Mul pole küll uusarendus, aga on üsna taimevaene küll. Esimestel aastatel tõepoolest üritasin ka aiandusega tegeleda – kingiti nii seemneid kui ka istikuid. Aga mu maa on väga niiske ja soine (pool murust on täiesti sammaldunud tegelikult) – paljud seemned ei idanenud üldse (võimalik, et külvasin ka valesti) ja istikud kuivasid (või surid liigniiskuse tõttu) ära. Sain 7 sorti roose – eelmisel suvel oli ainult 3 sorti alles jäänud – ülejäänud haihtusid? 5 aastat tagasi pidin mõned suured puud ka maha võtma (neil levis mingi seenhaigus, linnaaednik soovitas haiged puud kõik eemaldada), istutasin küll uued, aga ega siis nii kiiresti ka nad sama suureks kasva kui mahavõetud olid.
Nüüd pole töö tõttu üldse aega aiaga tegeleda. Ega mul pole aedniku haridust ka – oskamatuse tõttu lihtsalt enamus taimi hukkub. Eelmisel aastal võttis esimesed külm ära – ei teadnud, et need pole külmakindlad lilled. Ja ampel jälle kuivas ära (no arvasin, et korra nädalas piisab kastmisest).
Siia kolides polnud veel seda probleemi, aga nüüd kubiseb nendest Lusitaania tigudest. Need on nii aplad elukad, et said jagu ka suurtest karvastest kõrvitsataimedest. Söödi koos lehtede ja väätidega ära. Eelmine suvi mööduski neid korjates. Rahast lihtsalt kahju – ostsin ilusad taimed, aga ei saanud mitte ainsatki kõrvitsapoegagi.
Vähemalt naat ja võilill kasvavad hästi. Ja hostad – need on tõesti suht lollikindlad taimed. Nii et ma saan nendest taimevaestest täiesti aru – mõnel pole aega, mõnel pole raha, mõni ei näe mõtet ja mõni suudab ka kaktuse ära tappa.