Teema: Kust leiate häid mehi?

#3928696:

Soovitan kohe mõnda nooremat jõulamat ärimeest sihtida ja konkreetne objekt välja otsida. Noored edukad äriinimesed on päris elus lollid kui saapad, ei tea naistest ja suhetest midagi. Neil kindlasti on mingi naiska juba olemas aga ära lase end segada, trügi kõrvale, kasuta kõiki alatuid nippe. Tasub ära. Ja kohe titt hakkama kui kutt käes. Siis on vähemalt raha olemas. Et selliste kuttidega kohtuda, vaata eksklusiivsete hobide klubisid jms.

Vähe sellest, et su tekst on niigi napakas, siis sobiks see vaid 20ndais lapsevaba silmipimestava kaunitari kohta.

Teema autoril on 2 last, see seab omad piirid. Paljud mehed ei soovi kahe võõra lapsega arvestada. Kirjutaja välimusest ja iseloomust ei tea me ka midagi. Mõnda tagasihoidliku välimusega inimest ei märgatagi kunagi või on tal valik inimeste hulgast, kelle välimus talle ei meeldi.

Minu olen päriselus märganud täiesti vastupidist. Ainult foorumites ja ainult naiste sulest imetud hüüatused, et lapsega ei taha keegi. Tegelikult saavad esimesena just need lastega naised uued mehed. Ja vahet pole, paju neid  lapsi on. Ka nelja ja viie lapsega naised on omale leidnud väga ponksid või rikkad mehed. Omast käest tean näiteid. Vallalised lapsetud on ikka vallalised edasi.

#3928730:

#3928696:

Soovitan kohe mõnda nooremat jõulamat ärimeest sihtida ja konkreetne objekt välja otsida. Noored edukad äriinimesed on päris elus lollid kui saapad, ei tea naistest ja suhetest midagi. Neil kindlasti on mingi naiska juba olemas aga ära lase end segada, trügi kõrvale, kasuta kõiki alatuid nippe. Tasub ära. Ja kohe titt hakkama kui kutt käes. Siis on vähemalt raha olemas. Et selliste kuttidega kohtuda, vaata eksklusiivsete hobide klubisid jms.

Vähe sellest, et su tekst on niigi napakas, siis sobiks see vaid 20ndais lapsevaba silmipimestava kaunitari kohta.

Teema autoril on 2 last, see seab omad piirid. Paljud mehed ei soovi kahe võõra lapsega arvestada. Kirjutaja välimusest ja iseloomust ei tea me ka midagi. Mõnda tagasihoidliku välimusega inimest ei märgatagi kunagi või on tal valik inimeste hulgast, kelle välimus talle ei meeldi.

Minu olen päriselus märganud täiesti vastupidist. Ainult foorumites ja ainult naiste sulest imetud hüüatused, et lapsega ei taha keegi. Tegelikult saavad esimesena just need lastega naised uued mehed. Ja vahet pole, paju neid lapsi on. Ka nelja ja viie lapsega naised on omale leidnud väga ponksid või rikkad mehed. Omast käest tean näiteid. Vallalised lapsetud on ikka vallalised edasi.

Sa keskendud nüüd ainult lastele. Minu point oli muus.
Loomulikult on paremad tutvumisvõimalused ülikaunil lahke loomuga emal kui koledal ja tigedal lapsevabal. See on ju selge.

#3928232:

Samas ei usu ka, et Tinderis mõnd normaalset meest võiks kohata (kui kellelgi on tinderi mehega hoopis positiivne kogemus, siis heameelega võite jagada).

Ega kui ei usu, et hea mehe leiad, siis ei leia ka 🙂 Isetäituv ennustus. Aga mul on positiivne kogemus. Tinder või mitte. Mõte on selles, et esimene, kellega kohtama lähed ei peagi olema kohe see õige ja saluut ja surmani koos. See, kas sa leidsid ta Tinderist või kusagilt mujalt, ei oma seejuures eriti tähtsust. Mina käisin Tinderist mitmetega väljas. Suhtlesin kirja teel veel rohkemategagi. Kuhugi kiiret nagu ka polnud. Lõpuks sattusin kellegi otsa, kellega vaikselt, aga järjekindlalt leek muudkui tugevnes ja nüüd olen juba kolm aastat koos inimesega, kes hoolib ja armastab ega karda seda ka välja näidata. Lisaks võttis mu lapse omaks ning hoiab nagu oma lihast last. Kusjuures, umbes pool aastat tagasi olin ta korduvalt vasakule lükanud. Polnud tal seal kirjeldust ega midagi. Vaid pilt, nimi ja vanus. Ma ei tea miks, aga ühel hetkel uuesti tuttavat pilti nähes vaatasin veidi pikemalt…ja lükkasin siiski paremale. Ta kirjutas suht kohe vastu ja nii ta läks. Ju oli siis õige aeg lihtsalt kätte jõudnud ja me mõlemad oma ootuste ja soovidega samal pulgal.

#3928375:

Mulle tundub, et alfameestele on loodud üsna vale kuvand. Egoistlikud ja naisi mahasuruvad mehed ei ole alfamehed. Alfamehed hoolitsevad oma pere eest, on võimelised neid kaitsma ja vastutavad oma mistahes tegude eest. Minul on kodus üks alfamees. Ma ei pea tundma kunagi ohtu – ta suudab mind kaitsta igal hetkel. Tema otsused on alati läbi kaalutud ja kindlad, ma ei pea kunagi ta sõnades kahtlema või pettuma. Ta on väga pühendunud mees ja pereisa.

Ega siis alfa ei tähenda automaatselt truudust. Alfad petavad samuti.

#3928341:

#3928330:

Ma kohtusin oma väga hea abikaasaga Tinderis. Mõlemal olid väiksed lapsed, vähe vaba aega ja Tinder on selles mõttes kõige laiem ja efektiivsem viis uute inimestega esmase kontakti loomiseks. Kui sa häbened endale või mehe vanematele tunnistada, et sa otsid suhet, siis võib-olla sa pole veel valmis.<br /><br />

Kaua aega enne suhtlesite, kui mõistsid et see toimib ja see on normaalne inimene? ????<br /><br />Ma lihtsalt nii kardan, et satun seal mingi imeliku otsa ja pärast jama rohkem kui asi väärt.<br /><br />Absoluutselt ei häbene, aga mu jaoks on vb lihtsalt Tinder veits selline koht, kuhu vaataks viimasena?! Ei teagi, ei oska seletada aga mul on palju tuttavaid sõbrannasid ja sõpru kes üldiselt on sattunud seal parajate veidrikke ja ”seksi-peal-väljas” inimeste otsa. Kuidagi tunnen,et kahe lapse emana ma ei julgeks lihtsalt päris igatühte ka oma ellu lubada. Ma vastutan iseenda kui ka enda laste eest.. ja siiani see Tinder tundub pigem õudne koht. Absoluutselt ma võin eksida ja see on puhtalt minu arvamus, ilmselgelt on ka erandeid. Näiteks nagu sinu puhul.<br /><br />Pikk jutt lühidalt.. tahtsingi lihtsalt saatusekaaslaste käest kuulda, kust Teie olete oma imelised abikaasad/elukaaslased leidnud? Paratamatult siin foorumis lugedes jäävad silma need, kes on väga halvast seisust ja suhtest välja tulnud ja leidnud kuidagi omale need imelised elukaaslased. Igatsen ka midagi sellist.<br /><br /><br /><br />

Aga samamoodi võid halva inumese otsa kohtuda mitteinternetis. Sõeluma peab nagunii. 

Ma mehena küsiks vastu, et kuhu kõik normaalsed naised on kadunud?

Tegin hiljuti tinderisse konto. Lükkan vasakule kõik tätoveeritud (pole minu maitse), modellipildid (ilmselgelt pole minu tase), luks autode ja jahtidega poseerijad (ilmselgelt üle minu finantstaseme ja elustandardid ei ühti), viimasel ajal osade biole lisandunud ka “vaksineeritud lambad ei sobi” (no mis teha, kui olen lammas, siis lammas, valetama ka ju ei hakka).

Mis alles jääb? Mõni üksik match. Neist omakorda pooled ei vasta isegi esimesele tervitusele (kirjutan alati esimesena). Paar pinnapealset suhtlust ja soiku need jäidki. Kusjuures üks neiu oli imestunud, et sooviks tõesti kõigepealt tutvuda ja suhelda ning ei hakkagi kohe püksi ronima… ja kadus ka ära.

Nii et tagasi algse küsimuse juures: kus kõik normaalsed naised on?:)

#3928794:

Mis alles jääb? Mõni üksik match. Neist omakorda pooled ei vasta isegi esimesele tervitusele (kirjutan alati esimesena). Paar pinnapealset suhtlust ja soiku need jäidki. Kusjuures üks neiu oli imestunud, et sooviks tõesti kõigepealt tutvuda ja suhelda ning ei hakkagi kohe püksi ronima… ja kadus ka ära.

Nii et tagasi algse küsimuse juures: kus kõik normaalsed naised on?:)

Naistel on matche rohkem kui meestel. Kui keegi lihtsalt alustab juttu tervitusega, siis sinu “Hei”, “Tere, kuidas läheb” upub teiste omasuguste sekka ning ei eristu absoluutselt. Kui natukene rohkem siirast huvi näidata neiu vastu ning küsida kas või tema piltide või bios oleva info kohta, on tõenäolisem, et sulle ka vastatakse.

#3928818:

#3928794:

Ma mehena küsiks vastu, et kuhu kõik normaalsed naised on kadunud?

Tegin hiljuti tinderisse konto. Lükkan vasakule kõik tätoveeritud (pole minu maitse), modellipildid (ilmselgelt pole minu tase), luks autode ja jahtidega poseerijad (ilmselgelt üle minu finantstaseme ja elustandardid ei ühti), viimasel ajal osade biole lisandunud ka “vaksineeritud lambad ei sobi” (no mis teha, kui olen lammas, siis lammas, valetama ka ju ei hakka).

Mis alles jääb? Mõni üksik match. Neist omakorda pooled ei vasta isegi esimesele tervitusele (kirjutan alati esimesena). Paar pinnapealset suhtlust ja soiku need jäidki. Kusjuures üks neiu oli imestunud, et sooviks tõesti kõigepealt tutvuda ja suhelda ning ei hakkagi kohe püksi ronima… ja kadus ka ära.

Nii et tagasi algse küsimuse juures: kus kõik normaalsed naised on?:)

Ei väida et olen see kõige normaalsem, aga pakun et paljud minusugused kes otsivad ilmselt ootavadki seda normaalset. Ma tunnen tagant järgi et raiskasin oma elust 11 aastat inimesele, andsin endast kõik aga ikka valiti pere asemel töö.. ma oleksin valmis sõeluma neid mehi, aga no mida pole seda pole ???? Elan veel väiksemas linnas, siin ei jaluta vastu ka tänavapeal inimest, keda ei tunneks pool oma elust.

Väikses linnas Tinder ei tööta? Kuni 1h sõidu kaugusele jäävad linnad on välistatud? Õpitud abitus.

Mina olen üle nelja aasta üksik olnud. Enne seda oli ikka suhteid, aga põhjused suhte alustamiseks valed. Tundsingi, et ei taha enam. Üks ja sama korduv muster.

Alles nüüd tunnen, et olen valmis suhteks. Täiesti normaalne inimene, kindel töökoht, oman autot (mitte luks) ja kinnisvara. Huvidega on hetkel kehvasti (üks huvi on, aga see nii spetsiifiline, et ei soovi avaldada), sest on lasteaiaealine laps ja kasvatan üksi. Seega läheb kogu vaba aeg temale. Kuna ta pole enam beebi, siis pole ka süümekaid, kui võtaksin lapsehoidja ja läheksin kellegagi kohtama.

Sõbrannad ja tuttavad on Tinderist endale kaaslasi leidnud küll, aga kohtamas on ka ikka päris palju käidud ja imelugusid räägitud.

Peab ka ikka konto vist ära tegema. Hoiab tagasi sama hirm, et kui tuttavad või eksid näevad.

#3928875:

Peab ka ikka konto vist ära tegema. Hoiab tagasi sama hirm, et kui tuttavad või eksid näevad.

Kui tuttavad või eksid näevad, siis nemad on ju ka seal. Ma ei saa aru, mille üle hirmu tunda?!

#3928818:

Ma tunnen tagant järgi et raiskasin oma elust 11 aastat inimesele, andsin endast kõik aga ikka valiti pere asemel töö..

Mõtlesingi, et mis selle eelmise heaga juhtus, aga tuleb välja, et oli töö-mees. See on jälle see koht, kus oleks tasunud tarkust oma ellu lasta. Pere või töö- neid ei saa omavahel valida.  Mees rabas tööd pere heaks. Tark mees!  Mingi naine saab endale väga hea mehe.

#3928905:

#3928818:

Ma tunnen tagant järgi et raiskasin oma elust 11 aastat inimesele, andsin endast kõik aga ikka valiti pere asemel töö..

Mõtlesingi, et mis selle eelmise heaga juhtus, aga tuleb välja, et oli töö-mees. See on jälle see koht, kus oleks tasunud tarkust oma ellu lasta. Pere või töö- neid ei saa omavahel valida. Mees rabas tööd pere heaks. Tark mees! Mingi naine saab endale väga hea mehe.

Töö-mees ikka, nagu nad kõik on. Lihtsalt valida saab seda, kas elad oma perega ja lastega ühe katuse all või oled kuude kaupa kodust eemal. Kes tahaks omale sellist mees ja suhet, kus naine peab 2-3 kuud üksinda kasvatama ühiseid lapsi, sest mees tahab teha tööd, mida absoluutselt saaks täiesti vabalt teha ka Eestis, palgaerinevus ei ole selle töö puhul midagi ulmelist. Lisaks on meil olemas täiesti korralik kodu ja auto. Et ei ole seda, et ”läks raha teenima või kiiret rahasüsti saama, et midagi soetada”. Ei, seega minu silmis see oli valik.

Mina sellist ”suhet ja elu” endale ei soovinud. Kindlasti leiab ta endale kunagi naise, kellele sobib see, et meest pole 2-3 kuu kaupa kodus ja kes kaheks nädalaks vahest koju eksib. Selle eemaloleku aja peale kadus igasugune lähedus ja soov olla füüsiliselt koos, sest midagi ühist justkui enam ei ole, peale laste. Mina olin vaimselt ja füüsiliselt lihtsalt niiiii kurnatud, et pidin pea kolm kuud olema pidevalt üksinda. Teadagi on lasteaiaealised lapsed veel meeeletult palju haiged, talviti juhtus kus enamuse ajast istusin haiguslehel, sest muud valikut ju pole. Ise olen need lapsed sünnitanud, ise neid kasvatan. Üks hetk lihtsalt muutus koos olemine meile raskemaks, sest mina ilmselt olengi see unistaja tüüpi, kes tahaks tulla koju abikaasa juurde, temaga koos ühe laua taga süüa, koos lapsi kasvatada, nädalavahetustel perega aega veeta jne. Tema aga oli pidevalt tööst nii väsinud, et kodus olemise aeg muutus tema jaoks justkui puhkuseks, kus midagi enam teha ei jaksanud.
Seega jah, töömees muidugi, aga mille arvelt see tuleb? Pole ka selline töö, mille eest ta välismaal meeletuid summasid teenib, et õigustaks kuidagi seda kuude kaupa perest eemal olekut.

Kui lapsed väiksemad olid, siis võid ise arvata mis siin toimus, kui isa ikka 2-3 kuud kodust ära on.. siis võite pakkuda, kas lapsed ikka sülle jooksid, kui issi koju tuli? muidugi mitte. Pelgasid pikalt ja ikka olin mina see, kes lapsi toitis ja õhtuti magama pani ja riidesse pani jne. Sest sellist asja nende jaoks pole olnudki, nagu isa kes õhtuti unejuttu loeb vms. Seega leidsime et mul tõesti on kordi lihtsam üksi ja muretseda enda ja laste pärast, kui muretseda veel mehe pärast, kes kaugel on. Nüüd on lapsed suuremad veidi ja nüüd on muidugi lihtsam neil aru saada, et kui issi koju tuleb, siis kaks nädalat nad ongi temaga ja muud valikut pole, sest emme peab see kaks nädalat tööd rügama, sest lapsed on tihti haiged ja muud valikut mul ju pole, kui istuda nendega kordamööda haiguslehel.

#3928963:

#3928905:

#3928818:

Ma tunnen tagant järgi et raiskasin oma elust 11 aastat inimesele, andsin endast kõik aga ikka valiti pere asemel töö..

Mõtlesingi, et mis selle eelmise heaga juhtus, aga tuleb välja, et oli töö-mees. See on jälle see koht, kus oleks tasunud tarkust oma ellu lasta. Pere või töö- neid ei saa omavahel valida. Mees rabas tööd pere heaks. Tark mees! Mingi naine saab endale väga hea mehe.

Töö-mees ikka, nagu nad kõik on. Lihtsalt valida saab seda, kas elad oma perega ja lastega ühe katuse all või oled kuude kaupa kodust eemal. Kes tahaks omale sellist mees ja suhet, kus naine peab 2-3 kuud üksinda kasvatama ühiseid lapsi, sest mees tahab teha tööd, mida absoluutselt saaks täiesti vabalt teha ka Eestis, palgaerinevus ei ole selle töö puhul midagi ulmelist. Lisaks on meil olemas täiesti korralik kodu ja auto. Et ei ole seda, et ”läks raha teenima või kiiret rahasüsti saama, et midagi soetada”. Ei, seega minu silmis see oli valik.

Mina sellist ”suhet ja elu” endale ei soovinud. Kindlasti leiab ta endale kunagi naise, kellele sobib see, et meest pole 2-3 kuu kaupa kodus ja kes kaheks nädalaks vahest koju eksib. Selle eemaloleku aja peale kadus igasugune lähedus ja soov olla füüsiliselt koos, sest midagi ühist justkui enam ei ole, peale laste. Mina olin vaimselt ja füüsiliselt lihtsalt niiiii kurnatud, et pidin pea kolm kuud olema pidevalt üksinda. Teadagi on lasteaiaealised lapsed veel meeeletult palju haiged, talviti juhtus kus enamuse ajast istusin haiguslehel, sest muud valikut ju pole. Ise olen need lapsed sünnitanud, ise neid kasvatan. Üks hetk lihtsalt muutus koos olemine meile raskemaks, sest mina ilmselt olengi see unistaja tüüpi, kes tahaks tulla koju abikaasa juurde, temaga koos ühe laua taga süüa, koos lapsi kasvatada, nädalavahetustel perega aega veeta jne. Tema aga oli pidevalt tööst nii väsinud, et kodus olemise aeg muutus tema jaoks justkui puhkuseks, kus midagi enam teha ei jaksanud.

Seega jah, töömees muidugi, aga mille arvelt see tuleb? Pole ka selline töö, mille eest ta välismaal meeletuid summasid teenib, et õigustaks kuidagi seda kuude kaupa perest eemal olekut.

Kui lapsed väiksemad olid, siis võid ise arvata mis siin toimus, kui isa ikka 2-3 kuud kodust ära on.. siis võite pakkuda, kas lapsed ikka sülle jooksid, kui issi koju tuli? muidugi mitte. Pelgasid pikalt ja ikka olin mina see, kes lapsi toitis ja õhtuti magama pani ja riidesse pani jne. Sest sellist asja nende jaoks pole olnudki, nagu isa kes õhtuti unejuttu loeb vms. Seega leidsime et mul tõesti on kordi lihtsam üksi ja muretseda enda ja laste pärast, kui muretseda veel mehe pärast, kes kaugel on. Nüüd on lapsed suuremad veidi ja nüüd on muidugi lihtsam neil aru saada, et kui issi koju tuleb, siis kaks nädalat nad ongi temaga ja muud valikut pole, sest emme peab see kaks nädalat tööd rügama, sest lapsed on tihti haiged ja muud valikut mul ju pole, kui istuda nendega kordamööda haiguslehel.

Mis see mees on väljamaal paremate töötingimuste ja miljöö pärast? Kolinud ka siis.

#3928771:

#3928730:

Nad oskavad p.tsi pähe tõmmata ja eksmehe pealt on õppinud mehele täit naudingut pakkuma. Fertiilsed muidugi. Tõesti, ühed hindavad seda 11a kogemust ja teised mehed jooksevad teises suunas. On ka 20seid süütuid ja pole nad sugugi inetumad, kui tublid noored pereemad. Maailm on kirju ja eluetapid võivad kardinaalselt erineda.

Jälle see juua täis Revolver lärmab siin.

#3929054:

Headel meestel on raske ka naist leida. Mul on üks tuttav 34-aastane türklane. Edukas, hea südamega ja majanduslikult kindlustatud. Ja ta on samuti õnnetu, et ei leia õiget naist. Muidugi tal ootused ehk ka liiga kõrged, et loodab blondi, saledat naist leida ja ta ise pole just Brad Pitt’i välimusega, aga see-eest korralik, iseseisev ja edukas mees. Ta pm ongi juba end maha kandnud. Ütleb 34 ja on hiljaks jäänud, et ta saatus ongi üksi jääda, kuigi suur unistus on vaid naine leida ja pere luua. Pole see elu ka meestel kõige lihtsam, ei leia seda naist nii lihtsalt.

Saledat blondi saaks ta ikka, kui poleks türklane. Välimus on teisejärguline. Parajad tondid on püsivalt suhtes.