Teema: Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Selle hinnangu oled sa kutseka erialadele ise külge pannud, et need on “poistekesksed”. Jah, neil erialadel võib palju poisse õppida, aga see ei tähenda, et tüdrukud neid erialasid õppida ei võiks.

Muret tekitab selles jutus pigem see, et sõnagi ei ole mainitud tütre huvidest ega soovidest tema tuleviku osas. Mida talle teha meeldib? Millega ta hästi hakkama saab? Millises valdkonnas tema ise enda tulevikku näeks? On tal mõni eriline huvi või hobi? Selle järgi ka erialavalik. Lisaks oleneb muidugi, mis õppekaval ta praeguseni on õppinud ja millist tuge saanud. Kui laps on siiani saanud koolilt tuge nt mingite eriteenuste näol, siis tuleks koolivalikul arvestada ka sellega, et uues koolis oleks ka need teenused kättesaadavad.

Samas kui tal on akadeemilised võimed olemas ja ta on töökas ning kohusetundlik, siis usun, et mitmed gümnaasiumid tahaks teda enda õpilaseks küll. Ainult see “sõna ära ununemise” teema nüüd küll takistuseks ei tohiks saada. Sisse astuda võib proovida ju paljudesse kohtadesse, ei pea piirduma ainult ühe kindla kooli välja valimisega. Kui valida gümnaasiumit, siis tasub ilmselt pigem vaadata, milliseid valikaineid seal pakutakse, millised suunaklassid on. Ära jää kinni nt kooli nimesse või sellesse, et tegemist on eliitkooliga. Neile polegi nii mõtet tormi joosta. On ka palju toredaid vabama õhkkonnaga gümnaasiumeid, kus õpilane saab suure osa oma ainetest ise valida. Suunake pilk ehk pigem sinnapoole ja varuvariantideks võtke mõni kutseka eriala.

Gümnaasiumisse võib minna ka teise linna, kooli mille juures on olemas õpilaskodu. täiskasvanute gümnaasiumisse võib minna ka Tallinnasse, seal nagunii suurem osa iseseisev õppimine ja koolis kohal peab käima näiteks ainult ühe päeva nädalas. Väga palju õppematerjali on neil ka veebi pandud, Moodle keskkonnas saavad teha.

Mingil hiljutisel ajal just oli täiskasvanute gümnaasiumist juttu, vist AK uudistes. seal rääkisid, et on palju distantsõpet ja ega kohal iga päev käima ei peagi.

#3890875:

Mina õppisin ka gümnaasiumis peamiselt 3-4 peale, ma ei leia küll, et gümnaasiumisse võivad minna ainult, need kellel tunnistusel 5 on. Sa oled ise enda jaoks selle probleemi suureks mõelnud.

Ei, meil on kirjas vastuvõtu tingimustes, et vastu võetakse 4-5lised ja läbi aasta trimestri hinnete järgi tunnistusel ja kui on mõni kolm, siis sisseastumiskaste läbi.  Ma ei ole ise midagi mõelnud, loen must valget infot.

Tallinna Tööstushariduskeskuses saab  küll õppida põhihariduse baasil, st omandada nii keskharidus kui kutseoskus ja -haridus. Väga hea valik õppekavasid nii iluteeninduse, kaubanduse kui ka tekstiili (rätsep) erialadel.

#3890938:

Ma ei suuda ilmselt saata 16a ära Tallinna, see ei tundu mulle okei lahendus, võimalus küll aga viimases valikus.

Pigem siis vaatan tõesti pigem Tartu varianti, kui juba teise linna minek vajalik,  4a vanem vend on seal ülikoolis. Vähemalt keegi omadest on lähedal.

#3890955:

No ma saan aru, et peab realistlik olema, aga oma lapse kohta nii. Põhikoolis töökas 4-5-line laps, kellel mõni üksik kolm pole kindlasti “nüri pliiats”. Aga see suhtumine, et kindlasti jääb jänni, ilmselt ei saa hakkama, õrn ja väike tütarlaps.. Ema asi peaks olema märgata ja toetada tugevusi, mitte maha teha oma last. Las ta uurib ise, mis võimalused on. Las proovib gümnaasiumisse sisse saada. Las ta kaalub ka “poiste alasid”. Neil aladel on palk vähemalt normaalne. Mitte ei pea ema juurest mehe juurde kolima, kuna palgast ei ela ära.

Ma olengi vägagi realistlik, mul on võrdlusmoment poegade näol. Ma ju tean, kui raskelt tulevad tütrele need 4 ja  5 ja ka 3, milline on tema mälu ja milline on talle antud hinnag psühholoogi uuringus verbaalsete ja vaimsete võimete osas- need on heakohase alumisel piiril. Ma ei tee maha oma last, mul on antud selline laps ja ma peangi leidma parima lahenduse ja ma ei leia seda hetkel. Tema tugevuse rakendamine töös eeldab aga paraku gümnaasiumi haridust ja ülikooli otsa.

Kõrvaltvaatajale ilmselt mõttetu probleem.

Hilisemas elus löövad just läbi need, kellel on sihikindlust, kohusetunnet ja töövõimet, et isegi oma puuduste kiuste edasi liikuda. Need, kes on harjunud kõike kergelt kätte saama, satuvad hätta niipea, kui peavad hakkama esimest korda natuke rohkem pingutama, mistõttu sinu tütrel on isegi selle võrra suur eelis. Sa ise räägid, et sinu laps on töökas ja harjunud vaeva nägema, seega julgusta teda jätkama samas vaimus, väga tubli tütar on sul!  Las ta siis katsetab sinna kolmandasse kooli ja mõelge välja ka plaan B ja C. Kui su tütar on tõesti nii töökas ja sihikindel nagu sa räägid, siis ta saab ka edaspidi hakkama, kasvõi täiskasvanute gümnaasiumis. See võib olla talle väga hea variant ja küllap ka lähiaastatel tema maailmapilt avardub, et omada selgemat pilti, mida edasi teha.

Koidula pole mitte direktori poolt sellise suhtumisega vaid pole tasemelt oluliselt nõrgem Sütevakast. Koormus on omajagu üle keskmise. Ma pakun, et keeruliseks läheks tempos püsida. Ühisgümnaasium on nö tehtavam. Kutsekas pagari eriala on nö keskkooli ainetelt üsna nõrguke. Aga nt hotellinduse moodi asi on seal v i s t.

Mul on ka 9. klassis õppiv tütar, kes on üsna nagu TA laps. Matemaatikas ja reaalainetes on tal kohandatud programm ja väikeklass. Muud ained saab tehtud, aga üsna suure vaevaga. Samamoodi on kõne väga vähene ja takerdunud ning sõpru ei ole.

Huviringides käib küll suure hoolega ja töökas on samuti.

Mina olen enda jaoks mõelnud välja erinevad variandid, mis tütrele sobiksid. Esiteks kunstikool, sest joonistamine talle sobib ja kunstiringis on ta käinud 9 aastat. Teiseks täiskasvanute gümnaasium. Kolmandaks Masingu kooli gümnaasium. Neljandaks erinevate kutsekoolide kutsevaliku aastad. Praegu väga paljud kutsekoolid pakuvad väga huvitavaid kutsevaliku aasta programme. Näiteks Tartu Kunstikool ja Luua metsanduskool, aga ka paljud teised kutsekoolid. Kutsevaliku aasta on väga sobiv sellisele lapsele, kes vajab iseseisvuse arendamist ja sotsiaalsete oskuste harjutamist. Siis olen ma veel mõelnud erinevate aianduse ja põllumajandusega seotud kutsekoolide peale, nagu Räpina Aianduskool või Olustvere põllumajanduskool. Lisaks tulevad kõne alla mõned väikesed maagümnaasiumid, mõni on ju ikka veel alles.

Tütrega oleme neid asju arutanud. Tema ei oska tõesti ise veel midagi valida. Ka mina olin väga hiline küpseja ja keegi ei uskunud, et minust asja saab. Aga nüüd olen kõrgharidusega. Mõnedel noortel läheb pea lihtsalt hiljem lahti.

Need, kes teavad pisut rohkem laste erivajadustest, mõistavad ilmselt poolelt sõnalt, millist last vanem kirjeldab. See on väga aus ja õige kirjeldus ega tähenda, et vanem oma last maha teeb. On lihtsalt realistlik. Üldiselt jah – sellisel õppijal, kes põhikoolis kohusetunde najal tuleb toime, aga teatud võimed keskmisest nõrgemad, võib küll õnnestuda gümnaasiumis toime tulla, aga ilmselt mitte suures kopliklassidega ja  saavutustele orienteeritud koolides. Ilmselt ei saaks sissegi – vestlused on karmid ja komisjon üldiselt praagib selliste võimetega lapse välja. Karm, aga nii on. Soovitan ka kutsekat. Seal ju ka teeninduse- ja turismialasid, samuti võib tõesti uurida, mida kunstikool pakub, kui lapsel selleks vähegi annet on.

Samas kutsekasse minnes ei tähenda, et lihtne on. Lihtsad on vaid 3. taseme õppekavad (ilma keskhariduseta). Kutsekesk on ikka suur töö ja pingutus, töid on palju, praktikaid palju, seltskond võib sattuda selline, kes õppimist ei soodusta. Uuri enne kandideerimist kooli tugikeskuse kohta, et kes seal on ja kuidas õppijaid toetatakse.

Vaatasin huvi pärast Pärnu edetabelikohad üle:

7. Sütevaka – matemaatika 78,3, eesti keel 72,5

11. Koidula – matemaatika 79, eesti keel 67,1

86. Ühisgümnaasium – matemaatika 40,5, eesti keel 56,9

127. Kutsehariduskeskus – matemaatika 14,4, eesti keel 45,1

Koidula ja Sütevaka võib sisuliselt ära unustada, Ühisgümnaasiumisse kannatab proovida ja kutsekas on nii, nagu endal motivatsiooni on.

No kui põhikool suudetakse läbida vaid eriõppel ehk vajatakse väikeklassi, on tegemist ikkagi olulise vaimse mahajäämusega küll. Teised saavad oma viied, neljad ja kolmed kätte ju tavaõppe vormis.

Ma põhikooli matemaatika on elementaarselt lihtne võrreldes selle matemaatikaga, mis gümnaasiumis tuleb.

Kuna gümnaasiumiõpe ei ole enam kohustuslik, siis ma loodan, et sellest annate endale aru, et mingeid erivajadusest tulenevaid õppevorme ja väikeklasse su lapsele enam gümnaasiumis ei pakuta. Peab saama tavaklassis 30+ õpilast oma asjadega hakkama. Raske uskuda, kui isegi põhikooli tasemel need ained tavaõppel üle jõu käisid.

Mina koliks koos noorega Tallinna, kui valu nii suur, et gümnaasiumipaber kätte saada. Muud varianti ma küll ei näe. Eelnevalt soovitatud täiskasvanute gümnaasium ning lisaks on Tallinna ääremaadel mitmeid mitte tahetud nõrku gümnaasiume, kus õpilasi puudu jääb, ja seega sinna võetakse ikka vastu. Samas sisse saamine on ainult pisimure – gümnaasium tuleb ka läbi käia ju.

Kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes käimine pole mitte midagi taunimisväärset. Usun, et enamus seal õppivatest noortest on kohusetundlikud ning töökad.

Tänan teid, kes mõistavad.

Unetule 02.02 kägule ütleks, et Te vist ei lugenud korralikult või kirjutasin mina halvasti. Tembeldada laps “olulise vaimse mahajäämusega” selle eest, et matemaatikas on väiksemas grupis …. :D. Katsuge magada öösiti, siis olete päeval ehk võõrastele meeldivam vestluspartner.

#3891371:

#3891202:

küll tehnilisi või siis “poiste” erialasid (mille puhul muide peab olema väga hea matemaatika ja loogiline mõtlemine)

Miks õmblejal või kokal vähem matemaatilist ja loogilist mõtlemist vaja on, kui ehitusviimistlejal või tisleril? Või CNC puidutöötlemiskeskuse operaatoril? Viimane nõuab sisuliselt järjekindlust dokumentides näpuga järge ajada, kuigi nimi kõlab keeruliselt.

Eks on ikka vahe olemas. Kõigepealt huvi, kasvõi vähenegi, mis eristab tisleri ja koka ametit. Siis ka tehniline pool, mis ei ole neil sama. Võta automehhaanik või autoelektrik või it teenus. Suur vahe nende ja koka omal. Kui sinnamaani ei olnud inimesel autode vastu mingit huvi ega arusaamist ja arv´utikasutamine piirdus suhtluse ja tavakasutaja tasemega, siis need jäävad kohe ära.
Teemaalgataja saaks veel otsida, kui laps on nõus mujale minema üldse, mingis väiksemas paigas kutsekooli, mitte suures linnas. Äkki see oleks mingi variant. Vaatab kohad ja erialad üle ja elamisvõimalused, et kui ühikas pole hea,  äkki mingi üürikas, kus saab ise või keegi vahepeal ka veidi olla juures.