Esileht Ilu ja tervis Kui 50+ avastad, et oled elu ära raisanud

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 92 )

Teema: Kui 50+ avastad, et oled elu ära raisanud

Postitas:
Kägu

On siin kedagi, kes on olnud olukorras, kus mingis vanuses (mitte liiga noorelt – ikka peale 50) avastate, et olete oma elu ära raisanud, tervise tuksi lasknud, anded kasutamata jätnud ning saavutusi pole mingeid (kui just mitte lugeda saavutuseks laste kasvatamist, kes esialgu selliseid märke ei näita, kuigi ka mina olin 20-ndates veel tegija). Olen lihtsalt tiksunud, paksuks läinud, perekond on lagunenud (ok, lagunemas) suuresti minu laiskuse ja paksuse pärast. Mul on hea pea, keeled suus, erinevaid muusikalisi oskusi, nutti ja teadmisi ja haridust, aga kõik see on jäänud lihtsalt linnukeseks, et nad mul olemas on – midagi tarka nendega peale hakata pole ma osanud.

Veider tunne on. Põhimõtteliselt peaks nagu sellise avastuse peale tahtma kaljult alla hüpata (netitestide järgi on mul depressioon küll juba mõnda aega, aga mitte suitsiidne), aga ma ei taha isegi mitte seda. Mitte midagi ei oska teha. Ainult perekonna ees vabandada tahaks. Ja seda tahaks, et ma kellelegi kaela peale ei jääks oma tervisega. Ega imesid ju 50+ eas enam ei juhtu, et võtad aga 30 kg alla, töötad tervise üles, samal ajal kirjutad raamatu ning asutad ükssarviku. Mis siis üle jääb?

+27
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hilja on ainult siis, kui surnud oled. Enne seda on aega, ole sa siis 20+ või 50+.

+23
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enne seda on aega, ole sa siis 20+ või 50+.

Millele?

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega imesid ju 50+ eas enam ei juhtu, et võtad aga 30 kg alla, töötad tervise üles, samal ajal kirjutad raamatu ning asutad ükssarviku. Mis siis üle jääb?

Mitte ime, vaid pealehakkamine on selle nimi. Sul on keskmiselt 20-30 eluaastat veel, aga oled end juba maha kandnud.

+14
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kle ära virise siin.Ole õnnelik et sul vähki ei ole.Oled juba päris vana ja pole siiani aru saanud et hea tervis on inimese suurim õnn.

+17
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esiteks sobib siia klassikaline nän- nän- nää-mõte, et on küllalt teisi, kellel on elus veel halvemini läinud. Ei ole neil lapsi ega isegi mitte lagunevat suhet. Kuniks elu, seniks lootust. Diskopepuks just ei saa, aga väga paljudel erialadel on 50+ parim vanus karjääri tegemiseks.

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vähemalt sul on andeid, mõnel pole sedagi 😀

Ma arvan (aga ei tea kindlalt, sest vanus pole veel sealmaal), et saavutada võiks saada pea igas vanuses, lihtsalt vanemana võib mõne asjaga kauem aega minna. Aga vahet pole, kui aeglaselt või kiiresti kuhugi suunas liikuda, kui iga päeva koondtulemus on natuke positiivne, siis kumulatiivselt lõpuks liigud õiges suunas ja väikesed sammud annavad pika peale kokku palju suurema edasi liikumise.

Inspiratsiooni saamiseks võib Googeldada nt people who became successful after 50.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle nähtuse nimi on keskeakriis. Palju õnne!

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ega imesid ju 50+ eas enam ei juhtu, et võtad aga 30 kg alla, töötad tervise üles, samal ajal kirjutad raamatu ning asutad ükssarviku.

Ega ise muidugi ei juhtu, aga ennast on võimalik muuta küll. Mina olen ligi 50, võtsin 20 kg alla, läksin uut eriala õppima ja käisin mitmel ilulõikusel. Uue väga ilusa auto ostsin ja on küll nagu täitsa uus elu sees.

+15
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täpselt samasugust juttu räägivad ka 30-aastased 🙂 Et mis nüüd enam mina…; kui ma noor olin, siis veel, aga nüüd enam küll mitte…

Hiljuti oli siin teema, milles 24-aastane leidis, et on elus läbi kukkunud ning miskit enam päästa ei anna.

Hiljuti olin umbes 75-aastaste seltskonnas, kus oli teemaks, et 110 aastaseks vist küll elada ei tahaks; siis vaid istu paigal, ei näe, ei kuule, mis elu see selline on.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ega imesid ju 50+ eas enam ei juhtu, et võtad aga 30 kg alla, töötad tervise üles, samal ajal kirjutad raamatu ning asutad ükssarviku. Mis siis üle jääb?

ega iseenesest ei juhtu jah, aga kui asjad käsile võtad, siis on need täiesti teostatavad ju.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline empty nest tunne? See on ju täitsa tavaline. Järsku on kadunud see orav-rattas tunne, et toimeta ja talita ja aita kogu aeg kedagi, polegi nagu midagi teha.. Paljud teevad kannapöörde, õpivad midagi uut, lähevad Aafrikasse vabatahtlikuks vms. Selle asemel et selliseid mõtteid mõelda, võiks tunda rõõmu, et on lõpuks aega ka endale. Otsi (üles või uued) sõbrad, tehke koos midagi, asutage mingi ettevõte või mis iganes. Mine Toidupanka appi või tee midagi muud, mis täidab su aega ja tekitab vajalik-olemise tunde. Lapselapsi veel ei ole? Nende hoidmine annab ka seda teadmist, et oled vajalik. Igal juhul ära kiirusta enda hukkamõistmise ja alandamisega. 50+ vanus on naisel ka menopausi saabumise aeg, katsu kainelt hinnata ja aru saada, et hormoonid on väga sassis ja meeleolu kõigub selle tulemusena. Muide, ka tervis paraneb enamusel järsult peale seda kui lõplik menopaus saabub, seda ei pea kartma. Ainult kehakaalule mõjub see veelgi hullemalt, nii et mingi rutiin igal õhtul tund või kaks jalutada ja vähem süüa võiks kujuneda välja. Jõudu enese avastamisel!

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kohe 50 ja tunne sama, peale selle olen ka veel andetu. Ei arva, et mul depressioon on, lihtsalt kurb on tõdeda kogu mõttetust.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen lihtsalt tiksunud, paksuks läinud, perekond on lagunenud (ok, lagunemas) suuresti minu laiskuse ja paksuse pärast.

Kuidas saab perekond laguneda sinu paksuse pärast? Ei saa aru.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elu pole kunagi raisatud. Sa oled 50+ aastat saanud KOGEDA elu ja sul on 50+ aastat elukogemusi. Sa oled rikas! Kui sa neist kogemustest nüüd järeldused teed (ja seda sa juba teed, muidu poleks sa seda kirja kirjutanud), siis liigud edasi endale parimas suunas ja võid nautida elu veel pikki aastaid! Ära ainult halama jää.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paneb imestama, et sinu arvates teistel on mingid ülisuured saavutused!? No mis saavutused enamikul on, mitte mingeid. Tõelist superkarjääri teevad vähesed, mingeid teaduslikke leiutisi vmt. Lapsed küll mingi saavutus pole, lihtne bioloogia.

Nn võidab ilmselt see, kel on elurõõmu, võime tunda rõõmu pisiasjadest, rahulolu sellega, mis on.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paneb imestama, et sinu arvates teistel on mingid ülisuured saavutused!? No mis saavutused enamikul on, mitte mingeid. Tõelist superkarjääri teevad vähesed, mingeid teaduslikke leiutisi vmt. Lapsed küll mingi saavutus pole, lihtne bioloogia.

Nn võidab ilmselt see, kel on elurõõmu, võime tunda rõõmu pisiasjadest, rahulolu sellega, mis on.

Ei ole ülisuured, aga just selles asi ongi, et teistel on see elurõõm ja on ka millest rõõmu tunda – ollakse millegi poolest tuntud või hea, oh Kati, tema oskab imelisi napoleoni kooke teha ning oh Mati remondib vana mööblit ülihästi. Mina ei leia eriti midagi, mida ma oskaks ja millel oleks ka tähendus. See, et ma oskan mõnda keelt või et mul on mõni paber, tundub ääretult tähtsusetu, kui ma seda keelt ei kasuta ning paber vedeleb kuskil kapis.

Nüüd lihtsalt höövel kätte rabada ja ise ka mööblit tegema kukkuda … tundub veel haledam. Ja ega tervis väga sellist füüsilist tegevust enam võimalda ka.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega ise muidugi ei juhtu, aga ennast on võimalik muuta küll. Mina olen ligi 50, võtsin 20 kg alla, läksin uut eriala õppima ja käisin mitmel ilulõikusel. Uue väga ilusa auto ostsin ja on küll nagu täitsa uus elu sees.

Vot SEE on tõesti keskeakriis. Jõuad veel Tai reisile ka minna, kristalliusku pöörata ja mootorratas ei teeks ka paha selle väga ilusa auto kõrval. Autodega sõidavad üldse mutid-ätid ja luuserid, ÕIGE särav naine sõidab motikaga.

+9
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Paneb imestama, et sinu arvates teistel on mingid ülisuured saavutused!? No mis saavutused enamikul on, mitte mingeid. Tõelist superkarjääri teevad vähesed, mingeid teaduslikke leiutisi vmt. Lapsed küll mingi saavutus pole, lihtne bioloogia.

Nn võidab ilmselt see, kel on elurõõmu, võime tunda rõõmu pisiasjadest, rahulolu sellega, mis on.

Ei ole ülisuured, aga just selles asi ongi, et teistel on see elurõõm ja on ka millest rõõmu tunda – ollakse millegi poolest tuntud või hea, oh Kati, tema oskab imelisi napoleoni kooke teha ning oh Mati remondib vana mööblit ülihästi. Mina ei leia eriti midagi, mida ma oskaks ja millel oleks ka tähendus. See, et ma oskan mõnda keelt või et mul on mõni paber, tundub ääretult tähtsusetu, kui ma seda keelt ei kasuta ning paber vedeleb kuskil kapis.

Nüüd lihtsalt höövel kätte rabada ja ise ka mööblit tegema kukkuda … tundub veel haledam. Ja ega tervis väga sellist füüsilist tegevust enam võimalda ka.

Ma olen sama vana ja mõtlen ka sama, et vaim on ju valmis veel õppimagi siseviimistlust või plaatimist või tänavakivide paigaldust, aga… kere ei tule enam järgi. Loota, et vahetan 50+ eriala ja hakkan füüsilist tööd tegema, lõppeb üsna kiirelt minu kahjuks. Vaevalt, et tervis pool aastatki vastu peaks. Et jah, teoorias on see jutt kõik väga ilus, et muudkui õpi, mitukümmend tööaastat on veel ees, aga kui suur on tõenäosus, et mitmekümne igas vanuses kandidaadi hulgast valitakse tööle 50+ vanuses värskelt kooli lõpetanud inimene? Tõenäosus on null.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vot SEE on tõesti keskeakriis.

Parem see, kui 50-aastaselt soiguda ja surma oodata. 50 on tänapäeval suht noor vanus, sobib ideaalselt kannapöörde tegemiseks ja uuteks algusteks.

+10
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vot SEE on tõesti keskeakriis.

Parem see, kui 50-aastaselt soiguda ja surma oodata. 50 on tänapäeval suht noor vanus, sobib ideaalselt kannapöörde tegemiseks ja uuteks algusteks.

Tee see tööandjatele ka selgeks.

+12
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Paneb imestama, et sinu arvates teistel on mingid ülisuured saavutused!? No mis saavutused enamikul on, mitte mingeid. Tõelist superkarjääri teevad vähesed, mingeid teaduslikke leiutisi vmt. Lapsed küll mingi saavutus pole, lihtne bioloogia.

Nn võidab ilmselt see, kel on elurõõmu, võime tunda rõõmu pisiasjadest, rahulolu sellega, mis on.

Minu jaoks on küll laste saamine mu parim, saavutus. Mul on lapsest peale krooniline haigus, millega enne 2000. aastaid lapsi saada pigem ei soovitatud ja see oli isegi arusaadav, sest enesekontrollivõimalused polnud veel piisavalt arenenud, mis omakorda võis mõjuda halvasti ema ja/või sündiva lapse tervisele. Mina sain lapsed, see oli kõige julgem tegu mu elus ja ükski töö pole sellega võrreldav. Pärast laste saamist olen nautinud iga päeva oma elust ja senimaani nii teadlikult elangi – tuleb leida igas päevas head ja olla tänulik oma võimaluste eest. Ma ise kùll olen rahul ka oma tööga, aga selle saamiseks olen ka haridust omandanud ja alati teadnud, et keegi ju ei tee seda minu eest. Olen 50 ja oma haigusega suhteliselt õnnelik nähtus juba sellega, et üldse elus olen – ka selle üle tasub õnnelik olla 🙂

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul vanaema on selline, nii kaua kui mäletan, “minu elu on juba elatud” suhtumisega. Oli ta seda ka 20+ aastat tagasi. Nüüd on ta tõesti vana ja tervist enam pole. Ma mõnikord mõtlen, et kui ta oleks tõesti oma 50ndates ennast käsile võtnud… 50 pole veel ju nii vana, mõnel on selles vanuses lapsedki kasvatada.
Samas mul naabritädi on 80+ vanuses noor. Õpib keeli, käib trennis ja reismas, elab elu kuni süda lööb ja kopsud õhku hingavad.
Peas on kõik kinni.

+14
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vot SEE on tõesti keskeakriis.

Parem see, kui 50-aastaselt soiguda ja surma oodata. 50 on tänapäeval suht noor vanus, sobib ideaalselt kannapöörde tegemiseks ja uuteks algusteks.

Kas need, kes ei tee mitut iluoppi, on sinu arvates automaatselt soiguvad ja surma ootavad?

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vot SEE on tõesti keskeakriis. Jõuad veel Tai reisile ka minna, kristalliusku pöörata ja mootorratas ei teeks ka paha selle väga ilusa auto kõrval. Autodega sõidavad üldse mutid-ätid ja luuserid, ÕIGE särav naine sõidab motikaga.

Tais olen palju käinud, ei paku huvi, kristalliusku ega eneseabiõpikute fänniks ka ei hakka. Motikaga kardan sõita. On küll keskeakriis jah, aga on ju hea, kui inimene endale seda teadvustab ja teeb siis midagi, mitte lihtsalt ei istu ja ei virise, et elu läbi. Pool elu on ees, midagi huvitavat peab sellega ka ette võtma. Meeste lahendus on tavaliselt uus võimalikult noor naine. Minu arust see on veel haledam kui enda tuunimine ja arendamine.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Et jah, teoorias on see jutt kõik väga ilus, et muudkui õpi, mitukümmend tööaastat on veel ees, aga kui suur on tõenäosus, et mitmekümne igas vanuses kandidaadi hulgast valitakse tööle 50+ vanuses värskelt kooli lõpetanud inimene? Tõenäosus on null.

See on õige ja mina tegin oma firma, selle alt hakkan töötama. Tegelikult pole valitud erialal vanus oluline, aga ega keegi eriti tööle ei võta küll. Parem võetakse noor ja kirutakse siis seda, et ei ole kohusetundlik, ei ole kogemusi, ebaküps, midagi ei viitsi teha jne.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga võta end kokku

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samas mul naabritädi on 80+ vanuses noor. Õpib keeli, käib trennis ja reismas, elab elu kuni süda lööb ja kopsud õhku hingavad. Peas on kõik kinni.

Kindlasti on inimesi, kes teevad asju tegemise enda pärast ja tunnevad sellest rõõmu. Aga sama palju on ka inimesi, kes vajavad millegi ettevõtmiseks eesmärki ja motivatsiooni. Milline eesmärk on 80-aastaselt keeli õppida? Enda tööturul atraktiivsemaks muutmine? Ilmselgelt mitte. Välismaale elama kolimine? Selles vanuses, mil vajadus lähedaste abi järele on päevade küsimus, ka mitte. Mina ei suudaks leida endas motivatsiooni millegi õppimiseks, mille järgi mul tegelikult igasugune vajadus puudub.  Ja see teebki kurvaks, et ükskõik, mida sa teed või ei tee, lõpptulemus on ikka sama – seda vanainimese uut oskust pole kuskile ega kellelegi vaja.

+10
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina sain hiljuti 60 ja otse loomulikult tekkis ajuti ka kurbi mõtteid.

Paadunud optimistina jäi peale aga positiivne pool. Annan endale aru, et suurfirma juhti, kuulsat leiutajat, teadlast või filmistaari minust ei saanud. Seevastu on elu olnud küllaltki rahuldustpakkuv. Mul on kõrgharidus ja töö, mis meeldib. Mul on mees, kes on tark ja hea ja kes mind armastab. Mul on 2 last, kellest on kasvanud tublid inimesed. Paar lapselastki olemas juba. Tervis on korras ja tuju hea….

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vot SEE on tõesti keskeakriis.

Parem see, kui 50-aastaselt soiguda ja surma oodata. 50 on tänapäeval suht noor vanus, sobib ideaalselt kannapöörde tegemiseks ja uuteks algusteks.

Kas need, kes ei tee mitut iluoppi, on sinu arvates automaatselt soiguvad ja surma ootavad?

Väga juhm reaktsioon. Ta ei väitnud ju seda.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 92 )


Esileht Ilu ja tervis Kui 50+ avastad, et oled elu ära raisanud