Teema: Kuidas teid hakkab mõjutama tulevane peretoetuste kärbe?

#4219821:

No ma pigem räägin siin 19-24-aastastest tudengitest.

Need olgu siis riiklikul ülalpidamisel.

Jajah, kolmelapseliste meelest võivad pere kaks last taaskasutada, aga kolmanda puhul on see välistatud. Üldiselt aeg on selline, et isegi väga paljud noored on seda meelt, et looduse huvides ei ole lõputult uusi asju toota ja osta, vaid taaskasutus on vägagi mõistlik. Ma ei tea, mul kaks last, teine kannab täitsa rahulikult ja rõõmuga esimese asju. Seda, et see kuidagi häbiasi on, olen ma kuulnud alles kolmelapselistelt.

#4219781:

Aga samal ajal on maal elamine palju odavam ja võimalik rohkem säästa. Need vanemad kes algusest peale linnas elavad, on oma kodu eest rohkem makstes aastaid ‘ette’ säästnud kaudselt selle nimel. Paljud kolivad maale sest seal on odavam ja saavad sama raha eest suurema kodu või laiemat elu lubada. Selle asemel võik osta juba väikeste laste ajal mõnda linna teise kinnisvara, näiteks. Ei pea selle säästetud raha hästi elamisse panema. Võib osta maale odavama ja väiksema pinna ja ülejäänud kasvama panna.

Maal elamine ei ole odavam. Tegelikult on isegi kallim. Ma selgitan: maal on kinnisvara odavam. Kui raha rohkem ei ole ja on tahtmine kuskil elada, siis mis muud üle jääb, kui maale see kinnisvara osta. Nüüd aga tuleb medali teine külg: remont on maal kallim, sest lisandub transport. See võib remondi kulu kuni kolmandiku võrra kasvatada. Aga isegi, kui oma maal olevasse kinnisvarasse paned sisse kolmandiku rohkem raha kui suure linna omasse, müügil arvestatakse ikka vaid asukohta. Tehtud remondikulutused mõjutavad hinda vähe. Olgu, müügiplaani ei pruugigi ju olla, aga panga jaoks on see oluline, kuna määrab objekti likviidsuse ja hinna. Sellest tulenevalt annab pank maakinnisvara ostmiseks ja remondiks palju väiksema laenu kui linnakinnisvara jaoks. Ja siis ei kata enam laen ning omavahendid remondikulusid.
Maal on transpordiga kehvasti. Kuni on mitu autot, need on töökorras ja kõik pereliikmed sobivad autojuhiks, saab probleemist üle. Kallim on ikkagi. Transpordile kuluvad summad võivad olla koguni nii suured, et linnas üürikorteris elada oleks odavamgi. Kui veel lapsed lisanduvad, siis tekib ajaprobleem: keegi peab neid transportima ja see võtab aega. Aega saaks muidu kasutada raha teenimiseks, aga nüüd peab selle asemel taksojuht olema.

Ma ei tea, mis vanuses te siin enamus olete, aga vaatan endast 10-15 a nooremaid ja tunnen neile kaasa. Nad on pereloomiseas, aga isegi kui on olemas kaaslane ja tahtmine pere luua, siis on see majanduslikult hirmus kallis. See pole tegelikult ainult Eesti probleem ja on probleemiks nii linnas kui maal. Maal ja väikelinnas võiks meil olla odavam (ja paljudes riikides ongi, välja arvatud päris perifeeria), kuid oskusliku maaelu suretamise poliitika tulemusena ei ole.

#4219850:

Ma olen seda meelt, et toetused ei tohiks olla liiga suured. Pigem peaks toetama ise teenimist, pereelu ja tööelu ühildamist. Avatud riigi poliitika puhul on see meile endile kõige kasulikum. Paraku Reformierakond arvab teisiti.

Ohoo. Ja kuida refid pidurdavad teenimist? Vastupidi ikka

#4219846:

No asju saab taaskasutada kui on samast soost lapsed. Või kui oled tõesti nii neutraalseid riideid/jalanõusi ostnud, et ei ole vahet. Ja muidugi mis ajal lapsed sündinud, et kui keset suve ja teine talvel siis kombed asjad beebidel näiteks ei lähe. Nr erinevus on juba suur.

Päris pisikestel ei ole tõesti vahet, mis värvi riided neil seljas on. Samuti suuremad asjad nagu käru, voodi jm. Ja loomulikult jalgrattad, suusad – need kõik on päris mitme lapse poolt taaskasutatavad.

Aga riided ei pruugi sobida ka samal aastaajal sündinud samast soost lastele.

#4219874:

#4219863:

#4219850:

Ma olen seda meelt, et toetused ei tohiks olla liiga suured. Pigem peaks toetama ise teenimist, pereelu ja tööelu ühildamist. Avatud riigi poliitika puhul on see meile endile kõige kasulikum. Paraku Reformierakond arvab teisiti.

Ohoo. Ja kuida refid pidurdavad teenimist? Vastupidi ikka

Kuidas kommenteeriksid täiendava maksuvaba tulu kaotamist? Selleks, et saaks täiendavat tulumaksuvabastust kasutada (=tulumaksu tagasi), pidi esmalt tulu teenima. See süsteem likvideeriti täielikult.

Refid küll lubasid vähemalt seda, et LHPlt tulijate hooldushüvitise suuruse arvutamiseks ei võetaks aluseks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kuid kui perehüvitiste eelnõu sai vastu võetud, siis seda asja seal sees ei olnud!

Kuidas siis refid soodustavad pere- ja tööelu ühildamist ning pereinimestel raha teenimist?

Refid ei toeta toetusi vaid ise teenimist, msksuküüru kaotamine. Sa himustad ikka totaalset toetust. Koolitused lastele on maksuvabad. Mina leian et refide süsteem täiesti normaalne

#4219651:

Mis seal ikka, nii mõnigi asi jääb edaspidi lastele lubamata. Käisime sel suvel reisil ära, vaevalt, et enam niipea saab. Järgmisel aastal saab järgmine laps täiseamiseks ja lõpetab kevadel kooli, siis pean nagu kahelapselised hakkama saama. Väga kahju, et valitsus nii õel on. Kuidas edaspidi hakkama saada, ei teagi.

Reaalselt sünnitasid teadmisega, et riik peaks su lapsed üles kasvatama? Hale oled. Ja ossimõtlemisega ka, ise mures hakkama saamise pärast, aga reisile oli vaja minna:) Tark inimene säästaks juba praegu, kui olete nii vaesed.

#4219765:

Mulle tundub, et kahelapselistel ei mahu pähe, et kolmelapselistel on tegelikult ka kulud suuremad.

Ma arvan, et suurte otsetoetuste asemel võiks olla kõikide laste toetus võrdne või väikese juurdekasvuga ( umbes nii, et esimese lapse toetus on 300, teise 320, kolmandal 340 jne) ja juurde võiks luua hoopis näiteks soodsaid ühiselamukohti ja tõesti võiks riik siis võtta oma noort kodanikku iseseisva kodanikuna, mitte eeldada, et kõik suudavad oma lapsi kuni 24-aastaseks saamiseni vajadusel üleval pidada. Sellest võidaks võrdselt kõik.

Miks ma peaks oma last kuni 24. eluaastani üleval pidama? Sinu lapsel tõesti pole mingit oma sissetulekut selleks ajaks? Ma ei tea, minu oma omas 1000.- eurost netosissetulekut juba 18-aastaselt eliitgümnaasiumi kõrvalt. Mömmid lapsed oled kasvatanud, muud midagi. Ilmselt pead neid üleval ka veel 40-aastaselt 🙂

Ei mõjuta ainult vaesemaid. Meil kaks vanemat, üks teenib üle 2x keskmist, teine veidi üle keskmise ja 3 last. Isegi laenukohustused on sissetulekute kohta suhteliselt väikesed, alla 20% kõik kokku. Hinnatõus annab ka meil tunda ja mitte vähe. Toidupoes sa varem nädala ostukorvi kätte ca 100euriga, nüüd alla 200 pole mõtet rääkida ja seda hoolimata sellest, et oleme hakanud valima odavamaid asendusi, ostma vähem värsket, rohkem sama kuupäeva kaupa sügavkülma jne. Lisaks jooksvad poes käimised kiiresti riknevate kaupade järele ka ca 30eur/nädal. Samuti mõjutavad korralikult kütusehinnad. Kuna elame maapiirkonnas, siis iga päev on laste kooli-lasteaeda ja enda töökohta sõitmise peale kuluvaid kilomeetreid ca 150. Koolibussi meie juures ei käi, lähim peatus on 2km. Lisaks ei võta nad peale lasteaialapsi. Õnneks saame vaid ühe autoga hakkama. Peretoetus ei teinud meid rikkamaks, vaid aitas toime tulle kõrgemate hindadega, kompenseeris inflatsiooni. Samas saame endiselt hakkama ja seda taga ei nuta. Peaks valitsus vaid oma lubadustest kinni ja suunaks selle raha päriselt ka puuetega lastele. Siiani pole sellest midagi kuulda olnud ja ilmselt see lubaduseks jääbki. Suurpered saavad hakkama, aga puuetega lapsi kasvatavad pered on Eestis tõelises vaeslapse rollis ja selle pärast on häbi.

Eks siin ole erinevad vaatenurgad. Kolmelapseline vaatab, et aga me leidsime sellele lisarahale nii kenasti rakenduse, miks te selle ära võtate?

Kahelapseline vaatab, et aga minu inflatsioon, euribor ja toiduhinnad ei huvita sisuliselt kedagi. Mis te nüüd nalja teete või, kui räägite, et 550 eurot suurem toetus olevat sisuliselt vaesus?

Riik peaks keerulisel ajal vaatama, et kõik nõrgemad saaks toetatud, mitte eeldama-oletama, et kellelgi on raske just laste arvust tulenevalt.

#4219937:

#4219812:

#4219726:

Üks teema on hiigeltoetused (mis on tõesti väga suured).

Teine küsimus on see, et kolme- ja enamalapselised on peale esimese lapse 19-aastaseks saamist ikkagi rahaliselt kehvemas seisus, kui kahelapselised. 19-aastane reeglina soovib edasi õppida, mitte lüüa perekonnast lahku ja minna täiskohaga tööle.

See tähendab, et riigi silmis olen mina peale selle õppeaasta lõppu kahelapseline, aga see kolmas, kes ametlikult minu laps enam ei ole, on minu leibkonna liige, kuni ta abiellub või saab 24. See tähendab, et kui ta peaks hakkama taotlema mingit vajaduspõhist toetust (õppetoetust, toimetulekutoetust), arvestatakse tema sissetulekuteks automaatselt ka tema vanemate sissetulekud ja seda vajaduspõhist toetust tal pole võimalik saada.

Kahelapselistel on kaks last ja sama suur toetus nagu mul. Aga mul on ka veel kohustus tegelikult seda kolmandat last üleval pidada, mida kahelapselistel pole.

Riik võiks tegelikult ka süsteemi õiglasemaks teha – teha lapsetoetused võrdsemaks ja kui noor inimene enam ei ole laps, siis ta peaks olema omaette üksus ka riigi silmis, mitte mingi leibkonnaliige kuskil päritoluperekonnas.

Sa ei saa niimoodi vastandada 2- ja 3-lapselisi. Iga pere on erinev ning nende olukord on erinev. Kui sa oma kolme lapsega elad Tartus ning su laps õpib TÜ-s, siis sinu jaoks on tema toetamine märksa odavam kui Saaremaal elava pere jaoks, kelle laps samuti TÜ-s õppida soovib. Ja oleks ebaõiglane sellele Tartus elavale perele toetusi maksta kui see Saaremaal elav pere ei saa.

Ja üleüldse täna õnne, et meil siiani tasuta haridus on.

Saaremaa laps muudkui soovib ja soovib… Kui ei ole vanematel raha, siis polegi võimalik. See on igal pool maailmas nii. Kõrgharidus pole inimõigus.

Saaremaal on kutsekas ju olemas ja täiesti tasuta. Ôppige

#4219771:

16aastane pole nii tita et ta aru ei võiks saada ökonoomikast ja keskkonnahoiust.

Sina ses vanuses said?
Ära valeta!

Kui oma teismelisele, kes sellised vanuses vastassooga semmib, tahab olla noor ja moodne, ei suuda vanem poppe ja noortepäraseid asju soetada, siis tuleks küll hoolega mõelda, et miks ma ometi ta sain ja miks tahan tast kiusuohvtit teha.
Kaks vanemat nüüd ei saa 16-aastasele normaalseid asju soetada, selle asemel õigustavad oma rottimist ökonoomika ja keskkonnahoiuga. Päriselt?

#4219849:

Maal elamine ei ole odavam. Tegelikult on isegi kallim. Ma selgitan: maal on kinnisvara odavam. Kui raha rohkem ei ole ja on tahtmine kuskil elada, siis mis muud üle jääb, kui maale see kinnisvara osta. Nüüd aga tuleb medali teine külg: remont on maal kallim, sest lisandub transport. See võib remondi kulu kuni kolmandiku võrra kasvatada. Aga isegi, kui oma maal olevasse kinnisvarasse paned sisse kolmandiku rohkem raha kui suure linna omasse, müügil arvestatakse ikka vaid asukohta. Tehtud remondikulutused mõjutavad hinda vähe. Olgu, müügiplaani ei pruugigi ju olla, aga panga jaoks on see oluline, kuna määrab objekti likviidsuse ja hinna. Sellest tulenevalt annab pank maakinnisvara ostmiseks ja remondiks palju väiksema laenu kui linnakinnisvara jaoks. Ja siis ei kata enam laen ning omavahendid remondikulusid.

Maal on transpordiga kehvasti. Kuni on mitu autot, need on töökorras ja kõik pereliikmed sobivad autojuhiks, saab probleemist üle. Kallim on ikkagi. Transpordile kuluvad summad võivad olla koguni nii suured, et linnas üürikorteris elada oleks odavamgi. Kui veel lapsed lisanduvad, siis tekib ajaprobleem: keegi peab neid transportima ja see võtab aega. Aega saaks muidu kasutada raha teenimiseks, aga nüüd peab selle asemel taksojuht olema.

Ma ei tea, mis vanuses te siin enamus olete, aga vaatan endast 10-15 a nooremaid ja tunnen neile kaasa. Nad on pereloomiseas, aga isegi kui on olemas kaaslane ja tahtmine pere luua, siis on see majanduslikult hirmus kallis. See pole tegelikult ainult Eesti probleem ja on probleemiks nii linnas kui maal. Maal ja väikelinnas võiks meil olla odavam (ja paljudes riikides ongi, välja arvatud päris perifeeria), kuid oskusliku maaelu suretamise poliitika tulemusena ei ole.

Maal elamine on jõukatele ja töökatele inimestele. Neile, kes ei poe ettekäänete taha kui jutt käib nende laste tuleviku väljavaadetest.

#4219935:

Ei mõjuta ainult vaesemaid. Meil kaks vanemat, üks teenib üle 2x keskmist, teine veidi üle keskmise ja 3 last. Isegi laenukohustused on sissetulekute kohta suhteliselt väikesed, alla 20% kõik kokku. Hinnatõus annab ka meil tunda ja mitte vähe. Toidupoes sa varem nädala ostukorvi kätte ca 100euriga, nüüd alla 200 pole mõtet rääkida ja seda hoolimata sellest, et oleme hakanud valima odavamaid asendusi, ostma vähem värsket, rohkem sama kuupäeva kaupa sügavkülma jne. Lisaks jooksvad poes käimised kiiresti riknevate kaupade järele ka ca 30eur/nädal. Samuti mõjutavad korralikult kütusehinnad. Kuna elame maapiirkonnas, siis iga päev on laste kooli-lasteaeda ja enda töökohta sõitmise peale kuluvaid kilomeetreid ca 150. Koolibussi meie juures ei käi, lähim peatus on 2km. Lisaks ei võta nad peale lasteaialapsi. Õnneks saame vaid ühe autoga hakkama. Peretoetus ei teinud meid rikkamaks, vaid aitas toime tulle kõrgemate hindadega, kompenseeris inflatsiooni. Samas saame endiselt hakkama ja seda taga ei nuta. Peaks valitsus vaid oma lubadustest kinni ja suunaks selle raha päriselt ka puuetega lastele. Siiani pole sellest midagi kuulda olnud ja ilmselt see lubaduseks jääbki. Suurpered saavad hakkama, aga puuetega lapsi kasvatavad pered on Eestis tõelises vaeslapse rollis ja selle pärast on häbi.

Kas peretoetus peab tegema rikkaks? Kuidas 1-2 lapselisi peresid toetatakse kõrgemate hindade, inflatsiooni, euribori jms hindadega toimetulekuks?   Et lihtsalt võetakse üks grupp inimesi ühiskonnast, kellele hinnatõus ja inflatsioon kinni makstakse aga teised lastega pered? Täiesti absurdne ausalt.

Meie ei kuulu eliidi hulka, keda heldelt riigi poolt kostitatakse. Kuid ka maapiirkonnas, igapäevased linna-kodu vahet sõitmised tööle/kooli jne. Aga näed tuleb seda kõike ilma tuhande eurota teha. Igale lapsele peaks olema võrdne toetus, kui riik soovib maksta toetusi! Laste arv peres on aga igaühe enda otsus ja valik ja selle alusel ei tohiks diskrimineerida lapsi.

#4220041:

#4219980:

Mismoodi? Miinimum ja keskmine on nii maal kui linnas samas suuruses

Miinimumpalk on tõesti üle riigi ühesugune, aga keskmine erineb päris palju. Uuri Statistikaameti lehelt, seal on kõik kättesaadav. Keskmine palk piirkonniti, erialade palgad piirkonniti, meeste-naiste palgaerinevused jne.

Mille üle nüüd vaidled. Maal saad hea tahtmisega ise toitu kasvatada, linnas ikka vôimalused väga piiratud. Uuri neid vôimalusi statistikaameti kodukalt. Kas sa ikka maksad ~100 eurot lapse pilliôppele, mina maksan. Erinevusi on ikka veel