Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud.
Mina elasin korteris kaheksakümnendatel, siis oli suvel tõesti kuu aega soe vesi ära. Jahe oli ka talvel mõnikord, aga pigem ikka selline +18 kandis. +10ga tuleks juba talveriided selga panna ja müts pähe, kui õhtu otsa kodus istud, tean millest ma räägin (kui maakodus esimese kütmise peale on toas umbes selline temperatuur, siis üle kümne minuti ei kannata istuda ilma mütsita, kahe paksu fliisita, vatipükste ja kahe paari villaste sokkideta).
Ilma sooja veeta või üldse vesi väljas, solk sees korterid olid ilmselt vanades puumajades. Paneelikaid hakati ehitama juba kuuekümnendatel (näiteks seesama korter, milles ma elasin), aga üsna kindlalt oli vesi sees ka hrustsovkades, soojendati gaasibolieriga.
Juba eesti ajal projekteeriti enamus linnamaju veevärgi ja kanalisatsiooniga, tsaariaegsetes majades ei pruukinud seda kõigis olla.
Kui mütsiteema juurde tagasi minna, siis karvamüts oli ilmselt jah staatuse sümbol teatud ringkondades, minu kui kaheksakümnendate noore jaoks kindlasti mitte, pigem selliste 10+ aastat vanemate jaoks. Bareti pähejätmine võis olla pigem vanemate prouade harjumus kübarat mitte peast võtta, no kui kübar enam moes polnud, siis asendas seda mingi muu peakate.