Heade, tarkade ja vaimukate naistega tahavad kõik head ja vaimukad, targad, töökad mehed abielluda. Nad kardavad, et jäävad muidu ilma. Aga teised naised, need seksivad ja sünnitavad niisama.
Millest nad muidu ilma jäävad? Seksist?
No kui nad ilma abieluta seksi ei saa, ei ole see mees ka hea, vaimukas, töökas ega rikas. No vaata Sõõrumaad, järjest noorem naine kõrval ilma igasuguse abieluta.
Heast, targast ja vaimukast naisest jäävad ilma. Need ei lase end niisama törtsida. Kui mees abielluda ei taha, siis otsime edasi, kuni leiame mehe,, keda armastame ja kes armastab vastu. Piisavalt, et soovida abielluda.
Millegipärast ei pea mees naise kallal näägutama, et see iga päev süüa teeks näiteks.
Mida see annakski? Kui naine ei viitsi süüa teha, siis ta on lihtsalt “võrdne” ja mees teeb edaspidi süüa ise. See et naised kord paari-kolme nädala tagant harjaga mööda majapidamist tuiskavad ja laste peale karjuvad, ei tee neist veel majahaldjaid. See et nad meeste igapäevaseid koduste tööde tegemisi märkama ei tee, ei tähenda, et mehed midagi ei tee. Te kipute elama oma vanaemade aupaistes ja kohtlema oma mehi lähtuvalt neile omistatud feminatslikust stereotüübist, mitte lähtuvalt sellest, millised nad tegelikult inimesena on.
Abielule müeldes arvan, et see võib inimestle ajas muutuda. Näiteks eri vanuses. Kui keskiga pluss uus suhe luua, või vanemas eas veelgi ei ole alati abielu nii oluline, kui koos lapsi saades ja elades.
Enamik lapsi siiski ei lähe õnneks aastaselt sõime ja ka haigete lastega kipub ema rohkem kodus olema.
Haigete lastega on ikka kodus see, kes saab. Vähemalt minu tutvusringkonnas. Mina olen vaid ühe korra hoolduslehel olnud, kui mees oli komandeeringus. Muidu põetab lapsi alati mees, sest nii on majanduslikult ja tööalaselt mõistlikum.
Teoorias. Tegelikkus on teine. Väikelapse alafoorumis arutletakse tõsimeeli selel üle, et komandeerigusse läinud naine jättis lapse mehega ja vanavanematega. Talle helistatakse nutva lapse pärast iga päev….
Heast, targast ja vaimukast naisest jäävad ilma. Need ei lase end niisama törtsida.
Ei ole nõus. Kui vaatan enda tutvusringkonnas ringi, siis need, kellega on abiellutud, ei ole kuidagi targemad ja vaimukamad kui need, kes elavad vabaabielus ja saavad lapsi abiellumata. Kõik võrrandid siin elus ei ole nii lihtsakoelised.
Heast, targast ja vaimukast naisest jäävad ilma. Need ei lase end niisama törtsida.
Ei ole nõus. Kui vaatan enda tutvusringkonnas ringi, siis need, kellega on abiellutud, ei ole kuidagi targemad ja vaimukamad kui need, kes elavad vabaabielus ja saavad lapsi abiellumata. Kõik võrrandid siin elus ei ole nii lihtsakoelised.
Muidugi ei ole vabaabielus naised iseenesest koledamad, rumalamad ja kurjemad. Lihtsalt oma meeste jaoks pole nad piisavalt head, vaimukad ja targad, et tahta ja viitsida abielluda.
Enamik lapsi siiski ei lähe õnneks aastaselt sõime ja ka haigete lastega kipub ema rohkem kodus olema.
Haigete lastega on ikka kodus see, kes saab. Vähemalt minu tutvusringkonnas. Mina olen vaid ühe korra hoolduslehel olnud, kui mees oli komandeeringus. Muidu põetab lapsi alati mees, sest nii on majanduslikult ja tööalaselt mõistlikum.
Teoorias. Tegelikkus on teine. Väikelapse alafoorumis arutletakse tõsimeeli selel üle, et komandeerigusse läinud naine jättis lapse mehega ja vanavanematega. Talle helistatakse nutva lapse pärast iga päev….
Ära üldista. Mul on samuti 3 last ja saan ühe käe sõrmedel 14 aasta jooksul oldud haiguspäevad nendega kodus olemisi. Meil on samuti alati isa haige lapsega kodus. See, et sa endale ossmehe oled valinud, ei tähenda, et teistel on.
