saadan neile harjutuste lehti – rohkem kordame.” Saan ka ise aru, et tõesti ongi raske arvuti teel teab mis vägevat mitmekesist õpet arendada. Lisaks nõuab oma osa ka tehniliste jamadega tegelemine – kas ei saa laps tundi sisse või kukub maha õpetaja enda arvuti. Ühe aineõpetaja tunnid jäid mitu nädalat tegemata, kuna õpetaja koduses korteris tekkisid wifiga probleemid. See kõik muudab õppe protsessi aeglasemaks ja vähemtõhusamaks.
Ning lapsevanemad, kes peaksid laste koduõpetajad olema, teevad sageli ka ise kaugtööd. Kui oled ise süvenenud oma töösse ja siis korraga mitu last jooksevad robinal sinu juurde oma küsimustega, siis sa tunned, et juhe jookseb lihtsalt kokku. Lapsed on erinevates klassides, küsivad erinevate ainete kohta – tahaksin väga lastele ained selgeks teha, kuid ma ise ei mäleta enam nii detailselt, mida omal ajal koolis vastavates tundides õppisin. Selleks pean töölaua tagant lahkuma ja minema lapse õpikut lugema. Ning siis selle lapsele ümber jutustama. Ning kui olen lapsele selgitanud ja laps vastama asub, selgub, et talle on juba jõutud panna hindeks “1” ning märkus, et vastamata. Ma ei teadnudki, et sellega nii kiire on… Keskendun siis teise lapse murele, ent esimesel lapsel tulevad peale juba uued tunnid, uued ülesanded, uued küsimused. Ja minul endal on mu oma palgatöö ka tegemata.
Ja vaat sellises olukorras hakkangi kaaluma oma põhimõtete hülgamist ja lapse eest mõne kodutöö ära tegemist. Olen püüdnud valida selliseid töid, mille vanema poolt ära tegemine ei tohiks lapse teadmisi eriti mõjutada. Eriti puudutab see tüdrukute käsitööd. Ma tõesti ei pea õigeks, et tüdrukud peavad kogu selle hullumaja kõrvalt nui neljaks heegeldama ja tikkima, samal ajal kui poistel on vaba aeg. Hiljuti istusin lapse kõrval ja õpetasin teda, laps aga tegi ära inglise keele kontrolltöö. Ette ma midagi ei öelnud. Kui töö valmis ja laps saatma hakkas, siis töö äkitselt kadus. Mis seal ikka – laps tegi selle uuesti. Ja taas töö kadus. Võtsin ühendust tuttava IT-mehega, too tuli ja uuris süsteemi ning ütles, et mingi ajutine katkestus oli, nüüd peaks korras olema. Ent laps oli juba väga nutune ja lisaks ootasid järjekorras juba uued tööd, niisiis viskasin ise kiirelt selle inglise keele töö valmis (kokku siis kolmandat korda!). Hindeks pandi jälle “1” – põhjuseks, et süsteem oli miskipärast kõikide lausete tagant punktid ära kaotanud.
