Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 101 )

Teema: Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Postitas:
Kägu

Mul on kohusetundlik ja töökas tütar, korralik ja trenniskäiv, kelle akadeemilised võimed on so-so, kelle kõnes tekib pause, sest sõna ei tule meelde. Nii on olnud koguaeg, lasteaiast saati ja matemaatika ja eesti keeles on ta käinud suurest klassis eraldi väikeklassis, kus vaid max 6 -8  last, sama õppekava aga aeglasemalt ja mõni harjutus on vähem. Ta saab seal hästi hakkama.  Mõni kolm tunnistusele tuleb, nagu kirjandus ja eesti keel. Reaalained on rasked ja kuidagi ta need neljadele ära teeb. Ta mälu on kuidagi kehva  ja seega ka seoseid on nii keeruline märgata ehk siis ka silmaring on ahtake.

Aga mis saab edasi sellisest lapsest, gümnaasium sellist ei taha, ta ilmselt jääb jänni vestlusel, kus tekib see “sõna ei tule meelde”. Ta näriks end kohusetunde ja töökusega läbi küll aga ei saa üle gümnaasiumi stardijoone.

Kutsekas aga, üldse väga poistekeskne haridus seal, et õppida juuksuriks/ masseerijaks/õmblejaks-vajab eelnevalt keskhariduse juba omandandamist, mis jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks peaks need elukutsed eelnevalt olema keskharidusega, miks seda ei saa koos keskhariduse omandamisega koos õpetada? Õmbemine vajab lausa eelnevalt juba  algtaseme kutse olemasolu, mida see kool aga ei anna.  Ongi ainult kokk-kondiiter-hooldaja ja koristaja. Aga laps on siiski võimeline õppima rohkem.

Õppida 3a kokaks, saada keskharidus, et siis uuesti minna otast peale kooli tagasi ja hakata õppima juuksuriks? Kõlab jaburalt.

Kuidas teiste taoliste tütarlaste vanemad on mõelnud, mis saab edasi peale 9.kl, kui on oht, et gümnaasiumi uks jääb suletuks?

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiskasvanute gümnaasium oleks lahendus, ma arvan. Seal suhtumine ka veidi teine kui päevakoolis ja õppijaid igas vanuses. Sealt keskharidus ja siis mõni praktiline elukutse ametikoolist ja siis tööle.

+21
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle hinnangu oled sa kutseka erialadele ise külge pannud, et need on “poistekesksed”. Jah, neil erialadel võib palju poisse õppida, aga see ei tähenda, et tüdrukud neid erialasid õppida ei võiks.

Muret tekitab selles jutus pigem see, et sõnagi ei ole mainitud tütre huvidest ega soovidest tema tuleviku osas. Mida talle teha meeldib? Millega ta hästi hakkama saab? Millises valdkonnas tema ise enda tulevikku näeks? On tal mõni eriline huvi või hobi? Selle järgi ka erialavalik. Lisaks oleneb muidugi, mis õppekaval ta praeguseni on õppinud ja millist tuge saanud. Kui laps on siiani saanud koolilt tuge nt mingite eriteenuste näol, siis tuleks koolivalikul arvestada ka sellega, et uues koolis oleks ka need teenused kättesaadavad.

Samas kui tal on akadeemilised võimed olemas ja ta on töökas ning kohusetundlik, siis usun, et mitmed gümnaasiumid tahaks teda enda õpilaseks küll. Ainult see “sõna ära ununemise” teema nüüd küll takistuseks ei tohiks saada. Sisse astuda võib proovida ju paljudesse kohtadesse, ei pea piirduma ainult ühe kindla kooli välja valimisega. Kui valida gümnaasiumit, siis tasub ilmselt pigem vaadata, milliseid valikaineid seal pakutakse, millised suunaklassid on. Ära jää kinni nt kooli nimesse või sellesse, et tegemist on eliitkooliga. Neile polegi nii mõtet tormi joosta. On ka palju toredaid vabama õhkkonnaga gümnaasiumeid, kus õpilane saab suure osa oma ainetest ise valida. Suunake pilk ehk pigem sinnapoole ja varuvariantideks võtke mõni kutseka eriala.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest ma näen, et mu tütar ei ole seda sorti, kes hakkaks pahteldama, oleks elektrik, auto remondiluksepp või toruluksepp, treipingi tisler, ta on selleks liiga väike ja õrna moega tütarlaps.

Kui pole juttu, mida ta ise tahaks, siis ilmselt tal pole endal soovi, mida ta ise tahaks, vastasel juhul ma ei oleks nõutu, vaid leiutaks, kuidas selle soovi täitumiseni jõuda. i saa tahta, et 16 teab, mida ta tahab tulevikus teha. Ma ise hakkasin oma eriala armastama alles 2.kursusel, kuhu lihtsalt läksin, et oleks midagigi.

Meil on kolm gümnaasiumi: linna, riigi ja era. Täiskasvanute oma läheb kinni. Kui era on Sütevaka, siis võib 3x arvata sissesaamise tõenäosust, Koidula on juba direktori poolt suhtumisega, et sellised lapsed siia ei kuulu. Jääbki vaid loota linna gümnaasiumi peale ja kui seal ei joppa….

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gümnaasiumisse võib minna ka teise linna, kooli mille juures on olemas õpilaskodu. täiskasvanute gümnaasiumisse võib minna ka Tallinnasse, seal nagunii suurem osa iseseisev õppimine ja koolis kohal peab käima näiteks ainult ühe päeva nädalas. Väga palju õppematerjali on neil ka veebi pandud, Moodle keskkonnas saavad teha.

Mingil hiljutisel ajal just oli täiskasvanute gümnaasiumist juttu, vist AK uudistes. seal rääkisid, et on palju distantsõpet ja ega kohal iga päev käima ei peagi.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Huviline

Mina õppisin ka gümnaasiumis peamiselt 3-4 peale, ma ei leia küll, et gümnaasiumisse võivad minna ainult, need kellel tunnistusel 5 on. Sa oled ise enda jaoks selle probleemi suureks mõelnud.

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina õppisin ka gümnaasiumis peamiselt 3-4 peale, ma ei leia küll, et gümnaasiumisse võivad minna ainult, need kellel tunnistusel 5 on. Sa oled ise enda jaoks selle probleemi suureks mõelnud.

Ei, meil on kirjas vastuvõtu tingimustes, et vastu võetakse 4-5lised ja läbi aasta trimestri hinnete järgi tunnistusel ja kui on mõni kolm, siis sisseastumiskaste läbi.  Ma ei ole ise midagi mõelnud, loen must valget infot.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan ka täiskasvanute gümnaasiumit.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tallinna Tööstushariduskeskuses saab  küll õppida põhihariduse baasil, st omandada nii keskharidus kui kutseoskus ja -haridus. Väga hea valik õppekavasid nii iluteeninduse, kaubanduse kui ka tekstiili (rätsep) erialadel.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei suuda ilmselt saata 16a ära Tallinna, see ei tundu mulle okei lahendus, võimalus küll aga viimases valikus.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei suuda ilmselt saata 16a ära Tallinna, see ei tundu mulle okei lahendus, võimalus küll aga viimases valikus.

Pigem siis vaatan tõesti pigem Tartu varianti, kui juba teise linna minek vajalik,  4a vanem vend on seal ülikoolis. Vähemalt keegi omadest on lähedal.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ma saan aru, et peab realistlik olema, aga oma lapse kohta nii. Põhikoolis töökas 4-5-line laps, kellel mõni üksik kolm pole kindlasti “nüri pliiats”. Aga see suhtumine, et kindlasti jääb jänni, ilmselt ei saa hakkama, õrn ja väike tütarlaps.. Ema asi peaks olema märgata ja toetada tugevusi, mitte maha teha oma last. Las ta uurib ise, mis võimalused on. Las proovib gümnaasiumisse sisse saada. Las ta kaalub ka “poiste alasid”. Neil aladel on palk vähemalt normaalne. Mitte ei pea ema juurest mehe juurde kolima, kuna palgast ei ela ära.

+7
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ma saan aru, et peab realistlik olema, aga oma lapse kohta nii. Põhikoolis töökas 4-5-line laps, kellel mõni üksik kolm pole kindlasti “nüri pliiats”. Aga see suhtumine, et kindlasti jääb jänni, ilmselt ei saa hakkama, õrn ja väike tütarlaps.. Ema asi peaks olema märgata ja toetada tugevusi, mitte maha teha oma last. Las ta uurib ise, mis võimalused on. Las proovib gümnaasiumisse sisse saada. Las ta kaalub ka “poiste alasid”. Neil aladel on palk vähemalt normaalne. Mitte ei pea ema juurest mehe juurde kolima, kuna palgast ei ela ära.

Ma olengi vägagi realistlik, mul on võrdlusmoment poegade näol. Ma ju tean, kui raskelt tulevad tütrele need 4 ja  5 ja ka 3, milline on tema mälu ja milline on talle antud hinnag psühholoogi uuringus verbaalsete ja vaimsete võimete osas- need on heakohase alumisel piiril. Ma ei tee maha oma last, mul on antud selline laps ja ma peangi leidma parima lahenduse ja ma ei leia seda hetkel. Tema tugevuse rakendamine töös eeldab aga paraku gümnaasiumi haridust ja ülikooli otsa.

Kõrvaltvaatajale ilmselt mõttetu probleem.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei suuda ilmselt saata 16a ära Tallinna, see ei tundu mulle okei lahendus, võimalus küll aga viimases valikus.

Kolid koos lapsega õppimise perioodiks, kui ta pole piisavalt iseseisev üksi hakkama saamiseks.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hilisemas elus löövad just läbi need, kellel on sihikindlust, kohusetunnet ja töövõimet, et isegi oma puuduste kiuste edasi liikuda. Need, kes on harjunud kõike kergelt kätte saama, satuvad hätta niipea, kui peavad hakkama esimest korda natuke rohkem pingutama, mistõttu sinu tütrel on isegi selle võrra suur eelis. Sa ise räägid, et sinu laps on töökas ja harjunud vaeva nägema, seega julgusta teda jätkama samas vaimus, väga tubli tütar on sul!  Las ta siis katsetab sinna kolmandasse kooli ja mõelge välja ka plaan B ja C. Kui su tütar on tõesti nii töökas ja sihikindel nagu sa räägid, siis ta saab ka edaspidi hakkama, kasvõi täiskasvanute gümnaasiumis. See võib olla talle väga hea variant ja küllap ka lähiaastatel tema maailmapilt avardub, et omada selgemat pilti, mida edasi teha.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei suuda ilmselt saata 16a ära Tallinna, see ei tundu mulle okei lahendus, võimalus küll aga viimases valikus.

Kolid koos lapsega õppimise perioodiks, kui ta pole piisavalt iseseisev üksi hakkama saamiseks.

Jaa, see mõte käis läbi, kuid mul on ka üks 4kl laps. Pole julgenud mehega seda arutada veel.

Hakkama mu laps saab üksi küll, nad on teadlikult kõik nii kasvatatud,  aga mu emasüda lihtsalt ei luba seda teha. Tal on sõpradega vähe kehvasti ja jääks ilmselt üsna üksi võõras linnas, seda pole vaja, liiga noor veel, eks kevadeks võib ühteist muidugi muutuda, muutub siin tasapisi julgemaks ja seltsivamaks.

 

Ta on töökas ja kohusetundlik, aga mitte sihikindel, tal pole muud sihti, kui saada koolitükid õpitud ehk siis pigem korralik, kes teeb asju, mida öeldakse.

Võibolla tuleb ükshetk mingi tahe ja siht, praeguseni ei ole täheldanud.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koidula pole mitte direktori poolt sellise suhtumisega vaid pole tasemelt oluliselt nõrgem Sütevakast. Koormus on omajagu üle keskmise. Ma pakun, et keeruliseks läheks tempos püsida. Ühisgümnaasium on nö tehtavam. Kutsekas pagari eriala on nö keskkooli ainetelt üsna nõrguke. Aga nt hotellinduse moodi asi on seal v i s t.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas su lapsel kunstiga lood on? Tartus on näiteks Tartu Kunstikool, kus põhihariduse baasil mitu huvitavat eriala. Lisaks keskharidusele saab ka vbl sisendi edasiseks õppimiseks või töötamieks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on ka 9. klassis õppiv tütar, kes on üsna nagu TA laps. Matemaatikas ja reaalainetes on tal kohandatud programm ja väikeklass. Muud ained saab tehtud, aga üsna suure vaevaga. Samamoodi on kõne väga vähene ja takerdunud ning sõpru ei ole.

Huviringides käib küll suure hoolega ja töökas on samuti.

Mina olen enda jaoks mõelnud välja erinevad variandid, mis tütrele sobiksid. Esiteks kunstikool, sest joonistamine talle sobib ja kunstiringis on ta käinud 9 aastat. Teiseks täiskasvanute gümnaasium. Kolmandaks Masingu kooli gümnaasium. Neljandaks erinevate kutsekoolide kutsevaliku aastad. Praegu väga paljud kutsekoolid pakuvad väga huvitavaid kutsevaliku aasta programme. Näiteks Tartu Kunstikool ja Luua metsanduskool, aga ka paljud teised kutsekoolid. Kutsevaliku aasta on väga sobiv sellisele lapsele, kes vajab iseseisvuse arendamist ja sotsiaalsete oskuste harjutamist. Siis olen ma veel mõelnud erinevate aianduse ja põllumajandusega seotud kutsekoolide peale, nagu Räpina Aianduskool või Olustvere põllumajanduskool. Lisaks tulevad kõne alla mõned väikesed maagümnaasiumid, mõni on ju ikka veel alles.

Tütrega oleme neid asju arutanud. Tema ei oska tõesti ise veel midagi valida. Ka mina olin väga hiline küpseja ja keegi ei uskunud, et minust asja saab. Aga nüüd olen kõrgharidusega. Mõnedel noortel läheb pea lihtsalt hiljem lahti.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõistan sind. Tavaliselt selles eas ei teata eriti oma soove. Ja kui valida kutsekas mingigi natuke sobilik ala, siis see ei ole alati ka päris see. Aga kuna täiskasvanute kool ära pidi kaduma, siis see jääb vist ära. Seega valida eriala kutsekast. Mida saab põhikooliga. Mis need seal on siis. Peast ei tea, aga midagi, mis vähegi sobib. Kas seal oli ka el.toodete koostaja? Autoasjandust ja it asja pole mõtet õppida neil, kes asja ei jaga ega huvitu, sest neid siis selgeks ikka ei saa.
Teise linna sa ise noorema lapse pärast minna ei saa. Minu laps läks umbes sarnastel alustel gümnaasiumisse. Teine linn jäi ka valikust välja samamoodi. Kutsekasse tahtis minna, aga ei saanud sisse oma soovitud alale, kuna keskmine h7nne oli iniii kõrgeks aetud. Tavaline kolmeline löögile lihtsalt ei saanud. Nõudis vaeva küll, aga ta sai selle tehtud. Kui sind huvitab rohkem, siis anna meiliaadress, kirjutame.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Need, kes teavad pisut rohkem laste erivajadustest, mõistavad ilmselt poolelt sõnalt, millist last vanem kirjeldab. See on väga aus ja õige kirjeldus ega tähenda, et vanem oma last maha teeb. On lihtsalt realistlik. Üldiselt jah – sellisel õppijal, kes põhikoolis kohusetunde najal tuleb toime, aga teatud võimed keskmisest nõrgemad, võib küll õnnestuda gümnaasiumis toime tulla, aga ilmselt mitte suures kopliklassidega ja  saavutustele orienteeritud koolides. Ilmselt ei saaks sissegi – vestlused on karmid ja komisjon üldiselt praagib selliste võimetega lapse välja. Karm, aga nii on. Soovitan ka kutsekat. Seal ju ka teeninduse- ja turismialasid, samuti võib tõesti uurida, mida kunstikool pakub, kui lapsel selleks vähegi annet on.

Samas kutsekasse minnes ei tähenda, et lihtne on. Lihtsad on vaid 3. taseme õppekavad (ilma keskhariduseta). Kutsekesk on ikka suur töö ja pingutus, töid on palju, praktikaid palju, seltskond võib sattuda selline, kes õppimist ei soodusta. Uuri enne kandideerimist kooli tugikeskuse kohta, et kes seal on ja kuidas õppijaid toetatakse.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppida 3a kokaks, saada keskharidus, et siis uuesti minna otast peale kooli tagasi ja hakata õppima juuksuriks? Kõlab jaburalt.

Aga tegelikult. Kui võtta seda asja hoopis nii, et 3 aastaga saaks ta keskhariduse, mille kõrvalt saaks veel ka kokahariduse! Ka gümnaasiumis kuluks tal ju selleks 3 aastat, nii et ta isegi ei kaotaks midagi, küll aga võidaks juba lisaks juurde ühe oskuse ja diplomi.

Koka teadmised/oskused (+paber) on tegelikult äärmiselt kasulik eriala, sest sellega saab absoluutselt alati ja igas olukorras tööd – kas just kõige suurema palgaga, aga tööd on alati, ka sõja ajal. Rääkimata sellest, et peret luues on see väga vajalik kogu eluks.

Iseküsimus on, et koka töö nõuab tegelikult üsna suurt füüsilist jõudu ja vastupidavust. Aga ehk saaks õppimise ja praktika ajal hakkama, pole ju vaja päris restoranitöö peale minna.

Ja siis, peale selle “kallakuga gümnaasiumi” lõpetamist lähebki õppima midagi, mida soovib – juuksuriks vms. Mida rohkem erialasid, seda rohkem võimalusi elus läbi lüüa, ja igal eluperioodil võib mõnda neist vaja minna. Ma ise olen erinevalt tasandil omandanud 4 eriala, pluss töötanud pikki aastaid viiendal erialal ja omandanud selle nö praktika käigus spetsialistide käe all. Ja pean ütlema, et mul on absoluutselt kõiki neid tööelus vaja läinud, tihti ka omavahel kombinatsioonis. Samuti ka isiklikus elus.

Seega, kui laps kokaõppega hakkama saaksi, siis võtkegi seda kui spetsialiseeritud gümnaasiumi.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatasin huvi pärast Pärnu edetabelikohad üle:

7. Sütevaka – matemaatika 78,3, eesti keel 72,5

11. Koidula – matemaatika 79, eesti keel 67,1

86. Ühisgümnaasium – matemaatika 40,5, eesti keel 56,9

127. Kutsehariduskeskus – matemaatika 14,4, eesti keel 45,1

Koidula ja Sütevaka võib sisuliselt ära unustada, Ühisgümnaasiumisse kannatab proovida ja kutsekas on nii, nagu endal motivatsiooni on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kohusetundlik ja töökas tütar, korralik ja trenniskäiv, kelle akadeemilised võimed on so-so, kelle kõnes tekib pause, sest sõna ei tule meelde. Nii on olnud koguaeg, lasteaiast saati ja matemaatika ja eesti keeles on ta käinud suurest klassis eraldi väikeklassis, kus vaid max 6 -8 last, sama õppekava aga aeglasemalt ja mõni harjutus on vähem. Ta saab seal hästi hakkama. Mõni kolm tunnistusele tuleb, nagu kirjandus ja eesti keel. Reaalained on rasked ja kuidagi ta need neljadele ära teeb. Ta mälu on kuidagi kehva ja seega ka seoseid on nii keeruline märgata ehk siis ka silmaring on ahtake.

Aga mis saab edasi sellisest lapsest, gümnaasium sellist ei taha, ta ilmselt jääb jänni vestlusel, kus tekib see “sõna ei tule meelde”. Ta näriks end kohusetunde ja töökusega läbi küll aga ei saa üle gümnaasiumi stardijoone.

Kutsekas aga, üldse väga poistekeskne haridus seal, et õppida juuksuriks/ masseerijaks/õmblejaks-vajab eelnevalt keskhariduse juba omandandamist, mis jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks peaks need elukutsed eelnevalt olema keskharidusega, miks seda ei saa koos keskhariduse omandamisega koos õpetada? Õmbemine vajab lausa eelnevalt juba algtaseme kutse olemasolu, mida see kool aga ei anna. Ongi ainult kokk-kondiiter-hooldaja ja koristaja. Aga laps on siiski võimeline õppima rohkem.

Õppida 3a kokaks, saada keskharidus, et siis uuesti minna otast peale kooli tagasi ja hakata õppima juuksuriks? Kõlab jaburalt.

Kuidas teiste taoliste tütarlaste vanemad on mõelnud, mis saab edasi peale 9.kl, kui on oht, et gümnaasiumi uks jääb suletuks?

Teemaalgatuses polnud Pärnut mainitud, seega jagaks oma tuttava kogemust, kelle laps läks peale Ristiku põhikooli lõpetamist (Tallinnas) Tööstushariduskeskusesse kaubanduse erialele õppima. Ristikusse läks peale esimest klassi (raskused matemaatikas), keeled tulid kergelt. Kutsekooli lõpetas edukalt, aga minu meelest ta kaubanduses karjääri teinud pole, sama hästi võiks müüjana töötada tüdruk tänavalt, kes müüdava kauba või lihtsalt müüja eriala vastu vähegi huvi tunneb. Kokk või juuksur või maaler (ehituses on üsna head palgad) oleks pigem perspektiivikam amet.

No ja tegelikult sõltub elus kõik juhusest, sa võid olla väga hea kutseharidusega spetsialist ja sul läheb elus kõik hästi, või siis kassikooli (või ka maineka ülikooli) haridusega magister, keda keegi ei vaja tegelikult, gümnaasiumi või isegi põhikooli lõpetanud noor, kes kas tutvuste kaudu või õnneliku juhuse läbi satub tööle, mis talle sobib jne.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui põhikool suudetakse läbida vaid eriõppel ehk vajatakse väikeklassi, on tegemist ikkagi olulise vaimse mahajäämusega küll. Teised saavad oma viied, neljad ja kolmed kätte ju tavaõppe vormis.

Ma põhikooli matemaatika on elementaarselt lihtne võrreldes selle matemaatikaga, mis gümnaasiumis tuleb.

Kuna gümnaasiumiõpe ei ole enam kohustuslik, siis ma loodan, et sellest annate endale aru, et mingeid erivajadusest tulenevaid õppevorme ja väikeklasse su lapsele enam gümnaasiumis ei pakuta. Peab saama tavaklassis 30+ õpilast oma asjadega hakkama. Raske uskuda, kui isegi põhikooli tasemel need ained tavaõppel üle jõu käisid.

Mina koliks koos noorega Tallinna, kui valu nii suur, et gümnaasiumipaber kätte saada. Muud varianti ma küll ei näe. Eelnevalt soovitatud täiskasvanute gümnaasium ning lisaks on Tallinna ääremaadel mitmeid mitte tahetud nõrku gümnaasiume, kus õpilasi puudu jääb, ja seega sinna võetakse ikka vastu. Samas sisse saamine on ainult pisimure – gümnaasium tuleb ka läbi käia ju.

Kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes käimine pole mitte midagi taunimisväärset. Usun, et enamus seal õppivatest noortest on kohusetundlikud ning töökad.

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina koliks koos noorega Tallinna, kui valu nii suur, et gümnaasiumipaber kätte saada

Kuule, see on ebaõiglane hinnang teemaalgataja küsimusele. Temal pole mingit “valu”. Vastupidi – inimene kirjeldas probleemi ja küsis nõu. Mitu muud kägu hakkasid aga probleemist aru saamata kinni kahest sõnast: kohusetundlik ja head hinded, ning hakkasid selle põhjal soovitama. Küll gümnaasiume, küll tehnilisi või siis “poiste” erialasid (mille puhul muide peab olema väga hea matemaatika ja loogiline mõtlemine) jms. Muide, erivajadusega õppijad ongi väga tihti ülitublid ja keskmisest oluliselt kohusetundlikumad. Kahjuks alati ei piisa sellest pisut madalamate vaimsete võimete kompenseerimiseks. Siiski pole ju midagi hullu. Meie riigis on igaühele midagi sobivat ja iga noor on väärtuslik. Proovida võib kandideerida erinevatesse kohtadesse ja eks siis näeb.

Minu põhiline soovitus on hoopis see, et planeerige oma lapse õpinguteks aega. Kui tavapäraselt on eeldus, et järgmine haridustase kestab kolm aastat, siis teie laske sellest ajapiirist lahti. Õpib, kaua õpib. Võib-olla kestabki kutsekeskhariduse omandamine pikenduste abil neli või viis aastat. Võib-olla katsetabki mitmel erialal või tahab ülepinge tõttu vahepeal aja maha võtta. Või saabki gümnaasiumisse, kuid katkestab ja valib muud. Las ta toimetab omas tempos ja küll see kõik tuleb.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänan teid, kes mõistavad.

Unetule 02.02 kägule ütleks, et Te vist ei lugenud korralikult või kirjutasin mina halvasti. Tembeldada laps “olulise vaimse mahajäämusega” selle eest, et matemaatikas on väiksemas grupis …. :D. Katsuge magada öösiti, siis olete päeval ehk võõrastele meeldivam vestluspartner.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

küll tehnilisi või siis “poiste” erialasid (mille puhul muide peab olema väga hea matemaatika ja loogiline mõtlemine)

Miks õmblejal või kokal vähem matemaatilist ja loogilist mõtlemist vaja on, kui ehitusviimistlejal või tisleril? Või CNC puidutöötlemiskeskuse operaatoril? Viimane nõuab sisuliselt järjekindlust dokumentides näpuga järge ajada, kuigi nimi kõlab keeruliselt.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

küll tehnilisi või siis “poiste” erialasid (mille puhul muide peab olema väga hea matemaatika ja loogiline mõtlemine)

Miks õmblejal või kokal vähem matemaatilist ja loogilist mõtlemist vaja on, kui ehitusviimistlejal või tisleril? Või CNC puidutöötlemiskeskuse operaatoril? Viimane nõuab sisuliselt järjekindlust dokumentides näpuga järge ajada, kuigi nimi kõlab keeruliselt.

Eks on ikka vahe olemas. Kõigepealt huvi, kasvõi vähenegi, mis eristab tisleri ja koka ametit. Siis ka tehniline pool, mis ei ole neil sama. Võta automehhaanik või autoelektrik või it teenus. Suur vahe nende ja koka omal. Kui sinnamaani ei olnud inimesel autode vastu mingit huvi ega arusaamist ja arv´utikasutamine piirdus suhtluse ja tavakasutaja tasemega, siis need jäävad kohe ära.
Teemaalgataja saaks veel otsida, kui laps on nõus mujale minema üldse, mingis väiksemas paigas kutsekooli, mitte suures linnas. Äkki see oleks mingi variant. Vaatab kohad ja erialad üle ja elamisvõimalused, et kui ühikas pole hea,  äkki mingi üürikas, kus saab ise või keegi vahepeal ka veidi olla juures.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on laps aasta vanem, aga ütleks, et seni on tal päris palju kasu olnud omandatud erioskustest. Ma ei taha enda lapse omi välja tuua, aga siis midagi, mida igaüks ei oska.

Nt iga keel, mis pole inglise keel; käsitööliik, mida päris igaüks ei oska jne. Või siis mingil päris lihtsal alal väga hea. Olgu või nt superkiire salatihakkija või kiire ja korralik maaler.

Tänapäeva noorte puhul võiks juba ka googeldades midagi positiivset välja tulla. Olgu või mõned tervisespordiüritustel osalemise korrad.

 

+4
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 101 )


Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?