Teema: Küsimus saledatele

Teate, kogu selle jutu peale tellisin esimest korda elus toitumiskava.
Asi on suht käest ära, 168 cm juures on 85,5 – 86 kg.

Heihei, mina siin. Nooh, toitumiskava on huvitav, aga 100% selle järgi ma tõesti ei tee. Sealt saab ideid ja pmst siiski nagu öeldud, me ju t e a m e, et ntks lehtsalat, tomat, avokaado, kana =hea. Hunnikus võileibu, riisi, kartuleid, pastat=mittehea, kaalutõstev. Selleks mul isiklikult toitumiskava vaja pole. Aga seal on muidu toredaid retsepte.

Nooh, eile nägin numbrit 84,6 ja täna 84,2. Beebisammud, Beebisammud. Isegi sellist nr-t nagu 84 nägin viimati ehk 3 kuud tagasi.

Ega siin suurt muud pole, tuleb tahtejõudu rakendada. Süüa süskarivaesemalt ja õhtuti hambaid säästa.
Pillid jätan ka maha, vaatab kas mõjub. Naistearst on ka vihjanud, et võiks peale pikka kasutamist pausi teha.

#3607197:

#3607090:

Ei võta ravimeid, välja arvatud beebipillid.

Sinna ongi koer maetud ju… Need teevad paksuks isegi siis, kui üldse mitte midagi ei söö, järgi proovitud.

Olen 168/54

Hommikul kl 6 paiku peedi küüslaugu salat majoneesiga umbes 70 gr ja viil täisteraleiba ohtra võiga + 2 vutimuna ja viil paprikat ja oksake lehtkapsast. Rohelise suhkruta  tee kõrvale Rõngu pagari suur präänik pohlamoosiga ja viil täisterasepikut kondenspiimaga. 2 brasiilia pähklit.

Ooteks 2 õuna ja mandariin.

Töö juures mõni päev kl 12 paiku supp ja magustoit :ntx mannavaht. Või riis/tatar kastme ja salatitega.Täna tööl miskipärast ei tahtnud süüa. Paar korda nädalas tööl ei söögi, sest isu ei tekkinud.

Hiliseks lõunaks (umbes kl 15 -16 paiku ) täna sõin enne soolast ühe kiivi ja viilu mangot. Siis 7 aurutatud sparglit praetud kalafileega + 1 kaera-seemnepall ja ribake Old Amsterdami juustu. Tee kõrvale 2 võilehttaigna kirsitäidisega snäkki Rimist ja 1 Karl Fazeri vaarikajogurtiga šokolaadikomm.

Õhtuks enam kõht tühjaks ei lähe, joon vaid rohelist teed suhkruta 1 tassi ja kl 15-16 ongi viimane söögikord enamasti.

#3611953:

Nooh, eile nägin numbrit 84,6 ja täna 84,2. Beebisammud, Beebisammud. Isegi sellist nr-t nagu 84 nägin viimati ehk 3 kuud tagasi.

Ohoh, mina jälle siin, rõõmustage koos volüümikaga. Pean jagama. Täna hommikul siis 83,5 kg. Tõesti on pillide ärajätmine juba positiivse mõjuga, või siis on isu ka väiksem nendeta.
Tegelikult olen tõesti teadlikult vähe ja paremini toitnud ka.

Ma olen 171cm ja kaalun 64kg. Vorm on mul väga hea. Kuidas ma toitun? Ma olen karnivoor.

#3614958:

Mul on ainult üks sõna kõigile kaaluga kimpus olijatele – vahelduvpaast. Parim asi mu elus. Ei mingeid dieete, stressi, kaloritelugemist.

Tore, et sinu puhul toimib ja muidugi soovitan kõigil ära proovida. Aga hoiatan, et kõigile ei sobi. Minu keha ei kannata veresuhkru suurt langust ja tõusu. Pean sööma regulaarselt päeva vältel ja vahepalad ka olulised. Pikemal vahel hakkavad käed värisema ja pea ringi käima, kuumalained üle terve keha ja selline tunne, et kukun kohe kokku.

Kui süüa loomulikku rikkumata eelkõige mikrotoitainete poolest toiterikast toitu, siis söö palju tahad aga paksuks minemine on võimatu. Seda on reaalselt ka järgi proovitud, mugitud kuude kaupa nii et… ja keharasv ei kasvanud.

Mul endal ka selles suhtes kogemust, kui nn kalorite järgi arvestades. Loomulik ja rikkumata toit. Periood kui füüsiline aktiivsus väike, aga toitumine kalorite järgi päevas keskmiselt kuskil 4000 (võibolla ka oli 5000), kui tavaarusaama kohaselt maksimaalselt 2500 oleks küll piisav olnud. Niimoodi oli 6 kuud järjest kindlalt. Mingit keharasva ei tulnud juurde, vaid püsis stabiilne. Kuskil 190cm pikk ja 78 kg, keharasva protsent 15% juures.

Rasvumise puhul tegu mikrotoitainete vaegusega ja kemikaalidega-mürkidega ja rikutud suhkruga. Peaaegu kõik mis poodides müüakse “toiduna”, on just selline, on saast mis ei kõlba toiduks üldse. Kui sellist jama süüa siis kehal ei ole võimalik toimida nagu loomulikult õige on.

Arvestada et kui toitumine korras, süüa toitu mitte saasta, seega kehal on võimalik ja toimibki nagu loomulikult korrektne on, siis keha hoiab ise loomulikku korrektset rasvamäära, mis meeste puhul on üldiselt 10-15% kehamassist, naiste puhul üldiselt 15-20%. Ja kusjuures trenn (mõistlik trenn aga mitte enesehävitus) mõjutab seda loomulikku rasvamäära maksimaalselt 5-10%.

Juba tavaline küpsetus- ja keetmiskuumus teeb toidust saasta millepõhiselt kehal ei ole võimalik korrektselt toimida. Kui toitu töödeldud rohkem kui 70 kraadiga, siis ei ole enam tegu toiduga, ja mõnede puhul on ka 70 kraadi natuke palju.

Selline kuumus, rohkem kui 70 kraadi, rikub enamuse toidus sisalduva toiteväärtuse. Rikub toitaineid ja ka tekitab tohutult palju kemikaale-mürke ja saastaineid, ja teeb seeduvust kehale 2-5 korda raskemaks, mis kõik on kehale rängalt kahjulik. Jama millepõhiselt ei ole kehal võimalik toimida nagu loomulik ja korrektne on.

Rasvumisega seoses suhkur. Keharasv on toodetud suhkrust. Rohkem kui 70 kraadiga töödeldud suhkur on keha jaoks mürgine. Rängalt tuimestab kogu närvisüsteemi tajuvust-tundlikkust. Ka lööb insuliini taseme lakke, ja keha hakkab seda rasvaks ümber töötlema. Kui palju on nö tavatoidus ehk liigse kuumusega rikutud toitudes suhkrut?

Rasvumisega otsemini ka seoses magneesiumi defitsiit, millega omakorda seoses eelkõige nisutooted mis tehtud idandamata nisust. Idandamata nisu mis lisaks rikutud suhkrule sisaldab ka looduslikku loomulikku nn antitoitainet mis seostab endaga mineraale, ka magneesiumi, millepärast keha ei saa vastavalt seostunut kasutada, seega keha jääb seostunust defitsiitseks. Ei mäleta täpsemalt mille puhul, aga magneesium on vajalik et keha saaks suhkruid üldse kasutada, ja liigse kuumusega rikutud suhkru puhul võrreldes rikkumata ehk loomulike suhkrutega, läks vist ühe suhkru molekuli kohta vaja mitu korda rohkem magneesiumit. Ja selle rikutud suhkru jaoks vajab keha ka mitu korda rohkem hapnikku et see ümber töödelda nö energiaks (mõned korrad kui olen rikutud suhkrut tarbinud pärast toitumise õigele suunale seadmist, iga kord hingamine tugevamaks ja kestis mõned tunnid). Seega rikutud suhkrut süües on kehal tohutu ainevahetuslik koormus, millepärast ka pigem kaldub suhkrut rasvaks ümber töötlema et muidu olevat koormust kuidagigi vähendada.

Ka on seos kemikaalidega-mürkidega ja saastainetega, mida kui kehas liiga palju siis rasva tootmine on üks viis kuidas keha seda jama kuidagi endalt nö eest ära saab, talletades kemikaale-mürke-saastaineid rasvkudedes.

Ka seos kahjuritega-parasiitidega, mis saasta söömise puhul kehas vohavad, ja toodavad kehas mürke ja saastaineid omakorda juurde.

Ja muudki…

Süüa saab paljut, aga peab arvestama et ei ole toit kõik millel küljes silt “toit”. Silt ei määra millega tegu, sisu määrab.

Kui lõpetada saasta söömine täielikult, hakata ainult ehtsat toitu sööma, siis liigsed rasvad kaovad kähku olenemata kui palju süüa. Ja füüsilist trenni pole vaja selle puhul tehagi, kuigi see abistaks küll.

#3619725:

Kui süüa loomulikku rikkumata eelkõige mikrotoitainete poolest toiterikast toitu, siis söö palju tahad aga paksuks minemine on võimatu. Seda on reaalselt ka järgi proovitud, mugitud kuude kaupa nii et… ja keharasv ei kasvanud.

Mul endal ka selles suhtes kogemust, kui nn kalorite järgi arvestades. Loomulik ja rikkumata toit. Periood kui füüsiline aktiivsus väike, aga toitumine kalorite järgi päevas keskmiselt kuskil 4000 (võibolla ka oli 5000), kui tavaarusaama kohaselt maksimaalselt 2500 oleks küll piisav olnud. Niimoodi oli 6 kuud järjest kindlalt. Mingit keharasva ei tulnud juurde, vaid püsis stabiilne. Kuskil 190cm pikk ja 78 kg, keharasva protsent 15% juures.

Rasvumise puhul tegu mikrotoitainete vaegusega ja kemikaalidega-mürkidega ja rikutud suhkruga. Peaaegu kõik mis poodides müüakse “toiduna”, on just selline, on saast mis ei kõlba toiduks üldse. Kui sellist jama süüa siis kehal ei ole võimalik toimida nagu loomulikult õige on.

Arvestada et kui toitumine korras, süüa toitu mitte saasta, seega kehal on võimalik ja toimibki nagu loomulikult korrektne on, siis keha hoiab ise loomulikku korrektset rasvamäära, mis meeste puhul on üldiselt 10-15% kehamassist, naiste puhul üldiselt 15-20%. Ja kusjuures trenn (mõistlik trenn aga mitte enesehävitus) mõjutab seda loomulikku rasvamäära maksimaalselt 5-10%.

Juba tavaline küpsetus- ja keetmiskuumus teeb toidust saasta millepõhiselt kehal ei ole võimalik korrektselt toimida. Kui toitu töödeldud rohkem kui 70 kraadiga, siis ei ole enam tegu toiduga, ja mõnede puhul on ka 70 kraadi natuke palju.

Selline kuumus, rohkem kui 70 kraadi, rikub enamuse toidus sisalduva toiteväärtuse. Rikub toitaineid ja ka tekitab tohutult palju kemikaale-mürke ja saastaineid, ja teeb seeduvust kehale 2-5 korda raskemaks, mis kõik on kehale rängalt kahjulik. Jama millepõhiselt ei ole kehal võimalik toimida nagu loomulik ja korrektne on.

Rasvumisega seoses suhkur. Keharasv on toodetud suhkrust. Rohkem kui 70 kraadiga töödeldud suhkur on keha jaoks mürgine. Rängalt tuimestab kogu närvisüsteemi tajuvust-tundlikkust. Ka lööb insuliini taseme lakke, ja keha hakkab seda rasvaks ümber töötlema. Kui palju on nö tavatoidus ehk liigse kuumusega rikutud toitudes suhkrut?

Rasvumisega otsemini ka seoses magneesiumi defitsiit, millega omakorda seoses eelkõige nisutooted mis tehtud idandamata nisust. Idandamata nisu mis lisaks rikutud suhkrule sisaldab ka looduslikku loomulikku nn antitoitainet mis seostab endaga mineraale, ka magneesiumi, millepärast keha ei saa vastavalt seostunut kasutada, seega keha jääb seostunust defitsiitseks. Ei mäleta täpsemalt mille puhul, aga magneesium on vajalik et keha saaks suhkruid üldse kasutada, ja liigse kuumusega rikutud suhkru puhul võrreldes rikkumata ehk loomulike suhkrutega, läks vist ühe suhkru molekuli kohta vaja mitu korda rohkem magneesiumit. Ja selle rikutud suhkru jaoks vajab keha ka mitu korda rohkem hapnikku et see ümber töödelda nö energiaks (mõned korrad kui olen rikutud suhkrut tarbinud pärast toitumise õigele suunale seadmist, iga kord hingamine tugevamaks ja kestis mõned tunnid). Seega rikutud suhkrut süües on kehal tohutu ainevahetuslik koormus, millepärast ka pigem kaldub suhkrut rasvaks ümber töötlema et muidu olevat koormust kuidagigi vähendada.

Ka on seos kemikaalidega-mürkidega ja saastainetega, mida kui kehas liiga palju siis rasva tootmine on üks viis kuidas keha seda jama kuidagi endalt nö eest ära saab, talletades kemikaale-mürke-saastaineid rasvkudedes.

Ka seos kahjuritega-parasiitidega, mis saasta söömise puhul kehas vohavad, ja toodavad kehas mürke ja saastaineid omakorda juurde.

Ja muudki…

Süüa saab paljut, aga peab arvestama et ei ole toit kõik millel küljes silt “toit”. Silt ei määra millega tegu, sisu määrab.

Kui lõpetada saasta söömine täielikult, hakata ainult ehtsat toitu sööma, siis liigsed rasvad kaovad kähku olenemata kui palju süüa. Ja füüsilist trenni pole vaja selle puhul tehagi, kuigi see abistaks küll.

Lamemaalane on rääkinud.

#3620371:

Lamemaalane on rääkinud.

Sul on rängad luulud…
Sa pole suuteline aru saama mis teema siin on. Ja fantaseerid omale mingit jama ette ja lihtsalt niisama usud seda.
Maa ei ole lame, ka ei ole kera, ka ei ole mitmed muud variandid.
Et mingitkti õiget aimu saada tegelikust kujust, peab suutma aru saada nn multidimensionaalsusest ja mismoodi ja miks see toimib. Sina kogu oma väga haleda ja väga nõmeda elu jooksul ei saavuta vastavat aimu ealeski.

#3619977:

Milline on siis see päris toit?
Aga 5000kcali toorest toidust? Saan aru, et juurikad, liha. Pähklid?

Koguseid täpselt ei mäleta, aga varasemalt olin arvestanud ja nägemise järgi jäid enamvähem kogused ja kaalud meelde, mis sel ajal olid veel meeles ja siis enamvähem ka arvestasin. Selgelt on meeles et oli huvitav märgata et keharasv ei suurenenud, isegi et ametliku dogma järgi arvestades oleks pidanud.

Aga mis siis päeva kohta enamvähem keskmiselt oli, mõned aastad tagasi.

300 grammi mett, 900kcal.

200 grammi veise rasva, 1400kcal.

Veise liha, kala, kanamunad, veise maks, iga päev miskit nende hulgast ja väärtuses 1000kcal juures.

Juurikatest maapirn peamiselt, 300 grammi. Aga selle tegelikku kalorsust ei tea, sest nn lahustumatud tärklised ja muud sedalaadi ained sooles olevad bakterid töötlevad ümber kõige lihtsamateks rasvhapeteks ehk siis üldiselt öeldes rasvaks, mida siis keha kasutada saab, seega äkki 500kcal.

Idandatud nisu ja tatar, 300 grammi, 600kcal.

Muid pudinaid, 100kcal.

Selle järgi 4500 kcal. Enamvähem nii palju oli, täpsemalt ei mäleta.

Aga mis see saast seal poes siis on? Kas juust on selle definitrsiooni järgi saast? Toores kaerahelves on okei? Või veega leotatult?

Peaaegu kõik on, üksikud mis pole. Mõned mis öko siltidega, peaks kõlbama.

Kui on pastöriseeritud ehk kuumutatud piimast, ja loomadelt keda kasvatatud moodsate viisidega ehk väga valesti, siis väga räige saast. Pastöriseerimine hävitab piimas peaaegu kogu toiteväärtuse, ja tektiab tohutult palju mürk- ja saastaineid. Ja sellise juustu puhul on miski keha tugevalt äralollitav värk, tekitab kehale selle saastjuustu järele põhjendamatu tungi (mida mul enam muidugi pole ega teki).

Nisu, kaer, rukis, ja muud sedalaadi teraviljad peavad enne tarbimist olema idandatud olekus, muidu on mürgised. Nn antitoitaine, äkki oli fütiinhape või miski siuke, ja veel mingid jamad ained. Mis tera idanedes lagunevad. Väga tugevalt läbi leotades ka vist saab neist lahti, eeldades et seda vett siis ei tarbi, aga idandamine on täiesti kindel.

Lihtsalt täitsa huvitab, viimane vastaja, too välja oma menüü koguseliselt ja mis see okei toit on?

See mille kasvatamise puhul pole kasutatud üleüldse mingeid tööstuslikke kemikaale ega mürke. Ainult looduslikult loomulikud viisid.

Loomadele ka ei tohi kemikaale ega muud moodsat saasta sööta ega süstida, ja peavad ikka karjamaal saama olla.

Toit ei tohi olla töödeldud moodsate ega tööstuslike viisidega.

Ei tohi olla kasutatud kuumust üle 70 kraadi.

Ei tohi olla lisatud naatriumkloriidi ehk nn tavalist soola. Sest on keha jaoks kahjulik, jääb keha mineraalsele toimimisele ette. Kui tarbida naatriumkloriidi nii nagu praeguseaja normaalsus on, ehk iga päev lisatuna enamvähem kõigele mida süüakse, siis vajab keha päeva kohta kuskil 2 korda rohkem vett, et naatriumkloriidi kehast peamiselt higistamisega välja uhtuda. Sest kui seda ei tarbi mõned kuud, ja siis tarbida, tekib kähku tugev veejoomistung. Keha ei taha naatriumkloriidi.

Praegu toitun keha kuulamise ja tunnetamise järgi arvestades, ja arvestades mida mõtte ja füüsiline töö vajab just mikrotoitainete poolest, selles suhtes et mis toidud vastavaid aineid rohkem sisaldavad. Makrotoitaineid on lihtne piisavalt saada, mikrosid nii lihtne pole. Praegu peaks kalorsuse poolest keskmiselt 3500 juures olema, kui praegust toitumist tagantjärele vaadata ja enamvähem arvestada mida ja palju.

Praegu maapirn, kõrvits, idandatud nisu, leotatud tatar, õunad, mesi, pohlad, veise liha ja maks ja süda ja rasv, kilud, kanamunad, küüslauk. Mitte iga päev kõiki, vaid viimase kahe kuu jooksul; üldiselt hooajati muutub mõnel määral.

Nö pudinate seas rukkilinnase jahu, linaseemned, linaseemneõli, hariliku maarjaohaka õli, kanepiseemned, kuivatatud kõrvenõges ja varseller ja Atlandi merevetikad, kakao oad, maka juure pulber, kuivatatud pihlakamarjad, köömen, kriidi pulber kaltsiumi jaoks — neist mida vaja peenestan, siis segan kokku möksist-taignaks ja söön seda, ja maitse üldiselt juhtub isegi mõnus.

Ka magneesiumkloriid vees lahustatuna.

Koirohi nädalas 1-4 korda, harva kui nädal või kaks vahele jääb. Et mikrokahjurid ja -parasiidid ei saaks seedesüsteemis elutsema hakata, sest muidu absoluutselt hakkavad ja kasvatavad sinna omal massilisi kolooniaid, millepärast seeduvus ja sellega ainete imenduvus kehha korralikult halvemaks — jama mida vaja pole.

#3620825:

Kui endal toitumist korrigeerima hakkasin, aastad tagasi, kui alguses infot omandasin, siis oli mitmeid asju mille kohta väited et “ainult nii on!” Aga mul tekkis ja püsis “?” Seega ikkagi proovisin ise järgi, mitte ei jäänud lihtsalt uskuma ja järgima, ja sain kogemuslikult teada et mõned asjad mis väideti, päriselt ei vastanud tõele. Kogemuslikult olen ära näinud mis päriselt õige on ja mis mitte. Ehtne aus järele proovimine, kogemuslikult selgeks tegemine, on miski mida praegusel ajal ei tee peaaegu keegi, vaid lihtsalt tuubitakse pähe või tehakse kava ja reeglistik ja järgitakse nagu usklikud oma püha raamatut.

Sellist ütlemist oled kuulnud, et tark õpib teiste, loll enda vigadest?

#3620826:

Koguseid täpselt ei mäleta, aga varasemalt olin arvestanud ja nägemise järgi jäid enamvähem kogused ja kaalud meelde, mis sel ajal olid veel meeles ja siis enamvähem ka arvestasin. Selgelt on meeles et oli huvitav märgata et keharasv ei suurenenud, isegi et ametliku dogma järgi arvestades oleks pidanud.

Aga mis siis päeva kohta enamvähem keskmiselt oli, mõned aastad tagasi.

300 grammi mett, 900kcal.

200 grammi veise rasva, 1400kcal.

Veise liha, kala, kanamunad, veise maks, iga päev miskit nende hulgast ja väärtuses 1000kcal juures.

Juurikatest maapirn peamiselt, 300 grammi. Aga selle tegelikku kalorsust ei tea, sest nn lahustumatud tärklised ja muud sedalaadi ained sooles olevad bakterid töötlevad ümber kõige lihtsamateks rasvhapeteks ehk siis üldiselt öeldes rasvaks, mida siis keha kasutada saab, seega äkki 500kcal.

Idandatud nisu ja tatar, 300 grammi, 600kcal.

Muid pudinaid, 100kcal.

Selle järgi 4500 kcal. Enamvähem nii palju oli, täpsemalt ei mäleta.

Palun lase endal diabeeti testida perearstil!
Kui vajad kaalu hoidmiseks 5000 kalorit ja 300g puhast suhkrut päevas, võib olla tegemist tõsise terviserikkega ja su keha pole võimeline omandama söödut.

#3620826:

#3619977:

Milline on siis see päris toit?

Aga 5000kcali toorest toidust? Saan aru, et juurikad, liha. Pähklid?

Koguseid täpselt ei mäleta, aga varasemalt olin arvestanud ja nägemise järgi jäid enamvähem kogused ja kaalud meelde, mis sel ajal olid veel meeles ja siis enamvähem ka arvestasin. Selgelt on meeles et oli huvitav märgata et keharasv ei suurenenud, isegi et ametliku dogma järgi arvestades oleks pidanud.

Aga mis siis päeva kohta enamvähem keskmiselt oli, mõned aastad tagasi.

300 grammi mett, 900kcal.

200 grammi veise rasva, 1400kcal.

Veise liha, kala, kanamunad, veise maks, iga päev miskit nende hulgast ja väärtuses 1000kcal juures.

Juurikatest maapirn peamiselt, 300 grammi. Aga selle tegelikku kalorsust ei tea, sest nn lahustumatud tärklised ja muud sedalaadi ained sooles olevad bakterid töötlevad ümber kõige lihtsamateks rasvhapeteks ehk siis üldiselt öeldes rasvaks, mida siis keha kasutada saab, seega äkki 500kcal.

Idandatud nisu ja tatar, 300 grammi, 600kcal.

Muid pudinaid, 100kcal.

Selle järgi 4500 kcal. Enamvähem nii palju oli, täpsemalt ei mäleta.

Aga mis see saast seal poes siis on? Kas juust on selle definitrsiooni järgi saast? Toores kaerahelves on okei? Või veega leotatult?

Peaaegu kõik on, üksikud mis pole. Mõned mis öko siltidega, peaks kõlbama.

Kui on pastöriseeritud ehk kuumutatud piimast, ja loomadelt keda kasvatatud moodsate viisidega ehk väga valesti, siis väga räige saast. Pastöriseerimine hävitab piimas peaaegu kogu toiteväärtuse, ja tektiab tohutult palju mürk- ja saastaineid. Ja sellise juustu puhul on miski keha tugevalt äralollitav värk, tekitab kehale selle saastjuustu järele põhjendamatu tungi (mida mul enam muidugi pole ega teki).

Nisu, kaer, rukis, ja muud sedalaadi teraviljad peavad enne tarbimist olema idandatud olekus, muidu on mürgised. Nn antitoitaine, äkki oli fütiinhape või miski siuke, ja veel mingid jamad ained. Mis tera idanedes lagunevad. Väga tugevalt läbi leotades ka vist saab neist lahti, eeldades et seda vett siis ei tarbi, aga idandamine on täiesti kindel.

Lihtsalt täitsa huvitab, viimane vastaja, too välja oma menüü koguseliselt ja mis see okei toit on?

See mille kasvatamise puhul pole kasutatud üleüldse mingeid tööstuslikke kemikaale ega mürke. Ainult looduslikult loomulikud viisid.

Loomadele ka ei tohi kemikaale ega muud moodsat saasta sööta ega süstida, ja peavad ikka karjamaal saama olla.

Toit ei tohi olla töödeldud moodsate ega tööstuslike viisidega.

Ei tohi olla kasutatud kuumust üle 70 kraadi.

Ei tohi olla lisatud naatriumkloriidi ehk nn tavalist soola. Sest on keha jaoks kahjulik, jääb keha mineraalsele toimimisele ette. Kui tarbida naatriumkloriidi nii nagu praeguseaja normaalsus on, ehk iga päev lisatuna enamvähem kõigele mida süüakse, siis vajab keha päeva kohta kuskil 2 korda rohkem vett, et naatriumkloriidi kehast peamiselt higistamisega välja uhtuda. Sest kui seda ei tarbi mõned kuud, ja siis tarbida, tekib kähku tugev veejoomistung. Keha ei taha naatriumkloriidi.

Praegu toitun keha kuulamise ja tunnetamise järgi arvestades, ja arvestades mida mõtte ja füüsiline töö vajab just mikrotoitainete poolest, selles suhtes et mis toidud vastavaid aineid rohkem sisaldavad. Makrotoitaineid on lihtne piisavalt saada, mikrosid nii lihtne pole. Praegu peaks kalorsuse poolest keskmiselt 3500 juures olema, kui praegust toitumist tagantjärele vaadata ja enamvähem arvestada mida ja palju.

Praegu maapirn, kõrvits, idandatud nisu, leotatud tatar, õunad, mesi, pohlad, veise liha ja maks ja süda ja rasv, kilud, kanamunad, küüslauk. Mitte iga päev kõiki, vaid viimase kahe kuu jooksul; üldiselt hooajati muutub mõnel määral.

Nö pudinate seas rukkilinnase jahu, linaseemned, linaseemneõli, hariliku maarjaohaka õli, kanepiseemned, kuivatatud kõrvenõges ja varseller ja Atlandi merevetikad, kakao oad, maka juure pulber, kuivatatud pihlakamarjad, köömen, kriidi pulber kaltsiumi jaoks — neist mida vaja peenestan, siis segan kokku möksist-taignaks ja söön seda, ja maitse üldiselt juhtub isegi mõnus.

Ka magneesiumkloriid vees lahustatuna.

Koirohi nädalas 1-4 korda, harva kui nädal või kaks vahele jääb. Et mikrokahjurid ja -parasiidid ei saaks seedesüsteemis elutsema hakata, sest muidu absoluutselt hakkavad ja kasvatavad sinna omal massilisi kolooniaid, millepärast seeduvus ja sellega ainete imenduvus kehha korralikult halvemaks — jama mida vaja pole.

Palun näiteid, kuidas selliste toiduainetega peaks välja nägema ühe pere, kus ka kaks hilisteismelist poissi, nädalamenüü.

#3621205:

#3620826:

Koirohi nädalas 1-4 korda, harva kui nädal või kaks vahele jääb. Et mikrokahjurid ja -parasiidid ei saaks seedesüsteemis elutsema hakata, sest muidu absoluutselt hakkavad ja kasvatavad sinna omal massilisi kolooniaid, millepärast seeduvus ja sellega ainete imenduvus kehha korralikult halvemaks — jama mida vaja pole.

Huvi pärast lugesin terve postituse läbi, aga see koht ajas lausa naerma.

Miks?