Teema: Koerte külla kaasa võtmine

Kah jobu, kalu koertega võrdlema? Pole sama asi. Muidugi las tulevad koertega, armastan loomi. Kui sulle ei meeldi, oma õnnetus!

#4309744:

Kah jobu, kalu koertega võrdlema? Pole sama asi. Muidugi las tulevad koertega, armastan loomi. Kui sulle ei meeldi, oma õnnetus!

Tore, et sa vähemalt loomi armastad. Neljakümpiseid sa ei armasta.

Mul on maakodu ja suvel käivad meil ikka koerad ka koos oma peremeestega. Jooksevad õues, keegi pole kunagi mingit auku kuskile kaevanud või midagi närinud. Maja ümber on tavaline puisniit, põld, rannariba ja natuke võsa. Õnneks mingeid haruldasi metsloomi, keda koerad võiksid häirida, ei ole.

#4309910:

Mul on maakodu ja suvel käivad meil ikka koerad ka koos oma peremeestega. Jooksevad õues, keegi pole kunagi mingit auku kuskile kaevanud või midagi närinud. Maja ümber on tavaline puisniit, põld, rannariba ja natuke võsa. Õnneks mingeid haruldasi metsloomi, keda koerad võiksid häirida, ei ole.

Sest tavalisi metsloomi võib häirida? Või õnneks olete te need juba kõik nagunii maha tapnud?

#4310096:

Mina ei tea, mis murdjapenid teie kodus käivad ja mis imelised kukkurrotid ja paabulinnud teie maakodu ümber ringi hõljuvad.

Kas siis väike jänkukene ja kitselaps pole väärt, et nende privaatsust hoida ja neid mitte hirmutada? Võib-olla koer ei murra, aga häirib neid loomi ikka. Samas poole suurem probleem on minu arust see, et ka linnas lastakse kassid lahti, kes rüüstavad linnupesasid, söövad linde ja oravapoegi. Täitsa ise olen näinud Tallinna linnas. Elan Kakumäel ja ikka on siin inimesi, kelle arust on normaalne, et kass omapäi hulgub. Küll käivad nad teistel inimestel külas, teevad oma väljaheiteid liivakastidesse ja murravad linde ja oravaid. Ja osade inimeste arvates on see väga okei käitumine, sest nii on ju alati olnud. Sellest ma ei räägigi, et väga palju nendest kassidest auto alla jäävad, see tundub ka mitte midagi erilist olevat.

Mul on suur aed ja koeral oleks ruumi joosta meie aias küll, kui ta kaasa võetakse. Jama on selles et meil on ka naabritel koer. Ja mul on lilled  aia ääres. Koer jookseb need maha, naabrikoeraga edasi tagasi aia ääres joostes.

#4308101:

Ei soovi mingeid koeri enda elamises näha. Saage aru, et teie nunnud ei ole teistele huvitavad. Mind jätavad koerad täitsa külmaks. Sama, kui varesega külla tulla.

Siis ei jäta ju koerad külmaks, kui enda elamises näha ei taha. Ja varesega võrdlus jääb arusaamatuks, ma ei tea ühtki varese omanikku.

#4309465:

Meie elame maal, metsa veeres. Õueala on hektar, aga aiaga see ümbritsetud ei ole.

No ja küll on raske külalistele põhjendada, miks me ei soovi, et meile külla tulles koerad kaasa võetakse.

“Teil ju ruumi on”.

No on jah. Aga meil ei ole aiaga piiratud õu ja me hoiame väga oma metsa, mis on kohe meie õue taga. Hoiame seal pesitsevaid jänesed ja metskitsi ja oma ilvest ja rebaseid ja jälgime ise väga hoolega, mida me oma teeme ja kui lärmakad me seal käies oleme. Kevaditi, lindude pesitsuse alguses, püüame oma metsas üldse mitte niisama käia. Ja ometi sattume ka meie, kes me nii ettevaatlikud oleme, oma metsas käies aeg-ajalt rohus kõhutavate metskitsetallede peale, kes oma ema ootavad, või ehmatame kogemata mõne hauduva linnu pesalt.

Kujutage nüüd ette, et sinna tormab mõni vasikasuurune vabadusest hullunud koeravolask.

🙁

Tõesti, korduvalt oleme tunnistajaks olnud, kus külaline laseb oma koera autost välja ja siis julgustavalt plaksutades ja hüüdes ajab looma mööda õue ringi jooksma ja kiidab veel takka, kui koer peremehe õhutusel õuest ka metsa alla tuiskab.

“Loom saab ometi joosta! Näe, kui õnnelik!”

No ei soovi sellist kontrollimatuid metslasi oma õuele ega metsa.

Aga koeraomanikud ei saa sellest aru.

Nende arvates on see tore, kui loom saab vabalt ringi joosta ja keset õue meetrisügavusi kraatreid kaevata. “Nii armas, nina üleni mullane!”.

Tõepoolest …

Koer pole muidugi süüdi, loom on loom. Teeb, mis meeldib, kui lubatakse.

Aga sellise looma peremehele tahaks küll lihtsalt vitsu anda.

Kas koer =kontrollimatu metslane?

Ma ei vaidle üldse su jutule vastu, tublid olete, et metsaloomadega nii kenasti arvestata. Olen sinuga täiesti nõus.

Aga saa palun aru, et sulle on sattunud külla kasvatamatud, välja õpetamata koerad. Minu koerad viskaks mu jala kõrvale pikali ja ootaks, kuni ma tõusen, sest nende eesmärk on mind valvata, mitte teab kuhu metsa kihutada. Aeg-ajalt teevad laisa ringi aias. Kõik.

Aga palju sõltub ka tõust. Kui on ikka jahikoer või siis tõupõhiselt juba vabaduseotsija ja ise rändaja, siis sellistega ei saagi. Minu koerad on tõust, mis on väga oma inimesele keskendunud, nad lihtsalt ei lähe ilma minuta kuhugi. Ammugi ei tule nad selle peale, et maad peaks kaevama või metsaloomade lõhna peale hulluma. Pole seda soont.

Kas koer =kontrollimatu metslane?

Kuidas naabri koera kasvatada, et ei hauguks?

Mul teiemõistes ekstreemsed lahendused oleks. Aga enne prooviks heaga.

Kui olla õues ja koer on kuulekas ja oskab käituda ja ei tekita midagi. Kuna meil ka kassid, siis tuppa ei tahaks. Mul on üks näide sellest, kui hea tuttav naine tuli koeraga külla. Ja küsis enne. Ja ma lubasin, külas rohkem inimesi ei olnud, oligi mina ja tema koeraga. Ja oli suvi, ja meie olime nii toas, kui õues vahepeal. Toas istusime, õues kõndisime aias. Koer oli üksi õues. Ja tal oli väga tark koer. Ütles koerale, et sina oled siin ja kuskile ei lähe, ootad mind. Ja koer oligi maja läheduses, kuigi maja teisest krundi otsast oli meil aed lahtine. Koer ei läinud mitte kuskile ja elavnes siis, kui perenaine ka õue tuli  ja siis liikus vabamalt ja energilisemalt. Ka jalutamas käis ta koeraga nii, et koer sammus lahtiselt ta kõrval. Muidugi mitte alati ja igal pool, ikka seal, kus sai nii olla.  see oli nii tark koer ikka.
Kahjuks on mu naabril aga koer, kes iga kord haugub, kui mind või meie perest kedagi näeb või üldse teisi inimesi kuskil liikumas. Kuigi ta näeb meid aastaid kogu aeg, ikka klähvib meeletult.

Aga millest see ikkagi tuleb, et mõni aias olev koer iga mööduja peale haugub, kas probleem on tõus või kasvatuses? Algul mõtlesin, et asi on minus, aga ei. Haugub nii laste, naiste, meeste peale, sõltumata sellest kas möödutakse üksi või mitmekesi, koeraga või ilma, jala või rattaga. Alati lõugab ja jääb haukuma nii kaua, kui tema silmapiirist väljas või kaugemalgi. Ja iga pagana kord.

Ma olen enne külla minekut üle küsinud, kas on ok kui koera kaasa võtan. Kõigile ei meeldi koerad ja mõistan täielikult.

Meil pigem sõbrad just ütlevad, et koera kaasa võtaks, sest kõigil oma maja ja ruumi joosta. Siis pole muret, et istumine pikale läheb ning koer kodus välja ja süüa tahab. Pakime söögi, jooginõu ja mänguasjad kaasa. Teiste hoov on ikka huvitavam kui enda oma. Koeral ka kodus üksi igav, meil on selline seltskonnahing, kes tahab alati kaasas ja juures olla. Autoga meeldib talle ka sõita, nii et tihtipeale nurub kaasa kasvõi korraks poes käies ning siis on ta ka esimene auto juures ootamas. Ega’s midagi, koer pagassi ja käid ära. Kuhu vähegi võimalik, sinna ikka võtame kaasa, aga omaalgatuslikult kellelegi külla ei pressi.

#4311454:

#4311452:

Ma olen enne külla minekut üle küsinud, kas on ok kui koera kaasa võtan. Kõigile ei meeldi koerad ja mõistan täielikult.

Aga miks sa üldse võtad oma koera kaasa?

Sellepärast. et paljud inimesed on loomalembelised ja neile meeldib, kui koerad külla tulevad.

#4311482:

Mis te neis koertes küll leiate, tüütud oma jalutamistega, sadagu või pussnuge, tema tahab ju si*ule. Ajavad karvu, põrand must kui ilastades oma maiust seal söövad või õuest tulevad. Lägastavad ja haisutavad kogu elamise ära ja koeraomanike autod ka haisevad, kuigi nad ise vist selle haisu sees nii harjunud, et ei tunne enda ümber.

Iga päev ja iga ilmaga värskes õhus jalutamine on tervisele kasulik. Tugevdab immuunsüsteemi, mõjub hästi enesetundele, seedimisele, vereringele, kehakaalule ja vaimsele tervisele. Koeraga jalutamine ei ole nagu trenn, et pead selle eest maksma, kuukaardi ostma ja kui ei viitsi, siis ikka ei lähe kohale. Koeraga jalutamine on tasuta ja seda ei ole võimalik vahele jätta.

Teiseks mõjub lemmikloom väga hästi vaimsele tervisele. Soojus, lähedus, tingimusteta armastus, positiivsed emotsioonid, palju põhjust naermiseks.

Kolmandaks arendab koer lemmikloomana sotsiaalsust. Kutsud kellegi endaga jalutama kaasa, lobised, sõbruned, ajad juttu. Kui saadad lapsed koeraga välja, siis saad nad värskesse õhku, liikuma, nutitelefonist eemale.

Miinusteks on jah, mustus, hais ja karvad. Kui aga oled loomult puhas inimene, siis seda enam koristad ja tuulutad ning elamine püsib puhtam, kui loomavabas kodus. Veelkord, immuunsüsteemile mõjub lemmikloom ja temaga kaasas käiv kerge mustus väga hästi. Mõõdukas mustuses kasvanud lapsed on tervemad.