Olen umbes sama vana, umbes sama pikk, paar kuud tagasi hakkasin kaalu langetama umbes samast kaalust, milles sina praegu oled.
Kaalu on langenud u 4 kg, ehk 2 kilo kuu kohta. Täpselt nii olen ka soovinud, sest leian, et see on minu jaoks kõige mõistlikum kaalulangus – mitte nii kiire, et üldse midagi süüa ei saaks ja et piinaksin oma keha senise ülesöömise asemel totaalse alasöömisega, ega ka mitte nii aeglane, et üldse vahet ei märkaks ja mingit eduelamust ei oleks.
Mida ma enda kogemuse põhjal soovitaksin teha?
1) Kaloreid tasuks kas või esialgu pildi saamiseks siiski kokku arvutada. Kui pärast tundub, et see on stressirohke, siis ei pea sellega jätkama.
Miks see on vajalik? Sest üldine reegel on, et inimesed kipuvad oma tarbitava toidu kalorsust MÄRKIMISVÄÄRSELT alahindama. Sh need inimesed, kes ise arvavad, et nad on toidu kalorsuse hindamisel päris täpsed. Tüüpiliselt hinnatakse oma tarbitava toidu kalorsust sadade ja suuremate toiduhulkade puhul isegi kuni tuhande kcal võrra mööda. Seda on ka uuringud näidanud ja seda on näidanud ka minu enda korduvad isiklikud kogemused – kui kalorilugemise seisma jätan, siis juba üsna varsti ei taju enam kuigivõrd, mida mu toidukogused kalorite plaanis tähendavad, ja nii hakkab ka kaal jälle tasapisi tõusma. Pärast neid kogemusi ma enam ei peta ennast, et suudan ise edukalt oma kaloritarbimist tajuda. Ei suuda.
Isegi kui see tundub vastumeelne, oleks alustuseks siiski väga kasulik tõele näkku vaadata ja iga ampsu kalorsus ära mõõta, kas või põnevuse pärast. Seda võib võtta kui lihtsalt info kogumist, mitte mingit närvilist totaalset enesekontrolli. Ka see piim, mida kohvi peale valad. Ka see törts majoneesi, mida salati või vorsti kõrvale paned. Teatud toiduainete kalorsus võib osutuda ka väikese koguste korral ootamatult suureks. Mõningase kaardistamise järel saad selge pildi, mida teatud toitude söömine kalorite mõttes tähendab, ja saad teha teadlikumaid valikuid nii söökide kui ka nende koguste osas.
2) Oletada võib, et sinu kalorikogused on vaatamata toitumise jälgimisele ikkagi liiga suured. Sellest ei pea järeldama, et toitumise muutmisest pole olnud mingit kasu. Kui oleksid jätkanud vanaviisi, võinuks kaal selle kuu jooksul hoopis tõusta, oleksid hoopis kilo-kaks raskem kui kuu aega tagasi, nüüd aga püsib kaal sama.
Oletan endamisi, et kaalu säilitamiseks sinu pikkuse-kaalu juures tarbid u 1800-1900 kcal päevas. Kaalu langemiseks nt 2 kg kuus söön umbes 1400-1600 kcal päevas, keskeltläbi. Väga pedantselt ei jälgi iga päeva lõikes, aga usun, umbes nii see on. Liigun ka päris aktiivselt – rattasõit, jooks, selle võrra luban endale natuke juurde süüa (siis kokku nt 1600-1700 kcal) – aga mitte kunagi kõiki oletatavalt kulutatud kaloreid, pigem pooled. Matemaatika vastu ei saa. Kaalu languseks on vaja kaloridefitsiiti, kui kaal ei lange, siis järelikult defitsiiti pole.
Sellest ei tasuks ennast kuidagi halvasti tunda. Kaalutõusu pidama saamist võib esimese kuu lõikes pidada heaks tulemuseks ja heaks alguseks. 1800-1900 kcal tarbimiselt on juba märksa lihtsam teha veel sammuke alla nt 1600-1700 peale, kui pole tahtmist ennast rohkem piirata, ja vaadata, milliseks siis kaal kujuneb. Aga tarbitud toidu energiamahukuse ja koguse osas peab olema jõhkralt aus. Mitte miski muu ei aita.
3) Ma arvan, et ennast mitte väga rangelt piirata on hea mõte. Ka mina ei ole võtnud vastu otsust mõnda asja mitte iial enam süüa ja üritan pigem luua jätkusuutlikke tervislikke toitumisharjumusi. Just seda silmas pidades olen teinud oma igapäevases menüüs teadlikult terve hulga asendusi tervislikkuse suunas ja just see ka aitab mul seda 1400-1600 kcal normi saavutada, ilma et kõht oleks tühi.
Eriti olen püüdnud meeldivate ja tervislikumate alternatiividega asendada kõike sellist, mida süües on mul raske piiri pidada ja mis kipuvad ka üldiselt olema need toidud, millest inimesed ennast paksuks söövad. Mõningaid toite on mul ausalt lihtsam üldse mitte puutuda, kui et nende söömist õigel ajal katkestada. Mõne aja möödudes olen nende puudumisega täiesti harjunud, kuna alternatiivid on maitsvad.
Nt siia hulka kuuluvad kõik magusad karastusjoogid – asendasin mulliveega; kartulikrõpsud jm soolased-rasvased-magusad snäkid olen asendanud puuvilja-köögiviljavaagnaga (külla minnes võtan oma viljad külakostiks kaasa ja need lähevad alati kõigile peale:), friikartulid või praekartulid prae kõrval olen asendanud keedukartulite, või veel parem, aurutatud köögiviljadega, kõik jahutooted vastavate täisteratoodetega jne jne, või asemel avokaado-muna määre, majoneesi asemel väike törts sinepit vm kerget kastet.
Ei tunne sugugi, et piiraksin ennast kohutavalt – vastupidi, hea ja kerge tunne on, ja selliseid toite süües saavutab hoopis lihtsamini täiskõhu ja küllastuse tunde, mida ei saa nt pitsadest, friikartulitest, kookidest ja muust sellisest mitte kuidagi kätte, enne kui juba on üle söödud.
Muidugi võib olla, et sinule need nõuanded ei sobi, ja pead ikka mingi teise tee leidma. Küllap kõige parem ongi lihtsalt ise nuputada ja katsetada – kindlasti leiad endale toimivad lahendused, peaasi on mitte asja katki jätta 🙂
Edu!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 26.01 13:32; 26.01 19:06; 26.01 19:17; 27.01 08:25;