Teema: Mitmetel koolikatsetel teie gümnaasiumi minevad lapsed osalevad?

#4157028:

#4156875:

#4156855:

Minu eliitkoolis käiv laps sai töö eest kolme, tema klassikaaslasest sõbranna sama töö eest viie miinuse. Küsimise peale teatas õpetaja, et minu laps on võimekas ja seetõttu hindab ta teda rangemalt.

Siis peab laps õppima enda eest seisma ja hinde vaidlustama. Koolide kodulehtedel on hindmiskriteeriumid väga tüpselt kirjas. Minu lapse koolis peetakse küll neist kinni ja kui keegi märkab et on ebaõiglaselt hinde saanud, minnakse kõigepealt õpetajaga rääkima. Siis ssab pöörduda klassijuihataja ja siis õppealajuhataja poole. Lisaks on hindel tihti kommentaar ja täpselt ka % kirjas, nii et ei saa olla et õpetaja “mõtles ja arvas et äkki paneks hoopis muu hinde”.

Just selliste enda eest seismiste tagajärjel need õpetajapoolsed aastatepikkused kiusamised tekivadki! Õpetajale jääb meelde, et keegi julges tema autoriteeti kuidagi kahtluse alla seada (seda ju hinde vaidlustamine nende jaoks on), jätab tolle lapse meelde ja alustabki. Kui nüüd see laps ei taipa kiiresti koolist mujale kaduda, siis on temast aastate möödudes järel vaid antidepressante sööv ahervare. Oleneb muidugi ka koolist, võimalik, et piirkonnakoolis läheb niisugune asi läbi, aga eliitkoolis enamasti mitte, ja tagajärjed on rängad.

Vahel toimuvad sellised alusetud kiusamised ka piirkonnakoolis, üks hullemaid koole on minu arvates Merivälja Kool. Õnneks lahkus “igavene direktor” koos ülejäänud perekonnaga mõned aastad tagasi, aga kooli õhkkond muutub visalt, endiselt arvavad mõned õpetajad, et nemad võivad kiusata, aga sealses õhkkonnas kiusavad ka õpilased üsna hoolega üksteist, minu arvates üks õnnetuimaid koole Tallinnas.

#4157147:

Arstiteaduskond pole enam ammu kõige suurema konkursiga, ei avalduste arvult õppekoha kohta ega ka viimase sissesaaja punktide arvult. Arstiteaduskond oli eelmisel aastal üsna edetabeli lõpus. Avalduste arvult on edetabeli tipus hoopis füsioteraapia ja psühholoogia, kordades suurema konkursiga kui arstiteaduskonda.

Tahtsin just sama kirjutada, et arstiteaduskonda pole küll mõtet mingi eriliselt suure konkursi näitena tuua. Jah, absoluutarvuna on kandideerijaid palju, aga arvesta ka seda, kui palju sinna vastu võetakse.

Mu oma laps kandideeris TÜ õigusteaduskonda ja psühholoogiasse, mõlemasse sai esimeste seas sisse ja pole pärast põhikooli koolivooru ühelgi olümpiaadil käinud. Tõsi, ihaldatuima G4 kooli lõpetas medaliga küll…

Nii mõnelgi erialal võib lävend küll madal olla, aga see pole mingi näitaja – vastuvõtuarv on piiratud ja õppima pääsevad vaid need, kellel on punkte märksa rohkem kui lävendi jagu.

#4157147:

Arstiteaduskond pole enam ammu kõige suurema konkursiga, ei avalduste arvult õppekoha kohta ega ka viimase sissesaaja punktide arvult. Arstiteaduskond oli eelmisel aastal üsna edetabeli lõpus. Avalduste arvult on edetabeli tipus hoopis füsioteraapia ja psühholoogia, kordades suurema konkursiga kui arstiteaduskonda.

Tundub, et ülikooli pürgijad muutuvad aasta-aastalt laisemaks. Ei juleta enam püüelda arstiks õppida, kuna õppetöö sel erialal on üks raskemaid ja pikaajalisemaid. Arstiteaduskonnaga võrreldes on jutustaja-eriala ehk psühholoogia tõepoolest lapsemäng – arusaadav siis, miks sinna kui kõige kergema peale sihuke konkurss on. Ei mingit meeletut inimese kehaosade ladina keeles pähetuupimist, ei pikaajalist residentuuri – ainult veidike Freudi ja Jungi elulugu ja kannatlikkust teise inimese jutu ajal paigal istuda.

#4156863:

#4156781:

#4154740:

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Kohe mitu olümpiaadivõitjat jäi välja- no ei usu. Neid on ikka väga vähe, nimed korduvad ja põhimõtteliselt tagab reaalainete olümpiaadi võit juba koha ülikooliski (eritingimustel kandideerimine), miks gümnaasiumid neist noortest peaks loobuma? Samas saavutustega spordis saab Eestis eelise ainult kehakultuuri erialadele kandideerides, no kui võrrelda. Aga pole vaja üldse vastandada, kes teeb midagi süvitsi ja hästi, on üldjuhul heasse gümnaasiumisse oodatud. Kehva enesekiitmise oskusega võib olla nii sportlane kui olümpiaadilaps ja vestlusel põruda.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Jumal küll, mis Eesti ülikoolidest sa räägid? Tippsportlasest laps läheb välismaale profilepinguga ja elab oma unistuste elu. Kui ei viitsiks, siis Inglismaa ja USA ülikoolides stipendiumiga sees, sest kõik tahavad andekat sportlast.

Lihtsalt see on täiesti teine maailm, sa ilmselt pole sellega kokku puutunud.

#4157314:

Jumal küll, mis Eesti ülikoolidest sa räägid? Tippsportlasest laps läheb välismaale profilepinguga ja elab oma unistuste elu. Kui ei viitsiks, siis Inglismaa ja USA ülikoolides stipendiumiga sees, sest kõik tahavad andekat sportlast. Lihtsalt see on täiesti teine maailm, sa ilmselt pole sellega kokku puutunud.

Kas me tõesti võrdleme akadeemiliste saavutuste eest välismaa tippülikooli saanuid ja sportlike tulemuste alusel X ülikooli treenima ja ka õppima läinuid? Need on ikkagi kaks eri asja.

Kas tänaseks on selgunud, kus Tallinna riigigümaasiumite testid toimuvad? Lihtsalt siirast uudishimust jälgin teemat 🙂

#4157434:

Täna tuli teade, minu laps saab oma koolis Nõmmel teha.

Kas ta esimene eelistus oli SRG või MURG (lihtsalt eeldan, et Nõmme noorte jaoks need kaks loogilisemat valikut)?

Hetkele meil MURG osas teavitust ei ole, aga eks seal mass taga ja kui käsitsi siin panevad infot, siis eks see võtab parasjagu aega.

Kas me tõesti võrdleme akadeemiliste saavutuste eest välismaa tippülikooli saanuid ja sportlike tulemuste alusel X ülikooli treenima ja ka õppima läinuid? Need on ikkagi kaks eri asja.

[/quote]
Sellele kommentaarile soovin eraldi vastata.

Jah, saame võrrelda küll akadeemilise saavutuse ja sportliku saavutusega noorte õppima asumist ülikoolides, sest on spordialasid, kus Eesti tipud, kes USA stipendiumitele kvalifitseeruvad, on ka akadeemilises tipus ning tegemist pole sugugi X ülikoolidega, vaid spordistipendimiga on näiteks kergejõustiklased õppinud nii Stanfordis kui UCLAs.
Meie sõudmise olümpiamees ja EM-pronks Jüri-Mikk Udam on näiteks Harvardi lõpetanud. Selliseid näiteid on küll ja veel.

Minu oma laps õpib nö eliitkoolis, on noortekoondises Eesti omavanuste täielik tipp ning akadeemiliselt koolis viieline. Ütlus, et sportlane oli trennis, kui mõistust jagati, väga paljude spordialade puhul enam ammu ei päde. Näiteks kergejõustikus on järjest enam tipptreenimise üheks eelduseks akadeemiline võimekus, see avab väga palju uksi USAs, mis ühelt poolt annab noorele suurepärase hariduse ning teisalt võimaldab oma spordialal tõelises tipus treenida.

#4157482:

Kas te teate, kui nt laps pani esimeseks eelistuseks SRG ja teiseks MURG, kas Mustamäe oma siis nende laste tulemusi ka vaatab, kes on neid teiseks märkinud?

Teada on, et SRG ei vaata…võtab ainult neid lapsi, kes panid Saue esimeseks. Minu lapsel aga vahet pole, tahaks mõlemasse kandideerida. Kas nüüd seda võimalust siis polegi? Et tema kandidatuur ongi ainult ühes koolis ja kui sinna sisse ei saa, siis ongi kõik?

Kui kool esimesest valikust kohti täis ei saa, siis vaatavad ikka teise valiku ka üle.

#4157492:

#4157482:

Kas te teate, kui nt laps pani esimeseks eelistuseks SRG ja teiseks MURG, kas Mustamäe oma siis nende laste tulemusi ka vaatab, kes on neid teiseks märkinud?

Teada on, et SRG ei vaata…võtab ainult neid lapsi, kes panid Saue esimeseks. Minu lapsel aga vahet pole, tahaks mõlemasse kandideerida. Kas nüüd seda võimalust siis polegi? Et tema kandidatuur ongi ainult ühes koolis ja kui sinna sisse ei saa, siis ongi kõik?

Saan aru, et protsess on nii, et alguses tegeleb iga kool nende õpilastega, kes 1. eelistuseks kooli panid – 11. aprill saadetakse siis tulemused ja kutse vestlusele ja kooilivaheajal vestlused toimuvad. Mai esimestel päevadel siis tehakse valik ja siis mai keskel võetakse ühendust nö nendega, kelle jaoks kool II eelistus, kuid juhul kui vabu kohti on.

Jah, ma olen ka nii aru saanud, et 2. eelistuse tulemusi vaadatakse küll, aga ainult siis, kui 1. eelistuse omi ei ole piisavalt, kes koolikoha peale vestlusi kinnitaks.  Vast MURG ja PERG ikka hakkavad 2. eelistusega ka tegelema, neil on ju vastuvõetavate arv nii suur!

Minu lapsel MURG 1. eelistus ja testile kutse tuli Mektory hoonesse.

#4157466:

Kas me tõesti võrdleme akadeemiliste saavutuste eest välismaa tippülikooli saanuid ja sportlike tulemuste alusel X ülikooli treenima ja ka õppima läinuid? Need on ikkagi kaks eri asja.

Sellele kommentaarile soovin eraldi vastata.

Jah, saame võrrelda küll akadeemilise saavutuse ja sportliku saavutusega noorte õppima asumist ülikoolides, sest on spordialasid, kus Eesti tipud, kes USA stipendiumitele kvalifitseeruvad, on ka akadeemilises tipus ning tegemist pole sugugi X ülikoolidega, vaid spordistipendimiga on näiteks kergejõustiklased õppinud nii Stanfordis kui UCLAs.

Meie sõudmise olümpiamees ja EM-pronks Jüri-Mikk Udam on näiteks Harvardi lõpetanud. Selliseid näiteid on küll ja veel.

Minu oma laps õpib nö eliitkoolis, on noortekoondises Eesti omavanuste täielik tipp ning akadeemiliselt koolis viieline. Ütlus, et sportlane oli trennis, kui mõistust jagati, väga paljude spordialade puhul enam ammu ei päde. Näiteks kergejõustikus on järjest enam tipptreenimise üheks eelduseks akadeemiline võimekus, see avab väga palju uksi USAs, mis ühelt poolt annab noorele suurepärase hariduse ning teisalt võimaldab oma spordialal tõelises tipus treenida.

[/quote]
Super, veel üks asjaga kursis lapsevanem, kes aru saab, mida öelda tahtsin:) nii ongi.

Sportlane ei pea olema rumal. Tänapäeval lollpead ei jõua spordis enam kuhugi, tipus on nii palju ajutegevust ja tarkust vaja lisaks füüsilisele andele.

#4156871:

#4156863:

#4156781:

#4154740:

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Üsna vale info, eelmise aasta riigigümnaasiumite testid olid raskemad kui eliitkoolide testid, seda kinnitasid mitmed minu üheksandiku klassikaaslased kes kandideerisid mõlemale poole, seda kinnitas ka minu üheksandik. Testid olid nii keerulised, et üks komisjoni liige pöördus minu poole, et saada adekvaatset infot mida õpilased testidest arvasid. Kuna mina olin lapsevanem kes tundis sobilikke koolilapsi kes avameelselt tagasisidet andsid, siis minu üheksandik ja tema sõbrad rääkisid mulle ausalt mida tuleks teisiti teha ja mis osutus raskeks. Tundus, et mõni kool tahtis ausat tagasisidet millised muudatused sisse viia, aga ma ei usu, et testid tehti lihtsamaks vaid süsteemi parandati ja tehti sujuvamaks. Riigigümnaasiumisse ei ole lihtne sisse saada, see on vale ettekujutus, isegi kui sel aastal on neid koole juurde tulnud, siis teatav tase on nõutav ja sellest lihtsalt alla anda ei taheta. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, kes ei soovi peale üheksandat veel vähemalt 6 aastat õppida, peaks valima kutseõppe ja tegelikult on kutsekoolid üha paremaks läinud.

Miks peaks testid kergemad olema? Eesmärk on ju pingerida, paremate väljaselgitamine. Raskemate testidega on seda kergem teha.

#4158488:

#4158232:

#4156871:

#4156863:

#4156781:

#4154740:

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Üsna vale info, eelmise aasta riigigümnaasiumite testid olid raskemad kui eliitkoolide testid, seda kinnitasid mitmed minu üheksandiku klassikaaslased kes kandideerisid mõlemale poole, seda kinnitas ka minu üheksandik. Testid olid nii keerulised, et üks komisjoni liige pöördus minu poole, et saada adekvaatset infot mida õpilased testidest arvasid. Kuna mina olin lapsevanem kes tundis sobilikke koolilapsi kes avameelselt tagasisidet andsid, siis minu üheksandik ja tema sõbrad rääkisid mulle ausalt mida tuleks teisiti teha ja mis osutus raskeks. Tundus, et mõni kool tahtis ausat tagasisidet millised muudatused sisse viia, aga ma ei usu, et testid tehti lihtsamaks vaid süsteemi parandati ja tehti sujuvamaks. Riigigümnaasiumisse ei ole lihtne sisse saada, see on vale ettekujutus, isegi kui sel aastal on neid koole juurde tulnud, siis teatav tase on nõutav ja sellest lihtsalt alla anda ei taheta. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, kes ei soovi peale üheksandat veel vähemalt 6 aastat õppida, peaks valima kutseõppe ja tegelikult on kutsekoolid üha paremaks läinud.

Miks peaks testid kergemad olema? Eesmärk on ju pingerida, paremate väljaselgitamine. Raskemate testidega on seda kergem teha.

Testid ei pea mitte kergemad olema, vaid selgemad ja vähemalt samadel tingimustel tehtud mis G4 katsetel.

Eks RG ka õpivad – noored on nüüd selle aasta näidistestid läbi lahendanud ja need OK tunduvad. See inglise keele testi link selline kahtlane ja pole saanud proovida.

Kuna RG plaanivad kutsuda vestlusele kõik õpilased, kes üle 50% testis saavad, siis eks nad peavad tasakaalu leidma. Kui teevad nii rasked nagu G4-s siis pole piisavalt neid, kes üle saavad, kui liiga lihtsad teevad, siis arvestades, et kolmel koolil pole koolimaja ja täiskohaga õpetajaid veel, siis läheb töömaht liiga suureks.

Aga kuna nad endale jätnud õiguse kutsuda ka neid, kelle punktid jäävad alla 50% – selle põhjal eeldaks, et pigem testid raskemad, kui lihtsamad, plaanitakse teha.

Jüris muidu ei ole riigigümnaasiumit ja ei tule ka, tuleb Rae RG, aga ei usu, et seda RARG kutsuma hakatakse, pole nagu väga kõlav. Need lühendid tulidki minuteada koos Tallinna koolidega, neid kasutatakse hetkel ka sügisel avatavate Narva riigikoolide kohta:

NARG – Narva Riigigümnaasium (https://narg.ee)

NERG – Narva Eesti Riigigümnaasium

Äkki ongi 2023 eripära, sel aastal avatakse lihtsalt rekordarv uusi riigigümnaasiume. Samuti oli ilmselt oluline eristuda teistest sarnaste nimedega Tallinna koolidest (Pelgulinna Gümnaasium ja Mustamäe Gümnaasium).

Siin on kirjutajaid ja lühendite tundjaid ikka rohkem kui üks. Lühendid kirjutasin lahti mina ja tegemist oli mu teise (ja kuni käesoleva hetkeni viimase) postitusega selles teemas. MURG, PERG, TORG ongi uute Tallinna riigigümnaasiumite ametlikud lühendid, mida koolid enda tutvustamisel ka ise kasutavad, koolide kodulehedki on vastavalt murg.ee, perg.ee ja torg.ee.