Teema: Miks nõuka-ajal naistel mütsid peas olid ruumis sees?

#4256514:

Milline tavaline? Kõrgetasemeline kool oli oma muusikakallakuga.

no jaa, muusikakallak, kui annet ei olnud, siis ainult kallakust alla kukkumine oligi

#4256517:

#4256514:

Milline tavaline? Kõrgetasemeline kool oli oma muusikakallakuga.

no jaa, muusikakallak, kui annet ei olnud, siis ainult kallakust alla kukkumine oligi

On ikka annet, ikka mitu eriala sai lõpetatud. Su laeks jäigi põhiharidus?

#4256573:

On ikka annet, ikka mitu eriala sai lõpetatud. Su laeks jäigi põhiharidus?

Ah, rahune! Keegi ei viitsi sinuga sõdida. Rumala inimesega vaidlemine on nagu lapse löömine.

#4256577:

Ah, rahune! Keegi ei viitsi sinuga sõdida. Rumala inimesega vaidlemine on nagu lapse löömine.

Nõus. Oled tõesti rumal ja ebameeldiv.

#4256352:

veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.

Eramajades, Nõmmel ja Pirital veeti ikka sageli vett pangega. Pirital sai osa maju Tallinna Vee toruühenduse alles aastal 2009. Osal neist tuli küll varem vesi elektripumbaga oma kaevust, kuid mitte kõigil.

Ja takku panmakse tänapäevalgi torude keermete vahele tihendamiseks. Peetakse toruteibist paremaks ja vastupidavamaks materjaliks. Ainult igaüks ei viitsi sellega jännata

#4256616:

Ikka staatuse näitamiseks oli see müts peas. Nii kirjutavad ka vene ajakirjad. 22 naisest kolmel pole mütsi

Mina kogu aeg olengi mõelnud, et babuuljade teema rohkem. Eesti naised nagu ei käinud niiväga selliste karvamütsidega. Minu arust isegi praegu vene naine tahab ikka midagi karvast endale selga või ümber toppida, muidu pole nagu õige naine.

#4256464:

#4256357:

Sündisin 1971 ja elasime emaga ja isaga Liivalaia tänaval kõigi mugavustega korteris. Käisin Westholmis ning meie klassis olid kõigil samaväärsed elamised, veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.

Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?

Mina sündisin 1973 ja käisin ka Westholmis. Lõpetasin keskkooli aastal 1991 ja lõputunnistusel on kooli nimena kirjas J. Westholmi Keskkool.

Aga meie pere kolis kõigi mugavustega korterisse alles siis, kui ma põhikoolis õppisin. Enne seda elasime ahjuküttega 2-toalises korteris, wc oli koridoris ja köögis oli külmaveekraan. Pesemas käisime vanaema juures vannis või siis linnasaunas.

#4256685:

Eesti naised käisid vägagi selliste mütsidega. Kellel ikka raha ja tutvusi oli, sebis kindlasti endale kähriku pähe.

Siin pole kellelgi kährikut, ainult Reedal mingi suuremakarvaline. Eks tema maitse ongi selline nii ja naa olnud.

#4256717:

Wiki väidab, et Westholmiks nimetati see kool uuesti 1989. Jah, sina, olles sündinud 1973,  lõpetasid westholmi. Too kägu, sündinud 1971, ei käinud westholmis, vaid 21.  keskkoolis.

Oled vist khm, khm, väheke kohtlane proua. Või siis on selline jauramine seotud pervasiivse arenguhäirega. Päris õige sa kindlasti pole.

#4256331:

Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud.

Mina elasin korteris kaheksakümnendatel, siis oli suvel tõesti kuu aega soe vesi ära. Jahe oli ka talvel mõnikord, aga pigem ikka selline +18 kandis. +10ga tuleks juba talveriided selga panna ja müts pähe, kui õhtu otsa kodus istud, tean millest ma räägin (kui maakodus esimese kütmise peale on toas umbes selline temperatuur, siis üle kümne minuti ei kannata istuda ilma mütsita, kahe paksu fliisita, vatipükste ja kahe paari villaste sokkideta).

Ilma sooja veeta või üldse vesi väljas, solk sees korterid olid ilmselt vanades puumajades. Paneelikaid hakati ehitama juba kuuekümnendatel (näiteks seesama korter, milles ma elasin), aga üsna kindlalt oli vesi sees ka hrustsovkades, soojendati gaasibolieriga.

Juba eesti ajal projekteeriti enamus linnamaju veevärgi ja kanalisatsiooniga, tsaariaegsetes majades ei pruukinud seda kõigis olla.

Kui mütsiteema juurde tagasi minna, siis karvamüts oli ilmselt jah staatuse sümbol teatud ringkondades, minu kui kaheksakümnendate noore jaoks kindlasti mitte, pigem selliste 10+ aastat vanemate jaoks. Bareti pähejätmine võis olla pigem vanemate prouade harjumus kübarat mitte peast võtta, no kui kübar enam moes polnud, siis asendas seda mingi muu peakate.

#4256717:

#4256691:

#4256464:

#4256357:

Sündisin 1971 ja elasime emaga ja isaga Liivalaia tänaval kõigi mugavustega korteris. Käisin Westholmis ning meie klassis olid kõigil samaväärsed elamised, veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.

Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?

Mina sündisin 1973 ja käisin ka Westholmis. Lõpetasin keskkooli aastal 1991 ja lõputunnistusel on kooli nimena kirjas J. Westholmi Keskkool.

Aga meie pere kolis kõigi mugavustega korterisse alles siis, kui ma põhikoolis õppisin. Enne seda elasime ahjuküttega 2-toalises korteris, wc oli koridoris ja köögis oli külmaveekraan. Pesemas käisime vanaema juures vannis või siis linnasaunas.

Wiki väidab, et Westholmiks nimetati see kool uuesti 1989. Jah, sina, olles sündinud 1973, lõpetasid westholmi. Too kägu, sündinud 1971, ei käinud westholmis, vaid 21. keskkoolis.

Kas see kooli nime muutmise kuupäev muudab sinu jaoks kooli sisu? Sina käisid mööda külakoole, mõni õnnelikum käis linnas heal tasemel keskkoolis.

#4257135:

#4257132:

#4256664:

#4256616:

Ikka staatuse näitamiseks oli see müts peas. Nii kirjutavad ka vene ajakirjad. 22 naisest kolmel pole mütsi

Mina kogu aeg olengi mõelnud, et babuuljade teema rohkem. Eesti naised nagu ei käinud niiväga selliste karvamütsidega. Minu arust isegi praegu vene naine tahab ikka midagi karvast endale selga või ümber toppida, muidu pole nagu õige naine.

Loomulikult käisid. Moeteadlikud linnanaised vähemalt. Eks maakatel olid oma trendid nagu ka tänapäeval.

Maakad oli töökangelased, kolhoosides olid head palgad, tööl olid rätsepad ja juuksurid. Neid veeti pidevalt Moskvasse või Bulgaariasse, tagasi tuldi viimaste moeröögatustega või vähemalt Burdadega.

Ei tea, ei suhelnud maaaktega. Küllap neil olid ikka oma juuksurid ja rätsepad, tänagi on ju, teevad roosasid triipe prouadele tuka sisse.