Teema: Lapse saamine kõrvalsuhtest

#3025630:

#3024788:

#3024548:

#3024381:

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Üldjuhul räägitakse omavahel selgeks, kas soovitakse last või mitte ning kui ei soovita või on vara veel, siis milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse. Mina kümne-kordset kaitset vajalikuks ei pea.

Kui ikkagi peaks “õnnetus” juhtuma, siis on alati võimalik ka aborti teha või siis tuleb laps endal üles kasvatada ilma teisele poolele mingeid nõudmisi esitamata, kuna lapse allesjätmine on vaid sinu enda soov.

Mida ma just lugesin? Ühiselt tehtu eest vastutab vaid üks? Miks ometi?

Kui on ikka hirmus kihk just sellelt mehelt laps saada ja vargsi unistad ikkagi kooselust temaga siis mõtle rahulikult ja põhjalikult läbi, miks see mees ei valinud sind. Mis teil juhtus, mis sinul või temal puudu jäi. Mis on need põhjused. Kas neid on võimalik muuta või kompenseerida. Pane see kõik paberile kirja ja püüa olla võimalikult aus ja objektiivne. Alati on olemas õige võti mehe südamesse, leia see ja võta ta endale ning saage õnnelikuks. Survestamine, jõud või ülekavaldamine lõppeb igal juhul fataalselt.
Lühidalt pane tööle oma naiselik vaist, malbus ja kavalus, pane ta endasse uuesti armuma, et ta ise otsustaks sinu kasuks. Armund meestele meeldivad väikesed lapsed ja nende emad.

#3026640:

Olen teemaalgataja. Teema ei ole väljamõeldis nagu siin arvati. Soov olekski sellelt mehelt laps saada. Ta on minu jaoks just õige. Räägime palju, klapp on olemas ja muidu samuti. Tekkiski soov laps saada, minul lapsi ei ole. Olen varsti 39 aastane ja hetkel üsna viimane aeg veel laps saada. Ideaalis sooviksin selle mehega koos elama hakata. Ta on kahele eelkooliealisele lapsele väga hea isa ja seetõttu ei taha ka abielu lahutada. Abikaasaga neil enam klappi ei ole. Kui ta minuga lapse saaks, siis kalduks ta võibolla minu poole. Meie väike laps võiks talle uue eluga seostuda. Kaks eelnevat last ka ei kaota midagi. Ta oleks ka nende jaoks olemas. Ega ema ja isa ei pea koos elama, et lapsed õnnelikud oleksid. Seetõttu mõtlengi praegu lapse peale, et mul vanus juba sealmaal. Kuigi tänapäeval saadakse ka 45+ veel lapsi.

Kasuta parem kunstlikku viljastamist, selle asemel et teiste peret lõhkuma hakata. On ausam.

#3026640:

Olen teemaalgataja. Teema ei ole väljamõeldis nagu siin arvati. Soov olekski sellelt mehelt laps saada. Ta on minu jaoks just õige. Räägime palju, klapp on olemas ja muidu samuti. Tekkiski soov laps saada, minul lapsi ei ole. Olen varsti 39 aastane ja hetkel üsna viimane aeg veel laps saada. Ideaalis sooviksin selle mehega koos elama hakata. Ta on kahele eelkooliealisele lapsele väga hea isa ja seetõttu ei taha ka abielu lahutada. Abikaasaga neil enam klappi ei ole. Kui ta minuga lapse saaks, siis kalduks ta võibolla minu poole. Meie väike laps võiks talle uue eluga seostuda. Kaks eelnevat last ka ei kaota midagi. Ta oleks ka nende jaoks olemas. Ega ema ja isa ei pea koos elama, et lapsed õnnelikud oleksid. Seetõttu mõtlengi praegu lapse peale, et mul vanus juba sealmaal. Kuigi tänapäeval saadakse ka 45+ veel lapsi.

Provokatsioon. Ma keeldun uskumast, et selliseid inimesi on olemas. Kuigi perekoolist on mul juba mõningane koolitus inimloomuste alal, siiski on raske uskuda, et oma alatust või äärmist rumalust sel kombel demonstreeritakse.

Kui nii, siis on su vanemad jätnud su ilma igasugusest kasvatusest. Nüüd oleks aeg lapsepõlvest välja kasvada ja mõelda elu üle järele, võtta see enda kätte.

Ära unustada ei maksa ka seda, et 39 aastaselt ei pruugi rasestumine väga lihtne olla ( võib aga ei pruugi ). Nii ei pruugi see salaja lapse tegemine nii lihtne ollagi, sest ega see armuke pole iga päev varnast võtta kui ovulatsioon nt toimub. Ja 39 aastaselt ei ole ka naise munarakud enam kõige parema kvaliteediga. On muidugi naisi, kes jäävad igas vanuses ainult mehe vaatamisest rasedaks.

#3026126:

#3025630:

#3024788:

#3024548:

#3024381:

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Üldjuhul räägitakse omavahel selgeks, kas soovitakse last või mitte ning kui ei soovita või on vara veel, siis milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse. Mina kümne-kordset kaitset vajalikuks ei pea.

Kui ikkagi peaks “õnnetus” juhtuma, siis on alati võimalik ka aborti teha või siis tuleb laps endal üles kasvatada ilma teisele poolele mingeid nõudmisi esitamata, kuna lapse allesjätmine on vaid sinu enda soov.

Mida ma just lugesin? Ühiselt tehtu eest vastutab vaid üks? Miks ometi?

Seda lugesidki.
Kui on omavahel selgeks räägitud, kas soovitakse last või mitte ja milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse, siis peaks soovitamatute “õnnetuste” puhul ju kõik selge olema. Vahendeid selleks ju kasutataksegi, et mitte lapsi saada. Ja see jutt, et abort on mingi kohutav trauma ja tervise rikkumine naisele, mitmendas sajandis sellise arvamuse avaldajad elavad? Et kui mingi asi veab alt või naine lavastab ups!-juhtumi, sest tema tahab last, siis peab see laps sündima? Sel juhul, olen sada ja enam protsenti seda meelt, kasvatagu ja saagu ise hakkama.

Naiselt varastasid mehe, mehelt varastad lapse… einoh, tõeline Eesti Ema!

Kui see Herkeli armuke rasedaks jäi, siis keegi kommentaarides kirjutas, et mehed, kartke 40 lähenevaid lasteta armukesi! No õige on, meeleheide võtab mõnel viimsegi moraalitunde.

#3027967:

#3026640:

Olen teemaalgataja. Teema ei ole väljamõeldis nagu siin arvati. Soov olekski sellelt mehelt laps saada. Ta on minu jaoks just õige. Räägime palju, klapp on olemas ja muidu samuti. Tekkiski soov laps saada, minul lapsi ei ole. Olen varsti 39 aastane ja hetkel üsna viimane aeg veel laps saada. Ideaalis sooviksin selle mehega koos elama hakata. Ta on kahele eelkooliealisele lapsele väga hea isa ja seetõttu ei taha ka abielu lahutada. Abikaasaga neil enam klappi ei ole. Kui ta minuga lapse saaks, siis kalduks ta võibolla minu poole. Meie väike laps võiks talle uue eluga seostuda. Kaks eelnevat last ka ei kaota midagi. Ta oleks ka nende jaoks olemas. Ega ema ja isa ei pea koos elama, et lapsed õnnelikud oleksid. Seetõttu mõtlengi praegu lapse peale, et mul vanus juba sealmaal. Kuigi tänapäeval saadakse ka 45+ veel lapsi.

Et kui mehel oma naisega niiöelda klappi ei ole, siis võtad sina julguse nende perekond lõhkuda? Ja kui sina saaksid lapse, siis mees ehk kaldub sinu poole? Siis tahab oma abielu lahutada? Vaevalt küll. Ta elab praegu ju oma perekonnaga, hoolimata sellest, et sinu jutu järgi neil klappi ei ole. Aga elab! Kui sa jääksid rasedaks, siis elab veel rohkem oma perekonnaga- tunneb end süüdi oma laste ja naise ees ega jäta seda peret maha. Sina saad aga põlguse osaliseks, sest oled alatute võtetega rasedaks jäänud. Mis sa arvad, miks see mees sind nii julgelt põrgatamas käib? Esiteks oled sa lõbus ajaviide ja teiseks tema arvates nii vana naisterahvas juba peaks teadma, kust lapsed tulevad, seega ta vähemasti usub, et sa hoolitsed raseduse ärahoidmise eest igal moel ja tundud talle ses mõttes turvaline.

Ja mis roosamanna sind selle mehega ootamas oleks siis? 2*270 eurot on ta naisel nõuda temalt igakuiselt elatist, vaevalt küll ta mehe sulle niisama kingiks, ju lajataks täie rauaga. Saavad omavahel kokkuleppele, mees keerab sulle selja ja unustab sind, elab oma naise ja lastega edasi ja nende elu on lill.

Et sa üldse midagi nii alatut plaanid, näitab koduse kasvatuse puudumist. NII EI TEHTA!!! Sul ei ole vähimatki õigust teise inimese elu ära rikkuda ja seda see sinu plaanitav laps paraku on.

Sa oled ju seesama kägu, kelle mees teise naisega lapse sai ja selle lapse hülgas öeldes, et ei soovinud seda last, samas midagi selle ära hoidmiseks ka ei teinud. Lihtsalt nii äratuntav käekiri ja sõnavara.

Kogu see viha, mida selle teise naise vastu tunned, suuna palun oma kaasale, mitte ära otsi õigustusi talle.

Muidugi pole teemaalgata soov eetiline või mingilgi moel sobilik, aga samamoodi pole seda ka selle mehe tegu.

Mul oleks väga häbi, et olen oma kaaslaseks valinud mehe, kes kasutab teisi inimesi ära vastavalt oma soovidele. Küll on elukaaslane paha ja teist naist vaja juurde, siis armuke ei kõlba ja oma naine ikka see õige jne jne…

#3027887:

#3026126:

#3025630:

#3024788:

#3024548:

#3024381:

Kui veel ei ole rase, siis ära üldse mõtlegi edasi, viska see rumalus peast ja ära hakka õnnetust külvama.

Kui aga juba oledki rase, siis – ma ei saa aru, kuidas jälle ununeb, et seda last ei teinud siiski armuke üksinda, vaid ka tema n-ö koostööpartner. Kaitsmata vahekorda astuda on siiski mõlema otsus ju, ja täiskasvanud inimene oskab enamasti arvestada ka selle väga tõenäolise tagajärjega, lapse eostamisega. Nii et selles mõttes on lapsel isa olemas ja isal on, nagu emalgi, lapse ees kohustused, ükskõik kas ta sündis planeeritult või planeerimatult, abiellu või abieluväliselt. Sellest ei muutu lapse seaduslik õigus mõlema vanema poolt ülalpidamist saada.

Kuidas lapse isa selle lavastab, nii et tema päris perekond sellest ei purune, või mis mõtted sel mehel ka muidu oma elust ja asjadest on, on muidugi mõtlemise koht. Aga lapse õigused sellest ei muutu. Mõlemad olid rumalad, mõlemad eksisid, mõlemad vastutavad.

Just selliste valelike naiste pärast nagu teemaalgataja on, võiks lapse saamine või mittesaamine olla sõlmitav lepinguga. Siis on teada, et laps sünnib kahe poole soovil, mitte ei ole taas ups!-juhtum. Tahaks päris ligidalt näha seda meest, kes magab armukesega kondoomi kasutamata, isegi kui see salanaine vannub, et kasutab pille vms ja “ära muretse, midagi ei juhtu”. Võid ju öelda küll, et kasvatad ise ja tuled toime ise ja midagi ei taha, aga seaduse järgi on lapsel loomulikult õigus tunda ja teada oma mõlemat vanemat ja mõlemal vanemal on ka kohustused lapse ees.

Mitte kunagi ei saa 100% kindlustada, et laps sünnib parajasti mõlema poole soovil. Mh ka seepärast, et inimene võib meelt muuta. Täna mõtleb nii, homme naa, ja eilset nagu poleks olnudki. Samuti ei saa iialgi 100% usaldada naise keha. Ka spiraaliga on rasedaks jäädud, tablettidest rääkimata, mis mingil asjaolude kokkulangemisel võivad mõju kaotada (nt äge, kuid lühike seedehäire, suvaline oksendamine jms). Mees, kes isaks saada kindlasti ei soovi, kasutab selleks ette nähtud abivahendit igal juhul.

Üldjuhul räägitakse omavahel selgeks, kas soovitakse last või mitte ning kui ei soovita või on vara veel, siis milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse. Mina kümne-kordset kaitset vajalikuks ei pea.

Kui ikkagi peaks “õnnetus” juhtuma, siis on alati võimalik ka aborti teha või siis tuleb laps endal üles kasvatada ilma teisele poolele mingeid nõudmisi esitamata, kuna lapse allesjätmine on vaid sinu enda soov.

Mida ma just lugesin? Ühiselt tehtu eest vastutab vaid üks? Miks ometi?

Seda lugesidki.

Kui on omavahel selgeks räägitud, kas soovitakse last või mitte ja milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse, siis peaks soovitamatute “õnnetuste” puhul ju kõik selge olema. Vahendeid selleks ju kasutataksegi, et mitte lapsi saada. Ja see jutt, et abort on mingi kohutav trauma ja tervise rikkumine naisele, mitmendas sajandis sellise arvamuse avaldajad elavad? Et kui mingi asi veab alt või naine lavastab ups!-juhtumi, sest tema tahab last, siis peab see laps sündima? Sel juhul, olen sada ja enam protsenti seda meelt, kasvatagu ja saagu ise hakkama.

Just nimelt, vahendeid ja ikka mõlemad kasutavad. Siis ei ole ka mingit ups-juhtumit karta.
Aort on igal juhul trauma ja terbiserikkumine, muuhulgas ka väga suur rinnavähi riskitegur.

Kindlasti kasuta kunstlikku viljastamist. Muidu sul on ju sisimas lootus, et ta sind valib ja muudkui ootad teda ja raiskad oma aega selle mehe peale.
Mulle sobib suhetes selgus ja ma küsiks mehelt otse, et sooviksin last temalt ja kui mees pole nõus siis läheksin lähimasse viljatuskliinikusse.
Tegelikult raiskad sa oma elu selle abielumehe peale , selle asemel et oleksid võinud leida mõne vaba mehe.

Mees võib-olla ootab seda tõuget, et naise juurest lahkuda. Kui teine laps olemas, siis ei tunne end enam nii süüdi esimeste laste ees. Sest teine laps vajab ju ka isa.

Pigem mees lihtsalt lõbutseb natuke, sest kodus väikesed lapsed ja väsinud naine. Uus laps tema plaanidesse vaevalt mahub. Ja sellisega üldse last planeerida, kes väikeste laste kasvatamise asemel armukese juures käib?

Kui sa tahad, et mees otsustaks oma praeguse pere juurest ära tulla ja hakata sinuga uut elu üles ehitama, pead sa teda panema ennast tahtma. Armastav suhe on ennekõige mehe ja naise vahel, laps on lisaväärtus, külaline meie elus. Kui ta valib sinu siis ta teab, et sellega kaasneb ka uuesti isaks saamine. 2 kordne tavaline-normaalne papa võtab seda tegelikult rahulikult. Oluline pidur hapuks läinud suhtest välja astuda takistab mehi enamasti materjaalne kindlustunde kadumine. Elatis kahe lapse pealt on pea 600 eurot, millele lisandub veel üht-teist kui kokku saavad ja ühiselt aega viidavad. Uksest välja astudes jätab härrasmees talle kuuluva eluaseme lastele. Sellel on tõenäoliselt laen peal, võibolla ka veel autoliising, väikelaen vms, st Kodunt väljakolimisega kaasnevad uued kohustused endise pere ees ja uues elus võivad ületada sissetuleku, mistõttu lööbki enamus meeestel bloki ette. Seega kui sa oled veendunud, et teil on klapp mõlemapoolne ja soov koos elada suur, siis võta julgus kokku, võtke aega ja rääkige asjad rahulikult selgeks. Vabal tahtel tehtud otsus on kõige püsivam. Ja kui saate mõlemad oma hirmud maha ei olegi muud kui hakake elama!
PS kui on ikka hea mees siis ma ei põeks mida teised arvavad ja lööks mehe üle.

#3026640:

Olen teemaalgataja. Teema ei ole väljamõeldis nagu siin arvati. Soov olekski sellelt mehelt laps saada. Ta on minu jaoks just õige. Räägime palju, klapp on olemas ja muidu samuti. Tekkiski soov laps saada, minul lapsi ei ole. Olen varsti 39 aastane ja hetkel üsna viimane aeg veel laps saada. Ideaalis sooviksin selle mehega koos elama hakata. Ta on kahele eelkooliealisele lapsele väga hea isa ja seetõttu ei taha ka abielu lahutada. Abikaasaga neil enam klappi ei ole. Kui ta minuga lapse saaks, siis kalduks ta võibolla minu poole. Meie väike laps võiks talle uue eluga seostuda. Kaks eelnevat last ka ei kaota midagi. Ta oleks ka nende jaoks olemas. Ega ema ja isa ei pea koos elama, et lapsed õnnelikud oleksid. Seetõttu mõtlengi praegu lapse peale, et mul vanus juba sealmaal. Kuigi tänapäeval saadakse ka 45+ veel lapsi.

Tahad riskida, et su laps ära neetakse veel enne kui ta sünnib? Teise pere õnnetusele oma õnne ei ehita. Sind ja sinu last saavad vihkama nii mehe praegune naine kui ka lapsed. Suure tõenäosusega ka sugulased.
Kuidas saavad olema su suhted mehe suguvõsaga? Ämma ja äiaga? Sa võid arvata, et mees on naisega vaid laste pärast…seda räägivad nad kõik. Omal nahal kogetud … ehk olen lugenud oma eksi kirju tutvumisportaalist leitud naistele. Kodus on “aasta isa” ja küla peal patrab krt teab mida. Lõpuks aga lõpetab üksiku ja õnnetuna. Aga noh, ise oled oma “õnne sepp”. Pärast ära vaid nuta.

#3027529:

#3026640:

Olen teemaalgataja. Teema ei ole väljamõeldis nagu siin arvati. Soov olekski sellelt mehelt laps saada.

/…/

Provokatsioon. Ma keeldun uskumast, et selliseid inimesi on olemas. Kuigi perekoolist on mul juba mõningane koolitus inimloomuste alal, siiski on raske uskuda, et oma alatust või äärmist rumalust sel kombel demonstreeritakse.
/…/

Ei pruugi olla provokatsioon. Kui vanus oleks teine, siis arvaksin, et teemaalgataja on mu hea tuttav. Tema räägib pea sõna-sõnalt sama juttu juba mitu aastat, suutmata näha muid lahendusi lapse saamiseks. Paraku just selle konkreetse, abielus oleva mehega lapse saamine on muutunud kinnisideeks ja arvatavasti teeb ta oma plaani teoks.

#3041822:

Peale mõne üksiku erandi hurjutavad PK käod naist ja jätavad tähelepanu alt välja mehe, kes käib oma kena naise ja eelkooliealiste laste kõrvalt mugavalt kummita teisega seksimas.

Vaata, kulla feminist, mitte see mees ei tulnud siia “nõu” küsima ja oma elu laiali laotama. Oleks tema tulnud, oleks saanud nagu tuppa teinud kass, ole kindel.
Praegu esineb siin see armuke, ja temaga räägitaksegi.
Miks me peaksime siin kooris seda meest kiruma, kes seda kunagi ei loe? Kas peaksime seda naist siin haletsema, et oi vaeseke, langesid hirmsa aferisti küüsi? Arvad, et ta usuks? Püüa asju natukenegi mõistusega võtta, eks ole. Nii palju kui feministil seda on.