Mina võtsin pangalaenu. Poleks mul seda raha olnud, oleks ma samamoodi vang senimaani. Ma ütleks, et nüüd finantsiliselt, isegi laenu tagasimaksega, saan ma kordades paremini hakkama, kui koos elades. Jah, korteri m2 on vähem aga hingerahu on olemas lõpuks. Tulin praktiliselt kaks kätt taskus ära, kuna ei viitsinud senti saagida. Eksil oli alati kombeka meelde tuletada kõik need asjad mida tema ostnud oli. Isegi kohvitassid tuletas meelde, et tema ostetud. Jätsin enamuse enda ostetud asju ka talle. Kaasas olid mu oma riided(ka lapsele vajalik), esmased hügieenitarbed, üks riiul, kaks taldrikut, kahvli ja lusikat, läpakas ja nipet näpet veel. Esimesed paar kuud magasime madratsil. Kusagil pool aastat peale kolimist olid kõik asjad juba endal olemas. Sõbrad(kellest poleks üldse oodanud) aitasid mõne asjaga aga enamuse siiski muretsesin tasapisi ise. Sul on lihtsalt lollid vabandused. Tõesti olen nõus, et kui tegelikult midagi nagu eriti “viga” pole, siis ei tasu ka vinguda ja äraminekuga ähvardada. Teedki ennast mehe silmis lolliks ja tema saab vaid mõnitamiseks hoogu juurde.
Sul oli üks laps, aga teemaalgatajal on neli. See on suur vahe ikka. Kusjuures noorim on mingi aasta kanti alles. Pole tal koolikohti, ega lasteaia kohti, tööd ja raha ka pole. No kuhu saab nii ronida. Ainult naiste turvakoju ehk. Aga sinna ta ka ei lähe ja usun, et suuremad lapsed poleks nõus temaga kaasa ka tulema.
No minu seisukohalt vaadates oleks see naine ca 10 või 9 a tagasi pidanud kooli minema, mitte voodisse, et veel 2 last juurde teha.
Naised ise peavad end ja naisi mingiteks nutsakateks, keda peab mees kantseldama, hoidma, katma, poputama, võimaldama…
Hetkel on mehel 5 last, kellest üks haugub väga palju vastu ka. Loeb artikleid ette, milline peab perepea olema, nõuab tingimusi, aga endast pole tingimuste loomise juures vähimatki abi või asja!!! Kogu vastutus on mehele pandud…
Tema peab koolis käima, haridust omandama, tööd rabama, kõige eest vastutama, tal on kohustused pere ülal hoida üksi!!! Kas elate enda arvates aafrikas we? (istute panni ja mustapesuhunniku taga)
Kas mees ei luba kooli, mees ei luba korralikku tööd hankida, mees ei luba raha teenida, mees ei lase arveid maksta, mees ei luba otsustada? Oi kui kahju…
Ma pole sellist meest oma elus muidugi kohanud, ja pole ma ka tema käest küsinud, kas sellele või tollele kursusele võib minna, kas paremale tööle kandideerida või mitte, kas osta endale maakodu või väike korter endale ( vaidlesime siin veidi, aga kujutad ette, ma julgesin sellise sammu ka mehe vastuseisuta astuda). Mu mees ei seisnud uksel ees kui töövestlusele läksin või panka või notarisse.
Pese oma nägu puhtaks ja koos lastega tuleb kooli poole astu. A hakata. Tööd tuleb teha ja vastutust võtma hakata. Sa oled samasugune perepea nagu mees, kui sa otsustad vastutama hakata.