Teema: Mitmetel koolikatsetel teie gümnaasiumi minevad lapsed osalevad?

#4151796:

G4: GAG, Reaal, Inglise Kolledz ja 21k

G3: Ühisgümnaasium, Westholm, Kadrioru Saksa gümnaasium

RG ühiskatsed; Mustamäe, Pelgulinna, Tõnismäe, Saue, Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumid

Ega see, kui laps juba käib ühes neist G4/G3 koolidest, vist mingit eelist ei anna?

Kas katsed on eraldi testid koolimaterjalide peale või on üldised IQ testid a.la Tripod ja kas need on interneti teel või kohapeal koolimajas? Kui palju vaadatakse tunnistuse hindeid ja lõpueksamite tulemusi? Kas on mitu vooru?

Kui tunnistusel on ka mõned kolmed, kas on lootust üldse kuhugi sisse saada Tallinnas?

Ja laps peab ühiskatsetele registreerumisel ära märkima enda jaoks koolide pingerea ja mõne kooli saab üldse välistada ka? Kas on võimalik sisse saada ka ainult enda pingereas viimasel kohal olevasse kooli või valivad koolid ainult nende hulgast kes on selle kooli esimeseks-teiseks märkinud?

#4151815:

#4151796:

G4: GAG, Reaal, Inglise Kolledz ja 21k

G3: Ühisgümnaasium, Westholm, Kadrioru Saksa gümnaasium

RG ühiskatsed; Mustamäe, Pelgulinna, Tõnismäe, Saue, Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumid

Ja laps peab ühiskatsetele registreerumisel ära märkima enda jaoks koolide pingerea ja mõne kooli saab üldse välistada ka? Kas on võimalik sisse saada ka ainult enda pingereas viimasel kohal olevasse kooli või valivad koolid ainult nende hulgast kes on selle kooli esimeseks-teiseks märkinud?

Koolide pingerida tuleb kohe otsustada ja nii kirja panna, esimese eelistusega on märksa suurem tõenäosus sisse saada kui teise ja kolmandaga. Suunad tuleks samuti läbi mõelda, niisama ei maksa kandideerida, igas koolis suunda muuta ei saa. Kindlasti mõelda kas koolilaps on tugev reaalainetes või pigem huminitaarained huvitavad, sest G4 reaalainete tase on enamus koolides väga kõrge, tempo koolis kiire ja ei ole mõtet keskmiste võimetega last sellele erialale läbi küpsema panna. Vastavalt huvidele ja võimetele tuleks suunavalik teha.

#4151947:

RG test EIS keskkonnas aga tuleb koolis teha. Matemaatika, eesti keel, inglise keel ja loodusained. Seal hinded 20%, test 30%, motivatsioonikiri 20% ja vestlus 30% annavad.

Mis koolis need RG testid toimuvad? Koolimajadki pole ju valmis veel?!?

Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumide sisseastumistest toimub väga erinevates koolimajades (gümnaasiumid, põhikoolid ja kõrgkoolid) Tallinnas ja Harjumaal. Õpilasele, kes on testile registreerunud (ja testile kvalifitseerub) teatatakse testi toimumise koht hiljemalt 24.03 sisseastumissüsteemis.

Sissesaamiskriteeriumid ja nõuded on tõesti vähemalt kõigil Tallinna riigigümnaasiumidel pisut erinevad, tasub lugeda nende vastuvõukordi, mis on kodukatel olemas.

Kindlasti on ka kolmelisel lapsel võimalus Tallinnas gümnaasiumikoht saada, kui test õnnestub ja vestlusel on laps julge ning avatud silmaringiga!

#4151939:

G4 eeltestid tehti eelmisel aastal internetis, sealt langesid pooled välja. Ülejäänud eeltestidega edasi saanud ca 1200 õpilast jaotati nelja kooli vahele, igaüks sai oma numbri, kooli nime ja kabineti numbri kuhu kindlaks kellaajaks tuli kohale tulla.

Need eeltestid olid ainult eelmisel aastal. Taheti koroona tõttu füüsiliselt vähem lapsi kohale.

#4151618:

Neile, kes siin igapäevaselt G4 katseid ja suurt tõenäosust sinna sisse saada ülistavad – jääge nüüd ometi realistideks ja püüdke mõelda ka vanalinnast väljapoole. 2022 kevadel lõpetas Tallinnas põhikooli 4212 õpilast, sel kevadel lõpetab (eeldatavasti) 4334. 2024 kevadel lõpetab aga lausa 4700 üheksandikku! Eelmisel kevadel jäidki paljud päris tublid lapsed kohata, sel aastal peaks olukord leevenema avatavate uute riigikoolide näol. G4 pääsevad ikka päris vähesed, ülejäänutel on ka koolikohti vaja, seega aidake tänastel hädalistel laiemat pilti näha. Postitused stiilis: minu viieline laps muljale ei katsetanud ja sai ikka G4 sisse, ei ole head soovitused. Eriti, kui see toimus nt 3-4 aastat tagasi, kui õpilaste arvud Tallinnas olid hoopis teised. Muide, uudis pole seegi, et Tallinnasse tulevad gümnaasiumisse hetkel kõik Rae valla põhikoolide lõpetajad ja sealgi on neid märkimisväärne hulk, kogu Tallinna lähiümbrus kipub ka ikka linna kooli millegipärast. Mul enda laps ühe G4 kooli 10. klassis ja tema klassikaaslased tulevad igal hommikul rongiga Sauelt, Keilast, üks käib isegi Pärnust!

Võrdluseks veel G4 10. klasside vastuvõtu arvud 2023: GAG 154, 21.KK 115, TIK 63 ja Reaal 113. Seega G4 koolidesse pääses kokku õppima vaid 445 õpilast, veidi üle 10% kõigist põhikooli lõpetanutest. Ülejäänud 90% peavad kaaluma kõiki teisi võimalusi ja variante, G4 on ikka väga napi tõenäosusega lahendus.

Vanalinnast väljaspoole?

Vanalinnast ma ei teagi midagi, eliitkoolid asuvad Estonia puiesteel.

#4152089:

#4151939:

#4151815:

#4151796:

G4: GAG, Reaal, Inglise Kolledz ja 21k

G3: Ühisgümnaasium, Westholm, Kadrioru Saksa gümnaasium

RG ühiskatsed; Mustamäe, Pelgulinna, Tõnismäe, Saue, Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumid

Ega see, kui laps juba käib ühes neist G4/G3 koolidest, vist mingit eelist ei anna?

Kas katsed on eraldi testid koolimaterjalide peale või on üldised IQ testid a.la Tripod ja kas need on interneti teel või kohapeal koolimajas? Kui palju vaadatakse tunnistuse hindeid ja lõpueksamite tulemusi? Kas on mitu vooru?

Kui tunnistusel on ka mõned kolmed, kas on lootust üldse kuhugi sisse saada Tallinnas?

Ja laps peab ühiskatsetele registreerumisel ära märkima enda jaoks koolide pingerea ja mõne kooli saab üldse välistada ka? Kas on võimalik sisse saada ka ainult enda pingereas viimasel kohal olevasse kooli või valivad koolid ainult nende hulgast kes on selle kooli esimeseks-teiseks märkinud?

G4 eeltestid tehti eelmisel aastal internetis, sealt langesid pooled välja. Ülejäänud eeltestidega edasi saanud ca 1200 õpilast jaotati nelja kooli vahele, igaüks sai oma numbri, kooli nime ja kabineti numbri kuhu kindlaks kellaajaks tuli kohale tulla. Teadmised on üldteadmiste peale, aga tavalise ettevalmistusega sisse ei pruugi saada, osad õpilased võtavad ettevalmistustunde koolile lisaks. Oma kooli eelistust enamasti ei ole, teste peavad ka oma kooli õpilased tegema ja kui sealt edasi ei pääse, tuleb mujale vestlema minna, kui kutsutakse. Vabariiklikutele olümpiaadidele kutsutud saavad vabastuse ja kutsutakse ainult vestlustele, neile teste ei tehta, aga sisse saamiseks peavad hinded ja käitumine head või väga head olema. Keskmine hinne peaks alustuseks olema vähemalt 4,8 äärmisel juhul saab mõne neljaga sisse. Kolmedega saab ilmselt sisse G3 koolidesse ja ilmselt üle Tallinna veel mujale, aga osad koolid määravad keskmiseks hindeks 4,0 – 4,2, et saaks üldse kandideerida, aga tingimusi võidakse muuta igal aastal, tuleb jälgida koolide lehekülgi.

Mul sai ühes reaalaines selge kolmeseisuga laps G4 katsetest olümpiaadiga vabastuse. Nii et saab küll. Keskmine hinne tuli tõesti 4,8 hiljem, kui trimestri hinded välja pandi.

Ei loe välja, et kas ta sisse ka sai? Vabastuse saavad paljud, aga sisse neist kaks kolmandikku ei saa.

#4153825:

Kas teie teate, mida tähendavad sõnad “liiderlik”, “osavõtlik” ja “tüüne”?

Sel nädalal (emakeelenädal!) küsis ajakirjanik Neeme Raud “Täistunni” saates Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala doktorandilt eelmainitud sõnade tähendust. Doktorandi vastus jahmatas paljusid, mh ajakirjanik Priit Pulleritsu, kes tänases Postimehes vastava artikli avaldas. Doktorant polnud nimelt tuttav ühegi küsitud sõnaga. Sõna “liiderlik” seostus talle sõnaga “liider” ehk inimesega, kes on juht ja suunanäitaja, kes kamandab ja käsutab. Osavõtlikuks pidas doktorant sõna tüvest tulenevalt inimest, kes on hästi aktiivne ja võtab millestki osa. Sõna “tüüne” oli doktorandile täiesti võõras, polnud varem kuulnudki.

FB-s ja Twitteris tekitas intervjuu väiksemat sorti tormi. Ühed olid jahmunud keeleteaduse eriala doktorandi piiratud silmaringist, teised olid veendunud, et keeleteadlane ei peagi sõnade tähendusi teadma.

Lugesin erinevaid kommentaare, kuniks silm jäi pidama tweetil, mille autoriks PERGi koolijuht: “Raud ja eelkõige Pullerits demonstreerisid siin pigem iseenda keeleteaduslikku harimatust. Tähendused muutuvad ja peavadki elavas keeles muutuma.”

Kuigi tegemist on “liiderliku” koolijuhi isikliku ja mitte PERGi emakeele õpetajate ametliku seisukohaga, sai selle kommentaariga meil riigigümnaasiumitesse kandideerimise mure murtud. PERGi ei hakka isegi katsetama. Pole piisavalt “osavõtlik”, et selliste keeleteaduslike uuendustega kaasa minna.

Koolikatsed: G4, RaM, TPL, MURG.

Ma ei ole senini aru saanud mis tähendab MURG?

#4153755:

#4152089:

#4151939:

#4151815:

#4151796:

G4: GAG, Reaal, Inglise Kolledz ja 21k

G3: Ühisgümnaasium, Westholm, Kadrioru Saksa gümnaasium

RG ühiskatsed; Mustamäe, Pelgulinna, Tõnismäe, Saue, Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumid

Ega see, kui laps juba käib ühes neist G4/G3 koolidest, vist mingit eelist ei anna?

Kas katsed on eraldi testid koolimaterjalide peale või on üldised IQ testid a.la Tripod ja kas need on interneti teel või kohapeal koolimajas? Kui palju vaadatakse tunnistuse hindeid ja lõpueksamite tulemusi? Kas on mitu vooru?

Kui tunnistusel on ka mõned kolmed, kas on lootust üldse kuhugi sisse saada Tallinnas?

Ja laps peab ühiskatsetele registreerumisel ära märkima enda jaoks koolide pingerea ja mõne kooli saab üldse välistada ka? Kas on võimalik sisse saada ka ainult enda pingereas viimasel kohal olevasse kooli või valivad koolid ainult nende hulgast kes on selle kooli esimeseks-teiseks märkinud?

G4 eeltestid tehti eelmisel aastal internetis, sealt langesid pooled välja. Ülejäänud eeltestidega edasi saanud ca 1200 õpilast jaotati nelja kooli vahele, igaüks sai oma numbri, kooli nime ja kabineti numbri kuhu kindlaks kellaajaks tuli kohale tulla. Teadmised on üldteadmiste peale, aga tavalise ettevalmistusega sisse ei pruugi saada, osad õpilased võtavad ettevalmistustunde koolile lisaks. Oma kooli eelistust enamasti ei ole, teste peavad ka oma kooli õpilased tegema ja kui sealt edasi ei pääse, tuleb mujale vestlema minna, kui kutsutakse. Vabariiklikutele olümpiaadidele kutsutud saavad vabastuse ja kutsutakse ainult vestlustele, neile teste ei tehta, aga sisse saamiseks peavad hinded ja käitumine head või väga head olema. Keskmine hinne peaks alustuseks olema vähemalt 4,8 äärmisel juhul saab mõne neljaga sisse. Kolmedega saab ilmselt sisse G3 koolidesse ja ilmselt üle Tallinna veel mujale, aga osad koolid määravad keskmiseks hindeks 4,0 – 4,2, et saaks üldse kandideerida, aga tingimusi võidakse muuta igal aastal, tuleb jälgida koolide lehekülgi.

Mul sai ühes reaalaines selge kolmeseisuga laps G4 katsetest olümpiaadiga vabastuse. Nii et saab küll. Keskmine hinne tuli tõesti 4,8 hiljem, kui trimestri hinded välja pandi.

Ei loe välja, et kas ta sisse ka sai? Vabastuse saavad paljud, aga sisse neist kaks kolmandikku ei saa.

SEda saab varsti teada, kui vestlused läbi.

#4153825:

Lugesin erinevaid kommentaare, kuniks silm jäi pidama tweetil, mille autoriks PERGi koolijuht: “Raud ja eelkõige Pullerits demonstreerisid siin pigem iseenda keeleteaduslikku harimatust. Tähendused muutuvad ja peavadki elavas keeles muutuma.”

Kui neid tähendusi nii lihtne muuta on, siis võib ju õpilane koolikirjandis kirjutada: “Alar Karis on liiderlik president”? Õpilane nii ei tohi, aga doktorandile kiidetakse hoolega takka ja leitakse õigustusi. Hea näide, kui tohutult palju sõltub ütleja sotsiaalsest positsioonist.

Muide, mina kuulsin, et too doktorant ei oskavatki eesti keelt eriti hästi, ta emakeel olla hoopis midagi muud ja sellest ka niisugused vead. Kästi tunnustada pigem tema akadeemilist poolt, n-ö teadustöid, mitte pöörata tähelepanu ta keeletajule ja keeleoskusele. Et siis, teoorias vähemalt pidi ta hea olema…

Äkki ei kalduks oma keeleteemadega nüüd algsest teemast kõrvale …

#4154216:

#4154189:

Muide, mina kuulsin, et too doktorant ei oskavatki eesti keelt eriti hästi, ta emakeel olla hoopis midagi muud ja sellest ka niisugused vead. Kästi tunnustada pigem tema akadeemilist poolt, n-ö teadustöid, mitte pöörata tähelepanu ta keeletajule ja keeleoskusele. Et siis, teoorias vähemalt pidi ta hea olema…

https://www.delfi.ee/artikkel/120159598/keeleaps-toi-pahameeletormi-doktorant-keeleteadlane-ei-ole-kondiv-oigekeelsussonaraamat

Siin on kirjas, et on pärit kakskeelsest perest, aga käis eestikeelses lasteaias ja koolis.

Nii haritud inimene oleks võinud ju korraks mõelda ja keelduda kommenterimast neid sõnu ja kohe põhjendada  ka miks. Aga praegu kukkus ikka väga naljakas kõik välja.

#4154299:

#4154290:

#4154216:

#4154189:

Muide, mina kuulsin, et too doktorant ei oskavatki eesti keelt eriti hästi, ta emakeel olla hoopis midagi muud ja sellest ka niisugused vead. Kästi tunnustada pigem tema akadeemilist poolt, n-ö teadustöid, mitte pöörata tähelepanu ta keeletajule ja keeleoskusele. Et siis, teoorias vähemalt pidi ta hea olema…

https://www.delfi.ee/artikkel/120159598/keeleaps-toi-pahameeletormi-doktorant-keeleteadlane-ei-ole-kondiv-oigekeelsussonaraamat

Siin on kirjas, et on pärit kakskeelsest perest, aga käis eestikeelses lasteaias ja koolis.

Nii haritud inimene oleks võinud ju korraks mõelda ja keelduda kommenterimast neid sõnu ja kohe põhjendada ka miks. Aga praegu kukkus ikka väga naljakas kõik välja.

See ongi kahjuks ideaalnäide sellest, kuidas tänapäeval noored oskavad küll 8-9 keelt, kuid mitte ühtegi heal tasemel, süvitsi. Osatakse aru saada ja ennast väljendada üksnes lihtsas kõnepruugis, kust puuduvad kõik keerukad ümberütlemised ja väljendid. Tihtipeale ei suudeta aru saada lausest, mis väliselt on jaatav, kuid oma sisult eitav (ja vastupidi). Ei tunta selles keeles olevaid haruldasemaid ja unarsõnu, küll aga tuntakse hästi hetkel moesolevaid sõnu.

Olen ka ise filoloog ja arvan, et inimene, kes õpib soome-ugri (mitte nt vene või prantsuse) keeleteaduse doktorantuuris, võiks osata eesti keelt siiski piisavalt heal tasemel. See on umbes samalaadne olukord, nagu nt psühholoogia doktorant oskab küll hästi teha vägevat akadeemilist teadustööd, kuid pärisinimesega jääb hätta.

Ligi 17 aastat on ülikoolid ja teadus olnud väga alarahastatud ja ülikoolides töötasud madalad ja seotud tihti igasuguste projektidega. Enam-vähem öeldakse personalile, et kui projekti ei tee/kirjuta, siis palka ei ole võimalik saada. Väga lihtsal põhjusel – haridusministrid ja valitsused on jätnud enamus rahad ülikoolidele eraldamata ja ülikoolidest on lahkunud väga palju häid töötajaid. Eelmisel aastal on kõva tüli kuna valitsus ei tahtnud isegi varajasemat eelarvet kinnitada.

Eks küsige millisele erakonnale või valitsusele me tänulikud peame olema, et ülikooli haridus on väga madal ja 2 Eesti ülikooli on edetabelites mudaliigasse vajunud.

Lisaks küsige, et milline erakond jättis lubatud 26 miljonit õpetajatele eraldamata, selle aasta jaanuaris? Sellest teemast selgub mis toimub ülikoolides ja miks õpetajateks tahetakse aina vähem tulla. Praegusele valitsusele üks soovitus – kui lubad teaduse rahastuse viia tasemeni ja lubad, et eraldad läbipõlenud õpetajatele lisaraha, siis täida lubadused.

Lolle ja rumalaid valijaid ei ole Eestile vaja.

#4154368:

Kuulge, tegime oma sõpruskonna laste seas küsitluse, mida need kaks sõna tähendavad.

Ülla-ülla! Tänapäeva noored vastavad täpselt niimoodi nagu doktorant. Uurige oma noorte käest ja siis hakake kedagi materdama. Minu jaoks oli see vägagi silmiavav kogemus ja äkki on asi “meis”, mitte noortes ja äkki me ei peaks neid materdama?!

Mina viisin küsitluse läbi oma iskliku teismelise peal ja selle valimi põhjal võin öelda, et esimesed kaks sõna talle probleemi ei valmistanud ning viimast ta ei teadnud.

#4154368:

Kuulge, tegime oma sõpruskonna laste seas küsitluse, mida need kaks sõna tähendavad.

Ülla-ülla! Tänapäeva noored vastavad täpselt niimoodi nagu doktorant. Uurige oma noorte käest ja siis hakake kedagi materdama. Minu jaoks oli see vägagi silmiavav kogemus ja äkki on asi “meis”, mitte noortes ja äkki me ei peaks neid materdama?!

Mu 15-aastane teadis, et liiderlik tähendab litsakas. Osavõtlikuga pani jah puusse.