Esileht › Pereelu ja suhted › Mõttetud eramajade aiad, kus vaid muru ja elupuud
Muru ja elupuud ei ole aed?
Ikka on. EKI ütleb: aed : aia : aeda ‘(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse);
Nii et, ei pea aias ainult viljelusega tegelema. Võib olla ka muuks otstarbeks, näiteks ainult muruga kaetud aed lastele jooksmiseks või vanematele päikse võtmiseks.
ehk siis hoopis aedik? 😉
Puud ja põõsad ei vaja hooldamist kui nende viljad ei huvita. Oli aastaid, kus keegi meil põõsastelt marju ei korjanud – ei juhtunud midagi, põõsas kasvas ja marjad väetasid pinda. Pirnid lähevadki mul enamasti otse puualuseks väetiseks, ma ei korja neid kokku. Lehti ei riisu juba aastaid, sügisel mõnikord niidan peeneks ja jääb maale väetiseks. Rohima ei pea. Mina oma aeda niidan paar korda suve jooksul, pääsen kastmisest (kõrgem rohi ei kõrbe kuumaga). Ausalt – ei ole taevas maa peale sellest kukkunud ega maavärinat toimunud.
Kõik rutiinsed ja tüütud tööd olen endale mõnusaks teinud kas audioraamatuid või taskuhäälinguid kuulates. Käed liiguvad ja mõte töötab.
Terve lapsepõlve elasin aedadega majades. Emakodus kasvatati kõike, mida väikeses linnaaias võimalik, vanaemal oli aedlinnas suurem aed, lõputu töö kevadest hilissügiseni. Kaevamine, külvamine, istutamine, väetamine, rohimine, kastmine, korjamine, sissetegemine… Maavanaemal lisaks veel muldamine ja pidev niitmine. Oh, kuidas ma vihkasin aiatöid! Kui lõpuks korterisse oma elu peale sain, nautisin ikka täiega! Lausa paar aastat. Ja siis hakkas imelik, et kevadel ei olegi midagi teha. Suvel ja sügisel ka mitte. Kõik aastaajad läksid omasoodu mööda ilma kätt külge panemata. Tundus nagu mahavisatud aeg. Nõme tunne oli. Siis ehitasime maja maale, rajasime kõik need peenrad ja istutasime puud ja põõsad, mille eest hoolitsemist lapsepõlves vihkasin. 10 aastat tundsin rõõmu, järgmised 5 aastat kohustust. Nüüdseks on 20 aastat maal elatud ning kogu peenramaa likvideeritud, palju põõsaid välja juuritud, ongi jäänud enamasti vaid suur niidetav plats ümber maja ja mõni üksik põõsas ja õunapuu. Kuusehekk ümber, paar elupuud on ka alles. Suur mairsetaimede peenar on ainsana hooldatav. Igav küll kõrvaltvaatajale, aga meile väga mugav. Enam muud ei taha.
Eks ta nii ole, kui oma maha sain siis tegin peenrad, istutasin igasuguseid põõsaid, kevadel sai kaevatud ja suvel rohtud. Nüüd ongi vaid maitsetaimede jaoks kast, mõned lilleklumbid, paar põõsast on ka. Ülejäänud on muru.
Puud ja põõsad ei vaja hooldamist kui nende viljad ei huvita. Oli aastaid, kus keegi meil põõsastelt marju ei korjanud – ei juhtunud midagi, põõsas kasvas ja marjad väetasid pinda. Pirnid lähevadki mul enamasti otse puualuseks väetiseks, ma ei korja neid kokku.
Mul ühel tuttaval on samasugune “hooldusvaba” aed. Kõndida saabki ainult ühe väikese riba peal, sest ülejäänud maa on mädanevaid õunu ja muud kraami täis. Haisevad ja rõvedad, ökk. Puud hooldamata ja oksad kuivanud, tuulega vaata, et midagi pähe ei kuku sealt.
Kui ei viitsi tegeleda, siis tõesti muruplats ja robotniiduk oleks parem variant.
Puud ja põõsad ei vaja hooldamist kui nende viljad ei huvita. Oli aastaid, kus keegi meil põõsastelt marju ei korjanud – ei juhtunud midagi, põõsas kasvas ja marjad väetasid pinda. Pirnid lähevadki mul enamasti otse puualuseks väetiseks, ma ei korja neid kokku.
Mul ühel tuttaval on samasugune “hooldusvaba” aed. Kõndida saabki ainult ühe väikese riba peal, sest ülejäänud maa on mädanevaid õunu ja muud kraami täis. Haisevad ja rõvedad, ökk. Puud hooldamata ja oksad kuivanud, tuulega vaata, et midagi pähe ei kuku sealt.
Kui ei viitsi tegeleda, siis tõesti muruplats ja robotniiduk oleks parem variant.
Minu postituse eesmärk oli selgitada, et puud ja põõsad ei vaja hooldamist, saavad täiesti ilma meieta hakkama. Ja ega keegi pea selles hoolduseta aias käima – nagu eelpool kõlas selle rohekõrb-aia kohta: kui ei meeldi, vaata kõrvale.
Aias ei pea kogu aeg kõpitsema, kodu ei pea kogu aeg koristama, majas ei pea kogu aeg midagi parandama 🙂 Igaühe oma valik, kuidas ta oma kodus elab. Liiga palju muretsema, mida naaber arvab. Naaber enamasti ei arva suurt midagi, ela kuidas tahad.
Klikkasin. Muru on taim.
<br />Muru on lausa mitu taime mitmest liigist.
Minu postituse eesmärk oli selgitada, et puud ja põõsad ei vaja hooldamist, saavad täiesti ilma meieta hakkama. Ja ega keegi pea selles hoolduseta aias käima – nagu eelpool kõlas selle rohekõrb-aia kohta: kui ei meeldi, vaata kõrvale.
Ei saa ju hakkama, sinu enda tsiteeirurd postitus ilmestab seda ideaalselt
Puud ja põõsad ei vaja hooldamist kui nende viljad ei huvita. Oli aastaid, kus keegi meil põõsastelt marju ei korjanud – ei juhtunud midagi, põõsas kasvas ja marjad väetasid pinda. Pirnid lähevadki mul enamasti otse puualuseks väetiseks, ma ei korja neid kokku.
Mul ühel tuttaval on samasugune “hooldusvaba” aed. Kõndida saabki ainult ühe väikese riba peal, sest ülejäänud maa on mädanevaid õunu ja muud kraami täis. Haisevad ja rõvedad, ökk. Puud hooldamata ja oksad kuivanud, tuulega vaata, et midagi pähe ei kuku sealt.
Kui ei viitsi tegeleda, siis tõesti muruplats ja robotniiduk oleks parem variant.
Minu postituse eesmärk oli selgitada, et puud ja põõsad ei vaja hooldamist, saavad täiesti ilma meieta hakkama. Ja ega keegi pea selles hoolduseta aias käima – nagu eelpool kõlas selle rohekõrb-aia kohta: kui ei meeldi, vaata kõrvale.
Aias ei pea kogu aeg kõpitsema, kodu ei pea kogu aeg koristama, majas ei pea kogu aeg midagi parandama 🙂 Igaühe oma valik, kuidas ta oma kodus elab. Liiga palju muretsema, mida naaber arvab. Naaber enamasti ei arva suurt midagi, ela kuidas tahad.
“Naaber enamasti ei arva suurt midagi, ela kuidas tahad.”
Tegelikult arvab küll…
Endal on korras ja hoolitsetud aed. Naabriks aga inimesed, kellele pole ilumeelt antud. Paraku. Või siis korraarmastust :S
On ka selline avatud maa aia taga, kus ladustatakse sodihunnikut. Kohe tee ääres. Lisaks kasvavad seal noor pärn ka kaks kastanipuud. Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab.
Rääkisin inimesega, aga see tohlakas ainult naeris, et “koli Annelinna elama, kui lehed aias (ehk tema sodi) ei meeldi”. Ela siis sellisega kõrvuti, vastik.
…eelmisele jutule võin veel lisada. et kogu ta oma hoov on konisid täis, endal kolm last, kaks neist alla nelja-aastased. Seal vabal alal ka õllepurgid vedelemas. Neid aegajalt viib ikka minema.
“Naaber enamasti ei arva suurt midagi, ela kuidas tahad.” Tegelikult arvab küll… Endal on korras ja hoolitsetud aed. Naabriks aga inimesed, kellele pole ilumeelt antud. Paraku. Või siis korraarmastust :S On ka selline avatud maa aia taga, kus ladustatakse sodihunnikut. Kohe tee ääres. Lisaks kasvavad seal noor pärn ka kaks kastanipuud. Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab. Rääkisin inimesega, aga see tohlakas ainult naeris, et “koli Annelinna elama, kui lehed aias (ehk tema sodi) ei meeldi”. Ela siis sellisega kõrvuti, vastik.
Koli kallimasse piirkonda, kus jaksatakse aednik palgata. Kui elad asotsiaalide kõrval, siis ilmselt mitte midagi väärt kinnistul.
Lisaks: need häirivad puud pole sinna istutatud, vaid ise mingil hetkel kasvama hakanud. Linnud on ilmselt abiks olnud.. Seemnete puistamisel. Mul ka männi all võrsus tammepuu.
Koli kallimasse piirkonda, kus jaksatakse aednik palgata. Kui elad asotsiaalide kõrval, siis ilmselt mitte midagi väärt kinnistul.
Kus see kallim piirkond sinu arust siin Eestis on? Elan Kakumäel, väga kallid majad on siin, aga aednikku küll enamikul ei ole. Ühel on mingi tudisev pensionär, kes midagi tehtud ei saa.
Aitäh soovitamast. See pole mingi odav piirkond, vägagi hinnatud on. Rahulik ja turvaline. Või siis keskpärane: majade hinnad ca 200 000. Mets ümberringi, suur tiik küla keskel.
Naabriks lihtsakesed (minul konkreetselt, teised empaatilisemad), kellede kass ja koer vabalt ringi roojavad. Seega on see ahastus palju mitmetahulisem, kui esmalt välja sai paisatud.
Tänan tähelepanu eest!
Tartu lähedal.
Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab.
Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab.
Aitäh! Lugesin loo lõpuni ja võtan nüüd vabamalt (A) Tore, et leidub sinusuguseid empaatilisi ja kaasa mõtlevaid ininesi.
See pole mingi odav piirkond, vägagi hinnatud on. Rahulik ja turvaline. Või siis keskpärane: majade hinnad ca 200 000.
See on ju puhta muidu. Minu kandis siin kaks 1-toalist müügis, odavam 222 000, kallim 292 000. 30-34 ruutu.
Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab.
Me ei riisu kunagi lehti mujalt kui vaid varakevadel lille-, maitsetaimede- ja maasikapeenardelt ära. Elame segametsas ja lehti on maailm. Pargialuse käime hilissügisel raideriga üle, hekseldame lehed puruks. Ülejäänud pinnal on lehed, kuni kevadel rohi läbi kasvab, hävivad niitmisega. Poolest maist ei lenda ükski leht enam kuhugi, kas on muru vahel kinni või juba katki niidetud. Täna just oli esimene niitmine õuealal, ei jäänud ühtki lendavat lehte alles. Pargis õitsevad ülased, sealt veel ei niida, aga lehti ka ei lendle.
Madalad taimed on ok, tore. Aga ma ise ei ole rõõmus naabrite suurte puude üle, mis varjavad minu krundil päikese.
Madalad taimed on ok, tore. Aga ma ise ei ole rõõmus naabrite suurte puude üle, mis varjavad minu krundil päikese.
Kas arboristid neid ei püga?
Madalad taimed on ok, tore. Aga ma ise ei ole rõõmus naabrite suurte puude üle, mis varjavad minu krundil päikese.
Kas arboristid neid ei püga?
Üldiselt pöetakse ju vaid viljapuid. Aga seda ei saa naaber dikteerida, et peab pügama. Ja puid, nagu kask, tamm jne ei pöetagi.
Mõttetud on need eramajade aiad, kus vaid pisike 50cm laiune käigutee ja vaba pinda polegi. Kus kohas saaks rahulikult lamamistoolil pikutada, lapsed joosta/palli mängida? Iga hetk peab jälgima, et mõne “klumbi” sisse ei astu või putukalt nõelata/hammustada ei saa.
Meil jäi eelmistest omanikest alles vaid mingi imelik kiviktaimla, mida mees ja poeg aeg-ajalt trimmerdavad. Jah, trimmerdavad, sest mina aiatöid keeldun tegemast. Suve algul ostan ehituspoest amplis suvelilled, mis sügisel ära viskan. Kannutäis vett igal õhtul on piisav ja muud hoolt ei vaja. Elupuud on nii praktilised. Aastaringselt ilusad, ei aja lehti maha. Kord aastas vajab pügamist.
Härra aga lehti riisuda ei viitsi. Kunagi pole viitsinud. Need lendavad poole suveni ka minu aias ringi. Nii kurvaks muudab.
Jäi silma, kuidas räägitakse ilusast lehevaibast ja illustratsioonidel on ka värvilised vahtralehed. Ma tahaks näha, kes minu pruuni poolkõduneva lehevaiba kohta, mis puudest ja põõsastest maha jäänud ja kevadel välja sulab, ütleb, et küll on ilus. 😀 Mul alati riivab see silma, aga riisuda ka ei viitsi rohkem kui ukse juurest. Ei ole ka hoolas aiapidaja.
Üldiselt pöetakse ju vaid viljapuid. Aga seda ei saa naaber dikteerida, et peab pügama. Ja puid, nagu kask, tamm jne ei pöetagi.
Mida sa nüüd räägid? Mul on maja ümber kõrghaljastus, saarepuud 14 tk, Tallinn. Eelmisel nädalal lasin arboristidel hoolduse teha. Võrad 2m lühemaks, küljed, võsud jne.
Sa tegid eelmine aasta ka sama teema, kaua võib või mis see sinu mure on?
Esileht › Pereelu ja suhted › Mõttetud eramajade aiad, kus vaid muru ja elupuud
