Teema: Lastetu naisena korter vs maja

Kõikidel korteritel on  rõdud avara vaatega, kõik korterid on käe-jala-juures asukohas, kõikide korterite kõrval on kena jooksurada?  Maja omades peab kindlasti sinna rohimiseks ja kaevamiseks peenrad ja kartulipõllu tegema?

Kindlasti korter, kui suudaksid ka maja osta, siis vali ikka väga heas piirkonnas 100 ruutmeetrine korter ja linn on sinu 🙂

praegu ehitatakse väga ilusaid kortereid, kui saad ise planeeringus kaasa rääkida, on eriti super, tehakse sulle täpselt nagu soovid.

maal võib olla mingi majake, kõpitsed nii kuidas viitsid, midagi ei pea tegelikult.

Mina ilmselt ei suudaks üksi maja üleval pidada, praeguseks küll lapsed täiskasvanud aga veel õpivad, seega poleks ka neist abi. Samas mu vanemad suudavad mu lapsepõlvekodu üleval pidada ja isegi remontida 2 pensioni eest, seega võib-olla ma alahindan ennast, sest teenin neist rohkem.

Teemalagataja välja toodud punktidest:

-rohimine kasvab ka minul igal aastal üle pea suvel, muru niita suudaks küll piisavalt aga pole valmis oma lillepeenardest loobuma

-osta nagu ei tahaks midagi, kuigi olen nõus teemaalagatjaga, et pigem on korter soodsam kui just ehitusmeest oma käest võtta pole

-rõdu kahjuks pole, aga kui on valida oma aia või rõdu vahel (olen noorpõlves ka mõned aastad korteris elanud), siis need ei ole võrreldavad

-elektrikütet pole, aga küttearved on siiski piisavalt suured kui neid peaks üksi maksma, muid kommunaalkulusid majas nagu pole peale vee ja kanalisatsiooni, küll peab talvel lund rookima ka kõnnitee.

-kõik on tõesti käe-jala juures Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakule maks 10 minutit jalutada, se4lleks ei pea tõesti autot omama

-jookusrada küll kodu lähedal pole, aga rattaga mere äärde alla 4km

-üleaedseid ikka tunneme ja see on pigem pluss, kaugemaite naabritega on anonüümsus

-naabrite miinustest, keegi lärmakaid õuepidusid ei korralda, seega pole naabrid ka negatiivses mõttes probleemiks

-linnaõhk on tõesti, lähim mets vist Pirital või Nõmmel

-lapsed viitsisid õues mängida umbes lasteaia lõpuni, nüüdseks on see ainult minu rohin peenraid-niidan muru pärusmaa, no mõnikord sügisel riisuvad lehed ka kokku

-ruumi on piisavalt igasuguse träni jaoks, seega midagi kipub ikka kogunema

#4022773:

#4022658:

Aga ela kus tahad ja kuidas tahad. Kedagi ei huvita.

Minu jaoks on huvitav teema ja näitab, et inimene mõtleb otsused läbi.

Keegi nägi lihtsalt, et teises teemas küttis see teema kirgi, kus korteriarmastajad tulid väitma, et kõik majaomanikud väidavad, et korteris ei kõlba elada. Korjas mingid veidrad argumendid kokku, et uues teemas kassid kaklema ajada.

#4022780:

Olen lastetu naine ja mulle meeldib korteris elada. Toon plussid/miinused.

Aga miks peaks keegi tegema teema: Olen lastetu naine ja mulle meeldib korteris elada. Toon plussid/miinused.

Ja siis hakkab mingeid lambiseid mujalt võetud plusse ja miinuseid lisama – miinuste alla lisab naabrid (kuigi lisab, et tal pole probleemi) ja siis ruumipuudus (jällegi lisab, et tal pole probleemi). Näha ju, et urgitsetud teema. Kui inimesele meeldib korteris elada siis ta elabki seal, mitte ei hakka miinuseid kirjutama, mis teda üldse ei puuduta.

Eriti veider on see, et linnaõhk on linnas kortermajas ja eramajas erinev? Ja miinus on kindlasti see, et korterist metsa jalutama ei saa minna, nagu iga eramaja juures mets oleks (ja siis nendib, et tegelikult mõned majaomanikud vaid saavad otse metsa minna).

#4022473:

+ Anonüümsus
(mulle meeldib, et ma ei tunne oma naabreid)

See pole anonüümsus. See on see, et SINA ei tunne oma naabreid. See ei tähenda, et nemad ei tea sinu nime ega aruta, arvusta või näe sinu käike, tulemisi, külalisi, elukombeid. Kui elasin korteris, kaotas kord mu sõbranna pimedal talvisel ööl kella 1 ajal, kui tulime restoranist, meie 4 trepikojaga 9-korruselise maja ees kuskil oma salli. Hommikuks oli see seotud mu korteri ukselingi külge väljaspool.

Seejärel elasime nn soojustatud suvilas, 1100 ruuduse krundiga. Mul pole aimugi, mis naabrite perekonnanimed olid. Hommikul esmakordselt õues kohtudes noogutasime või lehvitasime, aga muul ajal näiteks aia ääres kohtudes teesklesime, et me ei näe teineteist. Muidu nii pisikesel krundil ei oleks saanud ei päevitada ega grillida. Rääkisime…paari aasta jooksul tuli vast 2 korda ja needki korrad nende uuest kutsikast.

Nüüd elame päris maal juba ammu, ligi 20 aastat. Ükski inimene ei näe (erinevalt korterist ja suvilapiirkonna majast), kas ma olen kodus, kes on külas, mida ma teen, mis mul seljas on jne, kui ta spets mulle külla ei tule. Pole aimugi, mis on lähima naabri nimi, amet ja elukombed, kuigi temani on vaid 350 meetrit ehk linnulennult. Tean küll talu nime ja umbkaudselt seda, mitu inimest seal elab. VIST tean ka peremeest nägupidi, aga äkki on see mõni pere sage külaline. Kas korraldavad lärmakaid pidusid – ei tea, see ei kostaks niikuinii meile.

Privaatsus korteris on näiline. Sa tead, mis kliendilehed on naaberpostkastist välja paistmas. Sa tead seda ka, kas su ülemisel naabril on köha, komme valjult telekat vaadata, täna tolmuimejapäev, sünnipäevakülalised, koer või lapsed. Sa tead, kui teda pole teist nädalat kodus, laes vaikus ja aknad pimedad. Sa tead, miskell umbes nad tööle lähevad – kas hakkavad kobistama kell 5.30 või pigem kell 9. Sama teavad su alumised naabrid ka sinust.

Olen naine, kelle lapsed ei ela meiega ja mees on. Maja maal on just privaatsuse ja tülikate naabrite vältimise jaoks. Aiatöid on minimaalselt, ülivähe.

#4022827:

Aiatöid on minimaalselt, ülivähe.

Ma ei tee isegi kord nädalas suure krundiga majas mingeid aiatöid. Erand talv, kui pärast suurt lumesadu tuleb 15 meetrit jalakäiguks lund visata ühe labida laiuselt.

Ma vihkan aiatöid sh lillepeenraid, kasvuhooneid ja muid klumpe, ampleid ja kastikesi mul pole. Olen üle 10 aasta eramajas elanud ja mitte kunagi pole tahtnud aiandusega tegeleda. Robot niidab, mees trimmerdab aia ääres kord või kaks suve jooksul. Peres 3 autot, kütusehind ei mõjuta.

Üksi elades valiksin pigem ridaelamu või läbi kahe korruse korteri. Mulle meeldib vahel toas üksi kodukinost üsna valjult filme vaadata ja meil käib ka suht palju külalisi. Maja vajab rohkem hoolt ja iga asja pärast remondimees kutsuda on ka suht mõttetu. Kuskil magalarajoonis korteris oleks piin. Isegi nn uusarenduses.

#4022939:

Minu jaoks oli korteris elamine ahistav – oli küll heas asukohas, 2 rõdu, toredad naabrid. Aga sellist mõnu, et astud hommikul õue, vaatad kuidas lilled õitsevad, istud lihtsalt trepil ja jood kohvi – ei anna üksi korter. Aed on minul minimalistlik – üks kast maitsetaimedega ja paar amplit + püsilillede klump. Muru niidab masin.

Aastas on 365 päeva. Mitmel päeval aastas sa tegelikult astud hommikul õue ja vaatad, kuidas lilled õitsevad? Mitmel päeval aastas sa istud trepil ja jood kohvi?

Palun ausat vastust, numbrites.

#4022917:

#4022909:

#4022827:

Aiatöid on minimaalselt, ülivähe.

Ma ei tee isegi kord nädalas suure krundiga majas mingeid aiatöid. Erand talv, kui pärast suurt lumesadu tuleb 15 meetrit jalakäiguks lund visata ühe labida laiuselt.

Aga paar korda kuus siis ju ikkagi teed? + lumeviskamine. Korteriinimene ei tee mitte kunagi mitte midagi, kujutad ette?

Jah, just, paar korda kuus no tuleb 35 min ära.

Olen kogenud korterielu. Käib ühistu koosolekutel ja vannub naabreid. Enamasti.

#4022953:

Aastas on 365 päeva. Mitmel päeval aastas sa tegelikult astud hommikul õue ja vaatad, kuidas lilled õitsevad? Mitmel päeval aastas sa istud trepil ja jood kohvi? Palun ausat vastust, numbrites.

365 päeval aastas käin õues. Mitmeid kordi päevas. Koertega ja ilma. Lilli näen maist oktoobrini. Hommikuse  kohvitassiga astun õue ka iga päev. Ei istu, seisan. Teen oma esimese suitsu. Ikka õues.

#4023034:

Aastas on 365 päeva. Mitmel päeval aastas sa tegelikult astud hommikul õue ja vaatad, kuidas lilled õitsevad? Mitmel päeval aastas sa istud trepil ja jood kohvi?

Oma õuues käin muidugi iga päev. Hommikuti joon väljas kohvi harvem, aga pooltel päevadel aastast kndlasti, ikka rohkem pigem.

Mina olen hirmus rohenäpp ja tahan aiandusega tegeleda, seega päris korteris ma elada ei tahaks. Aga üksiku naisena elaksin kas aiaga korteris (neid on), väikeses ridaelamuboksis või siiski majas, aga siis kindlasti väikeses. Kui ma rohenäpp ei oleks või enam ei viitsiks, siis elaksin korteris.

#4022917:

Aga paar korda kuus siis ju ikkagi teed? + lumeviskamine. Korteriinimene ei tee mitte kunagi mitte midagi, kujutad ette?

Toon näite. Selle nädala õuetööd on mu seni olnud – tiir kaugemal aianurgas, kust korjasin pool korvi kukeseeni. See oli siis esimene linnainimese jaoks raske aiatöö. Teine, mida teen täna, on välistrepi (3 aset) pühkimine ja kui viitsin, siis käin postkasti lapiga üle – tolmune, see kevadine õietolm. Vihm pole maha pesnud.

Korteriinimesele olek see muidugi rügamine.