Esileht › Pereelu ja suhted › Mees raha pärast?
Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
Oot oot oot. Siin on nüüd küll midagi väga valesti läinud.
Miks sina pead mehele paremat elu pakkuma?
Ei teagi kas nüüd sellise mõtlemise peale kaasa tunda.
Fakt on aga see, et normaalne see mõtlemine ei ole!
Arvad et rikka mehe juures elad nagu kuninga kass w?Vaevalt küll esimene aasta on kõik vinge.Siis pead ikka koguaeg rikka mehega käest raha kerjama.Siis saab tal sinust villand ja oled depressioonis veel rohkem.Pigem alguses ela üksi vaata kulutused üle.See on täiesti rumal jutt et üksi rahaliselt hakkama ei saa.Kui ei saa siis pole vaja elada Tallinna kallites üürikates.Koli kohta kus on soodne üüri pind ja mõistlik palk.Kõik on hakkama saanud ega sinagi erand pole🙂
Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
No minu meelest mees pakub iseendale palju paremat elu kui sina endale pakud! Sina närutad iseenda arvelt, tema ei hoia enda pealt kokku, vaid kräunub sinu kallal, kui sina endale midagigi lubad! Kuna sina endale viimati 200-300.-/kuus midagi osta said, mis temal hobi peale kuluvat? Selline hobi pole nii väikese sissetulekuga mehele järelikult, kui ülejäänud elu kannatab ja naine end surnuks rabab. Kui suhtumist ei paranda, siis lapsest ärgu selline mees unistagi. Vaevalt ta leiaks ka samasuguse märternaise, kes enda suu kõrval tema hobisid kannatab ja lisaks lapsi treib talle.
Naised on ikka nii alalhoidlikud ja kokkuhoidlikud ja lisaks tunnevad veel süümekaid ka. Sa pole ainus selline, aga nüüd on aeg ennast kokku võtta, enda enesehinnanguga tegeleda ja ennast kehtestada. Muidugi su mehel pole mingit probleemi – tal on ilus kodu, naine, kes koristab ja kokkab tervislikke toite. Ta sõidab autoga ja tegeleb hobidega. Tema tunnebki ennast hästi. Võta sa nüüd ennast kokku, kehtesta ennast nii kodus kui tööl ja otsi omale parema palgaga töökoht.
Kui perel tervikuna raha ei ole, siis ei saagi hobiga tegeleda ka ju mees. Hobi pole mingi eluks vajalik nähtus. Teiseks pole see perele kasulik, sest ei too sisse raha perele. Kolmandaks, õlut ei pea ka mees jooma. Las joob kraanist vett. Lisaks, mis töölõuna, las võtab kodust karbiga toitu kaasa, saab söönuks küll.
Mida sa rikkale mehele vastu pakuksid? Ei tegele rikkad mehed niisama heategevusega noorte naiste vastu… ja seksist üksi jääb väheks “”natuuratasuna”. Kui juba selline küsimus õhus on, siis vist tulebki mees välja vahetada, sa ei armasta teda ju enam? Ainult et üksi ei saa hakkama. Seega sul tegelikult juba on mees raha pärast, ainult et raha ikkagi ei ole.
Ma loen ja imestan, et kui hea mees ma olen tegelikult olen olnud. Naine pole üle 20a tööl käinud, tal on minu panga kaart kasutada. Kõik kulud minu kanda. Mul on kuldsed käed ja ehitasin meile maja.
Saan 3k+ kuus.Jätta meil kirjutame 🙂
Kuidas on võimalik, et kahel täiselujõus noorel inimesel on Tallinnas nii olematud palgad??
Kuidas on võimalik, et kahel täiselujõus noorel inimesel on Tallinnas nii olematud palgad??
See on tõesti imelik. Tallinnas meestel alla 1500 neto ja naistel 1200 neto raske uskuda.
Teemaalgataja, sul on mees, kes elab sinuga koos raha pärast.
Mitte et sa rikas oleksid, vaid ilmselgelt ta enda palgast ilma sinu panuseta ära elada ei saaks. Ja kui ta sinu kallal õiendab ka veel – seal ei paista erilist armastust olevat.
Ma olen üksikema. Teenin 2500 netos, mõnikord rohkem. Minu kodulaen on 200€, Tallinnas. Enne Euribori tõusu oli laen 140€. Kahetoaline korter, ei ole paneelikas. Püsikulud laenule lisaks on umbes 300: 100 kommunaalid, 100 elekter, 70 internet ja telefonid (elektriarve mõnikord väiksem, see 100 on keskmine, meil soe vesi boileriga ja soojuspump, mida kasutame talvel ja suvel väga palavaga).
Ma olen püüdnud oma püsikulud nii madalana hoida, et juhul kui ma jään töötuks, siis ma saaksin ikkagi kodulaenu ära makstud, et ma ei jääks ka kodutuks. Korteri väärtus on aja jooksul vähemalt kolm korda kasvanud, kui selle müüki paneks, siis saaks laenujäägi makstud ja kuskile maarajoonidesse mingi uue eluaseme (see on must stsenaarium). Olen vahepeal olnud ka töötu ja periooditi elanud umbes miinimumpalgalisena. Mina läksin 30+ vanuses uuesti ülikooli ja omandasin teise eriala, sellest ka nüüdne parem palk. Kuna ma teenin kahe jaoks, siis ei ütleks, et rahadega laiata oleks, aga nuriseda ka ei saa. Kui ma peaksin oma sissetulekust üle 1000 kodulaenu alla panema, siis mul oleks ka pidevad paanikahood ja deprekas.
Teil mõlemal peaks olema piisavalt palju mänguruumi palga suurendamise osas. Miinimumpalgast poole rohkem ehk umbes keskmist palka teenida ei peaks olema kuigi raske. Mees on sul tõesti imelikult madalapalgaline, äkki ta valetab sulle, et nii vähe palka saab?
Isegi siis kui te teeniksite samadel töökohtadel kahepeale 2000 endiselt, siis muutuks elu palju lihtsamaks, kui kodukulu nii suurt osa sissetulekutest ära ei võtaks. Kas see on ühisvara? Kelle nimel on laen? Kui sissetulekuid suurendada ei anna, siis peaksite mõtlema, kuidas väljaminekuid vähendada, ja see ei peaks küll tulema ainult sinu arvelt.
Ilmselgelt elate liiga kulukas kodus ning oleks ammu aeg see välja vahetada soodsama vastu, et ei oleks vaja ainult laenu/kodu orjata.
Ma pole meie pere (2 töötavat + ~3-aastane) väljaminekuid kokku löönud, aga olen üsna kindel, et see jääb omajagu 2000 eurost alla poole, arvan, et pigem ca 1500 eurot. Päris suvaliselt raha laiali ei loobi, aga säästlikud kindlasti ka pole.
Korteri väärtus on aja jooksul vähemalt kolm korda kasvanud, kui selle müüki paneks, siis saaks laenujäägi makstud ja kuskile maarajoonidesse mingi uue eluaseme (see on must stsenaarium).
Ole kena ja palun näita rahalise arvestusega, kuidas korteri hind sab mingite aastatega üle kolme korra kallineda.
Kroonide eest soetatuga kui praegust kurssi vaadata, paistab mõne asja hind kümnekordne. Tegelikult aga pidi/peab samaväärse asja soetamiseks praegu sama kaua palka teenima
Ole kena ja palun näita rahalise arvestusega, kuidas korteri hind sab mingite aastatega üle kolme korra kallineda.
No ütleme nii, et see piirkond, kus ma elan, on hinda läinud. Linn kasvab ja areneb ümberringi. Ma olen ka suht kesklinna piiril. Isegi siis, kui ma ise üldse mitte midagi siin korteris ei oleks teinud, saaksin ma täna selle maha müüa nii, et laen oleks tagasi makstud ja mulle ei jääks tühjad pihud.
Aga ümbruskonna muutunisele lisaks on ka maja nüüd korralikult renoveeritud, kui ma ostsin, siis oli kõik alles tegemata. Ka mina ise olen korterit korralikult remontinud, mis omakorda kasvatab müügiväärtust.
Ma muidugi ei plaani oma elamist maha müüa, aga kui ma peaksin seda tegema, siis ma saaksin enda laenust vabaks ja lisaks osta endale ka uue elupinna, vajadusel ilma uut laenu peale võtmata.
Linnades on väga oluline see, mis piirkonnas su kinnisvara asub ja kuidas on arendatud sealne ümbruskond. Mul on siin ikka päris palju teid remonditud, kaubanduskeskusi ehitatud, naabruskonna maju korda tehtud – kõik see mõjutab su korteri hinda. Mitte üksnes see, mida sa ise teed, vaid see, kuidas sinu kodupiirkond ümberringi muutub.
Korteri väärtus on aja jooksul vähemalt kolm korda kasvanud, kui selle müüki paneks, siis saaks laenujäägi makstud ja kuskile maarajoonidesse mingi uue eluaseme (see on must stsenaarium).
Ole kena ja palun näita rahalise arvestusega, kuidas korteri hind sab mingite aastatega üle kolme korra kallineda.
Kroonide eest soetatuga kui praegust kurssi vaadata, paistab mõne asja hind kümnekordne. Tegelikult aga pidi/peab samaväärse asja soetamiseks praegu sama kaua palka teenima
Saab küll kolmekordistuda ja enamgi veel. Ostsin Mustamäele, Männi pargi lähedale 3-toalise korteri veidi üle 10 aasta tagasi. Maksis 56 tuhat eurot.
Masendav küsimus aga kas Eestis on naisi, kes on koos oma mehega raha pärast?
Inflatisoon, maksud ja üldine elukallidus on näidanud, et kui ma oma palka iga aasta 20-25% suurendada ei suuda, siis jäängi elu lõpuni vaesuses virelema. Olen 4 aastat üritanud abikaasaga tulusid tõsta ja kulusid vähendada. Vahetasin töökohta tasuvama vastu ja mees sai ka palgatõusu aga ikka ei jätku praktiliselt mitte millekski peale eluaseme ja söögi. Õppisin ka lisaameti, et põhitöö kõrvalt lisatulu teenida, aga ikka raha ei jätku. Sissetulekud küll suurenevad aga kulutused suurenevad kiiremas tempos, sest kõik muudkui tõstavad hindu ja makse.
Mul on rahaliste raskuste tõttu ka depressioon tekkinud ja on tekkimas mõtted, et millejaoks üldse elada, kui ma käin ainult tööl aga ei saa endale aluspesugi osta, ilma et seda mitu kuud ette ei pea mõtlema. Tundub, et mul pole enam võimalik oma meest armastada vaid pean mõtlema, kuidas igalt poolt raha juurde saada, et natukenegi saaks inimväärikalt elada. Üksi ei saaks ammugi elatud.
Olen ka rääkinud, et ostame/üürime väiksema elamise, aga see abikaasale ei sobi. Kõik vaba raha kulutab ta enda peale ära ja nii ma siis elan, et tööl käia ja muud mitte midagi, juba mitu aastat. Ma ei ole mingi kullakaevaja ja ei taha juveele või kalleid käekotte. Tahaks lihtsalt, et ma saaksin osta endale esmavajalikke hügeenitarbeid, jalanõusid, riideid, ilma et peaksin 3 kuud ette mõtlema, millal mida osta saan või kas üldse saangi. Ma töötan 48h nädalas, teen iga päev süüa, koristan, pesen pesu jne aga ikka ei saa endale midagi lubada. Vanus on ka seal maal, et soovin lapsi aga siis peaks need järgmise 3a jooksul saama aga piisavalt raha nende kasvatamiseks ja neile normaalse elu pakkumiseks meil ei ole. Mees survestab last saama ja ütleb, et küll kõik saab korda ja laabub iseenesest. Kokkuvõttes, tunnen end pigem juba orjana kui inimesena.
Niisiis, kas on keegi võtnud omale rikka mehe, et saaks natuke inimlikumalt elada?
Palun trollidel mitte nöökida. Mul on tõsine mure.
Enamus on võtnud. Enamus naisi peavad üleval mehed. Nemad ostavad pesupulbrit ja natuke süüa. Koristavad enda järgi ja peavad seda panuseks ühisesse ellu. Lapsi ei kasvata üksi ema. See jutt unustage kohe ära. Ja kui saavad lapsed üles kasvatatud siis kaob ka “armasus” Tahetakse midagi muud sest tema on seda väärt. Ja trall hakkab. Traavitakse neljaviiekümbiste turule indlema.
Selle mehega pole mõtet last küll teha, see on ise lapse eest juba. Mis mõttes mees kulutab kogu vaba raha ära? Mina hakkaks mõtlema, kuidas leida uus mees ja sellest lahku minna saaks.
Muidugi sina mõtleksid kohe kust uus mees leida. Äkki prooviksid vahelduseks üksi elada.
Noor lastetu naine saab leida veel uue mehe, aga lastega noor naine juba nii lihtsalt enam uut ei leia. Tee endale tinder ja hakka kohe uut meest otsima, ära saa selle mehega lapsi ja tõmba oma kulud nii nulli, kui vähegi saad, et saaksid vajadusel ise selle mehe juurest ära kolida. Lapsi jõuad sa saada siis, kui mees on sul kõrval normaalne ja ei raiska asjatult raha ära. Kui saad temaga lapse, siis mehe raha raiskamise komme muutub hullemaks ja siis vireled veel rohkem. Väikeste laste puhul pole sul võumalust ka tööle niipea minna.
Tuli ära soovitus siinselt kogenud tinderimutilt. Tee Tinder. Kepi niipaljusid kui jõuad. Äkki leiad selle õige.
TA. Vastan tekkinud küsimustele.
Elame Tallinna lähistel. Palk kahepeale keskmine 2000 neto. Iga kuu on erinev, olenevalt palju lisatööd teha saan. Kodulaen ja kindlustused on 1050. Meil on ühine pangakonto ja kaks kaarti. Mina teenin miinimumi + lisatöö. Kommunaalid, elekter ja internet on kokku 250 (talvel rohkem) Toidu peale läheb 450 kuus (millest 50-60 on mehe õllede ja snäkkide peale). Mehel on lisakulud autokütus, töölõunad, trenn, hobid 250-300. Minul lisakulutusi praktiliselt ei ole juba aasta aega. Töötan kodust, kuskil ei käi, midagi ei osta. Aastatega on kõik enda tegevused ära jäänud, et raha kokku hoida. Eelmine aasta pidin käima hambaarsti juures, mis pani põntsu.
Mida me sööme? Väljas söömas ei käi, proovime süüa tervislikult: juurikaid ja liha, salateid, wrappe, suppe. Rämpsu ei söö. Korra kuus tahan midagi magusat endale osta enne menstruatsiooni ja siis abikaasa ütleb, et kas mul on ikka vaja seda.
Mees nuriseb koguaeg, et midagi osta ei saa. Ta ütleb halvasti, et minu tõttu meil raha ei ole, sest teenin liiga vähe. Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
Ma ütleks, et kodu ülalpidamine raha mõttes on ikkagi pigem mehe õlgadel, sest tema ju teenib rohkem aga ma teen seetõttu kodus kõike ise. Mul poleks aegagi veel ühte lisatööd võtta, sest ühes päevas pole niipalju tunde.
Appi, ise kulutab 60 eurot õllele, siis ei või sina endale mitte midagi osta? Sina ei peagi mehele paremat elu pakkuma, mees peaks sulle seda pakkuma. Oled lasknud mehel endale pähe istuda. Õlut ei saa osta, kui sinul pole endale pesugi selga panna. Kujuta nüüd ette, et teil on laps, kes vajab mähkmeid, ei saa aga osta, sest mees kulutas 60 eurot ära, mille eest oleks mähkmeid saanud.
Aga kuhu miinimumpalgaline läheb kui mees ta välja viskab. Millest ta elab? Ta ei jõua köötubagi üürida. Läheb Tinderisse rikast meest otsima ja samal ajal kepib praeguse mehega peavarju eest. Toredad soovitused teil käod.
TA. Vastan tekkinud küsimustele.
Elame Tallinna lähistel. Palk kahepeale keskmine 2000 neto. Iga kuu on erinev, olenevalt palju lisatööd teha saan. Kodulaen ja kindlustused on 1050. Meil on ühine pangakonto ja kaks kaarti. Mina teenin miinimumi + lisatöö. Kommunaalid, elekter ja internet on kokku 250 (talvel rohkem) Toidu peale läheb 450 kuus (millest 50-60 on mehe õllede ja snäkkide peale). Mehel on lisakulud autokütus, töölõunad, trenn, hobid 250-300. Minul lisakulutusi praktiliselt ei ole juba aasta aega. Töötan kodust, kuskil ei käi, midagi ei osta. Aastatega on kõik enda tegevused ära jäänud, et raha kokku hoida. Eelmine aasta pidin käima hambaarsti juures, mis pani põntsu.
Mida me sööme? Väljas söömas ei käi, proovime süüa tervislikult: juurikaid ja liha, salateid, wrappe, suppe. Rämpsu ei söö. Korra kuus tahan midagi magusat endale osta enne menstruatsiooni ja siis abikaasa ütleb, et kas mul on ikka vaja seda.
Mees nuriseb koguaeg, et midagi osta ei saa. Ta ütleb halvasti, et minu tõttu meil raha ei ole, sest teenin liiga vähe. Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
Ma ütleks, et kodu ülalpidamine raha mõttes on ikkagi pigem mehe õlgadel, sest tema ju teenib rohkem aga ma teen seetõttu kodus kõike ise. Mul poleks aegagi veel ühte lisatööd võtta, sest ühes päevas pole niipalju tunde.
Esimese ja ainuke kommentaar – te elate üle võlli kallis kinnisvaras oma sissetulekute kohta.
1300.- kuus ainuüksi elupind???
Te ei saa seda endale lihtsalt lubada, lihtne. Kuidas üldse sellise idee peale saab tulla, et üle poole netosissetulekust läheb elamispinna peale?
TA. Vastan tekkinud küsimustele.
Elame Tallinna lähistel. Palk kahepeale keskmine 2000 neto. Iga kuu on erinev, olenevalt palju lisatööd teha saan. Kodulaen ja kindlustused on 1050. Meil on ühine pangakonto ja kaks kaarti. Mina teenin miinimumi + lisatöö. Kommunaalid, elekter ja internet on kokku 250 (talvel rohkem) Toidu peale läheb 450 kuus (millest 50-60 on mehe õllede ja snäkkide peale). Mehel on lisakulud autokütus, töölõunad, trenn, hobid 250-300. Minul lisakulutusi praktiliselt ei ole juba aasta aega. Töötan kodust, kuskil ei käi, midagi ei osta. Aastatega on kõik enda tegevused ära jäänud, et raha kokku hoida. Eelmine aasta pidin käima hambaarsti juures, mis pani põntsu.
Mida me sööme? Väljas söömas ei käi, proovime süüa tervislikult: juurikaid ja liha, salateid, wrappe, suppe. Rämpsu ei söö. Korra kuus tahan midagi magusat endale osta enne menstruatsiooni ja siis abikaasa ütleb, et kas mul on ikka vaja seda.
Mees nuriseb koguaeg, et midagi osta ei saa. Ta ütleb halvasti, et minu tõttu meil raha ei ole, sest teenin liiga vähe. Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
Ma ütleks, et kodu ülalpidamine raha mõttes on ikkagi pigem mehe õlgadel, sest tema ju teenib rohkem aga ma teen seetõttu kodus kõike ise. Mul poleks aegagi veel ühte lisatööd võtta, sest ühes päevas pole niipalju tunde.
Appi, ise kulutab 60 eurot õllele, siis ei või sina endale mitte midagi osta? Sina ei peagi mehele paremat elu pakkuma, mees peaks sulle seda pakkuma. Oled lasknud mehel endale pähe istuda. Õlut ei saa osta, kui sinul pole endale pesugi selga panna. Kujuta nüüd ette, et teil on laps, kes vajab mähkmeid, ei saa aga osta, sest mees kulutas 60 eurot ära, mille eest oleks mähkmeid saanud.
No point on ikkagi selles, et tuleb majanduslikult jõukohases elamises elada. Poleks probleemi osta nii alukaid kui õlut.
Arvad et rikka mehe juures elad nagu kuninga kass w?Vaevalt küll esimene aasta on kõik vinge.Siis pead ikka koguaeg rikka mehega käest raha kerjama.Siis saab tal sinust villand ja oled depressioonis veel rohkem.Pigem alguses ela üksi vaata kulutused üle.See on täiesti rumal jutt et üksi rahaliselt hakkama ei saa.Kui ei saa siis pole vaja elada Tallinna kallites üürikates.Koli kohta kus on soodne üüri pind ja mõistlik palk.Kõik on hakkama saanud ega sinagi erand pole🙂
<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>
Ära nüüd plärtsu. Minul on väga rikas mees. Ma ei kerja temalt mitte midagi.
Oma isiklikud asjad ostan oma sissetulekutest, mida on umbes 2500.- neto kuus. Kogu elamise ja laste kulud maksab tema.
Kõik rikkad mehed pole jobukakud.
Ära nüüd plärtsu. Minul on väga rikas mees. Ma ei kerja temalt mitte midagi.
Oma isiklikud asjad ostan oma sissetulekutest, mida on umbes 2500.- neto kuus. Kogu elamise ja laste kulud maksab tema.
Kõik rikkad mehed pole jobukakud.
Sina plärtsud. Teemaks on küsimus, et kas vaesel naisel tasub rikka mehe pärast oma ego maha suruda ja materiaalselt kenasti elada? Sina aga suurustled, et oled Eesti olude kohta ise rikas ja veel rikkam on sinu mees, kellelt sa midagi ei kerja.
Äärmiselt ebaloogiline jutt sest see, kel midagi vaja ei ole sel puudub vajadus kerjata
Aga kuhu miinimumpalgaline läheb kui mees ta välja viskab. Millest ta elab? Ta ei jõua köötubagi üürida.
Läheb kuhu iganes, ei pea sellises kolkas elama, kus ei saa paremat tööd kui miinimumpalga eest, kassapidaja toidupoeski teenib rohkem. Kui on olemas pere, siis võivad ka nemad jalad alla aidata.
Mina ei kujuta ette, kuidas on võimalik kahepeale niimoodi vireleda. Kes see aju oli, kes leidis, et võiks võtta rahalised kohustused, mille maksmisest ei jää piisavalt vahendeid isegi inimväärseks eluks? Või noh, nagu ma aru sain, siis mehel on kõik hästi, tal polegi mingit probleemi, tema enda peale saab kulutada. TA aitab oma olematu palgaga vist tema laenu kinni taguda, nii et omale ei jää püksegi jalga. Võta oma sissetulek sealt alt ära ja näed, kes keda tegelikult kasutab.
Ei jõua kõiki nõuandeid läbi lugeda, aga minu arvamus:
Jah teemaalgataja erinevalt mehest saab aru, et elamiskulud on liiga suured. Üksinda vb oleks mõistlikum edasi elada ja ilmselt jõuad ka kaugemale, kui mingi õllelembelise tüübiga koos elades. Jätka oma töökoha otsinguid ja täienda end erialaselt, demotiveeriv mees tasuks maha jätta.
Mul tekkis küsimus, kelle omand on teie ülikallis kodulaenuga ostetud elukoht kinnistusraamatu järgi? Kas võrdselt teie mõlema, ainult sinu või ainult mehe?
Kui sina pole ametlikult kaasomanik, siis see on niisuguse mehe puhul väga tõsise jama märk.
Laenumaksed jooksevad mehe arvelt, kas jah?
Ole kena ja palun näita rahalise arvestusega, kuidas korteri hind sab mingite aastatega üle kolme korra kallineda.
No ütleme nii, et see piirkond, kus ma elan, on hinda läinud. Linn kasvab ja areneb ümberringi. Ma olen ka suht kesklinna piiril. Isegi siis, kui ma ise üldse mitte midagi siin korteris ei oleks teinud, saaksin ma täna selle maha müüa nii, et laen oleks tagasi makstud ja mulle ei jääks tühjad pihud.
Aga ümbruskonna muutunisele lisaks on ka maja nüüd korralikult renoveeritud, kui ma ostsin, siis oli kõik alles tegemata. Ka mina ise olen korterit korralikult remontinud, mis omakorda kasvatab müügiväärtust.
Ma muidugi ei plaani oma elamist maha müüa, aga kui ma peaksin seda tegema, siis ma saaksin enda laenust vabaks ja lisaks osta endale ka uue elupinna, vajadusel ilma uut laenu peale võtmata.
Linnades on väga oluline see, mis piirkonnas su kinnisvara asub ja kuidas on arendatud sealne ümbruskond. Mul on siin ikka päris palju teid remonditud, kaubanduskeskusi ehitatud, naabruskonna maju korda tehtud – kõik see mõjutab su korteri hinda. Mitte üksnes see, mida sa ise teed, vaid see, kuidas sinu kodupiirkond ümberringi muutub.
No aga arvesta siis korteri remonti sisse läinud investeeringud ka hinda sisse ja diskonteeri see tänasesse päeva. Mitmekordset hinnatõusu ei usu ka mina.
Ilmselt on jutt Kalamaja rajoonist. Kalamaja vanades majades olevad korterid pole kuum kaup midagi, sinna arendatakse palju uut kinnisvara ja see on tõesti kallis.
Vahetasin töökohta tasuvama vastu ja mees sai ka palgatõusu aga ikka ei jätku praktiliselt mitte millekski peale eluaseme ja söögi. Õppisin ka lisaameti, et põhitöö kõrvalt lisatulu teenida, aga ikka raha ei jätku. Sissetulekud küll suurenevad aga kulutused suurenevad kiiremas tempos, sest kõik muudkui tõstavad hindu ja makse.
Kui palju te siis enne teenisite, kui sa saad praegu miinimumpalka+100-200 eurot lisatulu ja mehe palk on pärast palgatõusu ca 1300 eurot? Ja kes teile enne neid palgatõuse laenu andis?
TA. Vastan tekkinud küsimustele.
Elame Tallinna lähistel. Palk kahepeale keskmine 2000 neto. Iga kuu on erinev, olenevalt palju lisatööd teha saan. Kodulaen ja kindlustused on 1050. Meil on ühine pangakonto ja kaks kaarti. Mina teenin miinimumi + lisatöö. Kommunaalid, elekter ja internet on kokku 250 (talvel rohkem) Toidu peale läheb 450 kuus (millest 50-60 on mehe õllede ja snäkkide peale). Mehel on lisakulud autokütus, töölõunad, trenn, hobid 250-300. Minul lisakulutusi praktiliselt ei ole juba aasta aega. Töötan kodust, kuskil ei käi, midagi ei osta. Aastatega on kõik enda tegevused ära jäänud, et raha kokku hoida. Eelmine aasta pidin käima hambaarsti juures, mis pani põntsu.
Mida me sööme? Väljas söömas ei käi, proovime süüa tervislikult: juurikaid ja liha, salateid, wrappe, suppe. Rämpsu ei söö. Korra kuus tahan midagi magusat endale osta enne menstruatsiooni ja siis abikaasa ütleb, et kas mul on ikka vaja seda.
Mees nuriseb koguaeg, et midagi osta ei saa. Ta ütleb halvasti, et minu tõttu meil raha ei ole, sest teenin liiga vähe. Tunnen suuri süümepiinu, et ma ei teeni nii palju, et talle paremat elu pakkuda ja endale midagi osta ei saa.
Ma ütleks, et kodu ülalpidamine raha mõttes on ikkagi pigem mehe õlgadel, sest tema ju teenib rohkem aga ma teen seetõttu kodus kõike ise. Mul poleks aegagi veel ühte lisatööd võtta, sest ühes päevas pole niipalju tunde.
Kui sa ennast tööturul kehtestada ei oska, kuidas sa seda siis deitimise karmil turul teha mõtled. Rikastel meestel järjekord taga.
Esileht › Pereelu ja suhted › Mees raha pärast?
