Esileht › Pereelu ja suhted › Mõttetud eramajade aiad, kus vaid muru ja elupuud
Äkki tal on koer, kellega ta jalutada ei viitsi, siis on oma aed hea ju.
Koeraga võib jalutada küll, aga sellegipoolest on tal parem elada aiaga majas, sest saab siis oma soovi järgi õues viibida. Minu koer käib toas ja õues täpselt oma soovi järgi, ei pea ootama, millal temaga jalutama lähen. Kui on ilus ilm, magab õues terrassi peal, liigub aias ringi, koleda ilmaga on ainult toas ja ei tule minuga jalutama ka.
Minu koer käib toas ja õues täpselt oma soovi järgi, ei pea ootama, millal temaga jalutama lähen.
Kas su koer ikka haugub ka iga mööduja peale?
Olid Mähe, Viimsi Kirovi kalurikolhoosi tagune ja muud kunagi samasugused “majad põllu peal” uusasutused, nüüd on põlispuid täis. Mida sa virised kogu aeg!
Tol ajal istutati kohe krundile kõiksugu puid ja põõsaid, mida täna enam ei tehta. Selles on vahe.
Murust veel jubedam on see, kui terve krunt laotakse sillutuskäive täis ja pargitakse autod ümber maja.
Mina tahan, et mu aias oleks ka konnad, mesilased, linnupesad, lõhnad ehk ELU.
Mulle ka elupuuhekid ümber väikeste kruntide väga ei meeldi. Muudavad pildi liiga üheülbaliseks.
Muid elupuud põhimõtteliselt antipaatsed ei ole ja üksikult või grupina istutatuna mulle meeldivad. Nad on igihaljad ja eriti neil aegadel, kui looduses väga palju värve pole (varakevad) püüavad pilku. Elupuid on ka väga palju erinevaid sorte: erineva okka värvi (rohelised, kollased), kujuga – sammastest ja koonustest kuni keradeni, mis annab väga palju erinevaid võimalusi neid omavahel ja teiste taimedega (põõsad, püsililled) kombineerida.
Samas, miks elupuuhekid uusarendustes nii popid on, sellest saan aru küll: krundid on väiksed ja lagedad, naaber on lähedal, tahaks natukenegi privaatsust. Muudel hekitaimedel on igaühel oma puudused. Põõsad pole igihaljad. Kuusk näiteks on igihaljas, aga võrreldes elupuuga aeglasemalt kasvav, hekk hiljem aga kasvab hekk väikese krundi jaoks liiga laiaks.
Elupuu valitakse seetõttu, et elupuud on igihaljad, suhteliselt vähenõudlikud (kui istikud kasvama saab ja kohe alguses ära ei kuiva, pole hiljem reeglina muret), hekisordid on üsna kiiresti kasvavad, moodustavad rohelise kitsa heki, mis esialgu ei vaja üldse pügamist ja pärast on suhteliselt lihtne ja lollikindel pügada. Uusarenduse elanik saab elupuust kiiresti selle, mida tahab ehk varjava kitsa ja igirohelise müüri ümber krundi. Kui huvitav see välja näeb, sellele ilmselt enamus ei keskendu.
Lugesin ühte eesti keelde tõlgitud raamatut looduslähedaste aiast (täpne pealkiri hetkel ei meenu) ja seal oli idee, kuidas saada krundipiirded mitmekesisemaks, kui üheliigilised pügatavad hekid: istuta krundipiirile erinevatest põõsaliikidest (+ mõni väiksekasvuline puu) koosnev vabakujuline (ei pügata) segahekk. Mõte on siis selles, et eri põõsaliigid õitsevad ja viljuvad eri aegedel, pakuvad lindudele ja putukatele elupaiku ja toitu. Välja näeb ka muidugi tunduvalt looduslikum ja nö. lohakam, sobides kokku teiste looduhoidlike aiakujundusvõtetega: kruusateed sillutise asemel, mis lastakse rohtu kasvada (ei kogu suvel nii palju kuumust kui sillutis), põuakindlad püsikud lilledena (millele ei pea kastmisvett raiskama) jne.
Iseenesest hea idee ja kui peaks eluga lagedal platsil alustama, siis ka ilmselt eelistaks taotluslikult nö. lohakamat eri liikidest kokku kombineeritud krundipiiret üheliigilisele ja rangele elupuurivile. Ainult – siin on muidugi see “aga”, et krunt peaks siis olema niipalju suur, et see kohev pügamata põõsastest asi ära mahuks.
Mina tahan, et mu aias oleks ka konnad, mesilased, linnupesad, lõhnad ehk ELU.
Sama siin. Meil on tihedad hekid ja ka muru ei niida äärtest madalaks – seal elavad ja toimetavad siilid.
Siilide elupaiku on tänu nullaedadele niigi väheks jäänud.
Ma jälestan aiatöid, sõna otses mõtte jälestan. Ei ela küll uuselamurajoonis, aga eramus. Kolides juurisin KÕIK lillepeenrad ja “ilupõõsad” välja. Kasvuhoonest tekitasin kolakambri, hiljem läks ka see lammutamisele. Umbrohtu pole mõtet kasvuhoones kasvatada. Need meelitavad putukaid ligi. Pirni-, ploomi, ja paar magusat õunapuud jätsin. Robot niidab muru, kohustuslik mänguväljak, batuut ja bassein on olemas. Samuti grillinurk ja saunamaja. Milleks neid klumpe ja kaste?
Aed on mõnus, ka siis, kui seal peale elupuuheki ja muru midagi muud ei oleks.
See ei ole mingi aed, kui sul on ainult muruplats. Selline asi on aedik, mitte aed.
Just taimed teevadki aiast aia ja madala muruga plats paraku ei kvalifitseeru aiaks.
Mõistan, et kõigile ei meeldi peenardega mässata ja pole ka oskusi, aga ärge siis oma muru vähemasti suure suuga aiaks nimetage.
Kui raha piisavalt, siis saab aedniku teenuseid kasutada, samuti nagu saab kodukoristuse tellida, kui koristamine ei meeldi. Kui koristada ei taha, siis ei ela ju sita sees, sest ei meeldi koristada? Ei viska kogu elamist lagedaks, et koristamist vältida. Tellid teenuse.
Õnneks mul on vähe kokkupuuteid niisuguste põllupealsete majade ja nende elanikega. Mu oma sõpradel-tuttavail on kõigil ikka rohke taimestikuga aiad. Ja saab seal grillida ja päevitada ja batuudil hüpata ja mida kõike, mis siin loetleti, et mida saaks justkui paljal muruplatsil paremini teha. Aed peab mõistlikult suur olema muidugi.
Igal juhul – ka lillepottidega muruplats on rohkem aed kui lihtsalt murulapike terrassiservas.
Aga nui neljaks, majas peab elama? Oleks tunduvalt mugavam siis juba korteris elada.
Miks? Mul on isehooldav aed, lisaks erinevatele elupuudele ja murule mõned hortensiad, taimla ja puu. Aednik käib paar korda aastas üle ja kogu moos. Ok, kõrghaljastus ka ümber, Tallinnas. Mis kuradi pärast peaksin ma sinna kartuli maha panema ja peenrad tegema? Väga ilus aed on, maastikuarhitekt projekteeris. Mugav majaelu, mina olen rahul.
Minu sõbranna sai päranduseks ema maja, ema oli suur aiapidaja. Ilusad lillepeenrad, Perekoolika unistuste aed. Sõbanna pole aiahuviline, aga kuna ema pärandus ja ta väga armastas oma ema, siis üritab olla hea tütar ja seda aeda säilitada ja hoida. Ja mis on tulemus? Inimesel on stress, ta küürutab suvel kõik nädalavahetusel aias ja ikka räägib, et kõik on umbrohtu täis, ta ei jõua, ei saa, ei suuda, käed on rakkus. Terve suvi ma temaga kokku ei saanud, sügisel ikka räägib, et. vaja moosi keeta, marju korjata, kasvuhoonet koristada. Ma tõesti vaatasin, et vaene inimene. Talle ei meeldi aiatööd, ta ei saa nendega hästi hakkama, milleks see kõik. Inimene võiks nautida oma maja ja aeda, mitte olla selle ori.
Klumbid ja kastid on tõesti hooldamata kujul mõttetud. Suured umbrohupuhtad lillepeenrad on ka usinatele, muidu neid pidada ei saa.
Samas, kõikvõimalikke õitsvaid põõsaid ja näiteks pojenge mina säilitan. Ja tassin veel juurdegi. Miks? Sest need on nii lihtsad pidada ja need õitsevad.
Minu sõbranna sai päranduseks ema maja, ema oli suur aiapidaja. Ilusad lillepeenrad, Perekoolika unistuste aed. Sõbanna pole aiahuviline, aga kuna ema pärandus ja ta väga armastas oma ema, siis üritab olla hea tütar ja seda aeda säilitada ja hoida. Ja mis on tulemus? Inimesel on stress, ta küürutab suvel kõik nädalavahetusel aias ja ikka räägib, et kõik on umbrohtu täis, ta ei jõua, ei saa, ei suuda, käed on rakkus. Terve suvi ma temaga kokku ei saanud, sügisel ikka räägib, et. vaja moosi keeta, marju korjata, kasvuhoonet koristada. Ma tõesti vaatasin, et vaene inimene. Talle ei meeldi aiatööd, ta ei saa nendega hästi hakkama, milleks see kõik. Inimene võiks nautida oma maja ja aeda, mitte olla selle ori.
Aga sa ütle talle ometi, et ta ei pea seda moosi keetma kui ta ise seda ei taha. Ja kasvuhoones ei pea ju ka ometigi midagi kasvatama. Ja rohimiseks palgaku oma laps või siis mõni ümbruskonna oma. Paljud lapsed teenivad hea meelega endale suvel taskuraha.
Aga sa ütle talle ometi, et ta ei pea seda moosi keetma kui ta ise seda ei taha. Ja kasvuhoones ei pea ju ka ometigi midagi kasvatama. Ja rohimiseks palgaku oma laps või siis mõni ümbruskonna oma. Paljud lapsed teenivad hea meelega endale suvel taskuraha.
Jah, eks olen öelnud, aga inimene ei kuula. Tegeleb täitsa mõttetute asjadega minu arvates. Ükskord olime kohvikus ja ta võpatas, kui vihma hakkas sadama. Et just rohis kõik puhtaks ja niikui vihma tuleb, on uus umbrohi platsis.
Minu sõbranna sai päranduseks ema maja, ema oli suur aiapidaja. Ilusad lillepeenrad, Perekoolika unistuste aed. Sõbanna pole aiahuviline, aga kuna ema pärandus ja ta väga armastas oma ema, siis üritab olla hea tütar ja seda aeda säilitada ja hoida. Ja mis on tulemus? Inimesel on stress, ta küürutab suvel kõik nädalavahetusel aias ja ikka räägib, et kõik on umbrohtu täis, ta ei jõua, ei saa, ei suuda, käed on rakkus. Terve suvi ma temaga kokku ei saanud, sügisel ikka räägib, et. vaja moosi keeta, marju korjata, kasvuhoonet koristada. Ma tõesti vaatasin, et vaene inimene. Talle ei meeldi aiatööd, ta ei saa nendega hästi hakkama, milleks see kõik. Inimene võiks nautida oma maja ja aeda, mitte olla selle ori.
Mhm. Sellist olukorda ma püüan vältida. Võõrast oma koju (et rohiks) ka ei taha. Ainult muru ka ei taha. Tahan, et varakevadest kuni külmadeni midagi õitseks.
Seetõttu vaatangi lilli-põõsaid selle pilguga, et mis on vähenõudlikud ja saavad äärmisel juhul hakkama isegi mahajäetud aedades. Sellised on tänulikud ka kasvõi ainult ümbert muru niitmise eest ja pole vahet, kas seal külje all on veidi umbrohtu.
Loomulikult kedagi keelata kogu majaümbrust muruks niita, see on selline isiklik asi.
Minul ei ole aedniku soont ja seepärast ongi suht vaimuvaene aed, enamuses muru, paar kasti kuhu salatit külvab ja tomateid kasvatan. Visa hing-tüüpi püsikud. Üks suur õunapuu oli eelmistest omanikest, las kasvab. Ajas on suur terrass, bassein, kuhu saab saunast karata.
Siis sul ongi ju kõik põhiline olemas. Tore ju.
Minu sõbranna sai päranduseks ema maja, ema oli suur aiapidaja. Ilusad lillepeenrad, Perekoolika unistuste aed. Sõbanna pole aiahuviline, aga kuna ema pärandus ja ta väga armastas oma ema, siis üritab olla hea tütar ja seda aeda säilitada ja hoida. Ja mis on tulemus? Inimesel on stress, ta küürutab suvel kõik nädalavahetusel aias ja ikka räägib, et kõik on umbrohtu täis, ta ei jõua, ei saa, ei suuda, käed on rakkus. Terve suvi ma temaga kokku ei saanud, sügisel ikka räägib, et. vaja moosi keeta, marju korjata, kasvuhoonet koristada. Ma tõesti vaatasin, et vaene inimene. Talle ei meeldi aiatööd, ta ei saa nendega hästi hakkama, milleks see kõik. Inimene võiks nautida oma maja ja aeda, mitte olla selle ori.<br /><br />
<br />Kas sõbranna kardab hinge kättemaksu või miks ta teeb vastutahtmist asju. Müügu maha see maja selle aiaga siis.
Müügu maha see maja selle aiaga siis.
Miks siis maja peab maha müüma sellepärast? Lihtsalt aiaga võiks võtta vabamalt. Osad lillepeenrad ehk ära likvideerida vms. Minu arust oleks ikka päris loll tegu müüa maha hea maja, kus meeldib elada, kui lihtsalt aiatööd ei meeldi. Siis võibki pigem aia lagedaks tõmmata, roboti niitma panna ja kõik korras.
Maitseasi. Ka seest näevad kodud erinevad välja, mõnel on palju mööblit, nipsasju, värve või mida iganes, teisel väga minimalistlik ja tühi. Aiad samamoodi. Aia ilusaks tegemine on ka väga kulukas, paljud inimesed saavad kuidagimoodi majalaenu, autoliisingu ja jooksvate arvete maksmisega hakkama, aga üle ei jää midagi. Need ilusad puud-põõsad-taimed ei ole odavad, lisaks nende hooldamine, lõikamine, väetamine jne.
Müügu maha see maja selle aiaga siis.
Sellest soovitusest on väga raske aru saada. Eelpool ka öeldi, et milleks sellisele eramaja, kes ei taha aias peenraid teha, õunapuid istutada ja lilli kasvatada, elagu korteris siis. Miks ometi, oma maja ja peenrad aias pole ju kuidagi seotud.
Kas su koer ikka haugub ka iga mööduja peale?
Ei haugu.
Sellist naabrikoera sooviks endalegi. Aga mida teha kui koer haugub iga mööduja peale?
Sellist naabrikoera sooviks endalegi. Aga mida teha kui koer haugub iga mööduja peale?
Ega sina ei saagi midagi teha, omanik saab. Meie tänaval on koerad kasvatatud, mitte üks ei haugu suvaliste möödujate peale. Mingid kiiksud siiski on, üks koer ei salli lapsi ja teine teisi koeri. Aga iga suvalise mööduja peale ei haugu mitte üks koer.
See teema jaa. Miks ikka jälle äärmusi kirjeldatakse, aias rügama ja muu. Ma ei arva, et peaks palju lilli ja puid-põõsaid olema, kui inimene ei taha neid. Osad ei söö õunu ja teised muud sarnast
Aga need, kellel lapsed kasvavad, huvitun küll – kas te laste pärast ei tahaks aeda mõnda marjapõõdast, tikker, must-ja punsne sõstar, rabarber, mus on hea rikastud toidulauale ning ka dekoratiivne ilu jaoks. Et ei pea neid äragi korjama, kui ei taha, aga lapsed saaksid süüa puhtaid oma aia kasulikke marju. Poejama asemel. Sobivad ka sügavkülma sada korda paremini, kui väljast ostetud teab-kuidas kasvatatud marjad ja puuviljad. Peale tühjuse õues ja meeletu rügamise näidetena on mõni marjapõõsas vähest hoolt nõudev.
Ma ei saa aru, mismoodi see sinusse puutub, milline mu aed on?! Saan aru, kui aed oleks kole ja kola täis, aga keegi ei saa mulle ettekirjutusi teha, et pean ilmtingimata seal lopsakaid taimi kasvatama. Pole. Sinu. Asi.
Aga nui neljaks, majas peab elama? Oleks tunduvalt mugavam siis juba korteris elada.
Korter, mille juurde kuulub avar terrass, kus saab grillida, päevitada ja lapsed joosta ning mängida? Oojaa, kindlasti nad elaks sellises korteris, kui need olemas oleks.
Mina ka ei teeks ainsatki peenart ega istutaks ainsatki hoolt vajavat taime, kui noor oleksin ja pere oleks. No mõne kase või männi istutaks ilmselt, aga maitse asi. Õnneks sain mina noorena elamukrundi, kus juba olid puud-põõsad olemas, seega teemaalgataja minu peale imelikult ei oleks vaadanud.
Ma võiks teha teema mõttetutest vidinaid ja nunnusid asju täis tassitud kodudest, uiai, kuidas ja miks inimesed seda küll teevad … või miks nad küll kogu oma õuemaa üles künnavad ja midagi täis istutavad, kas natuke ruumi õuel ei tahaks? Ja mis mõte on teha Eestis õuele basseini … ja mis mõte on pool õue ära katta kivide või asfaldiga … ühesõnaga mis mõte on teha neid asju, mis mulle ei meeldi!
Aga nui neljaks, majas peab elama? Oleks tunduvalt mugavam siis juba korteris elada.
Korter, mille juurde kuulub avar terrass, kus saab grillida, päevitada ja lapsed joosta ning mängida? Oojaa, kindlasti nad elaks sellises korteris, kui need olemas oleks.
Mina ka ei teeks ainsatki peenart ega istutaks ainsatki hoolt vajavat taime, kui noor oleksin ja pere oleks. No mõne kase või männi istutaks ilmselt, aga maitse asi. Õnneks sain mina noorena elamukrundi, kus juba olid puud-põõsad olemas, seega teemaalgataja minu peale imelikult ei oleks vaadanud.
Sellised korterid on muide täiesti olemas, siin, Eestis.
Aga nende hinnaklass on selline, et 99% inimestest käib sellise ostmine üle jõu.
Osta omale maja ja aed ja tee iluaed missugune! Mis sa teiste kallal vingud. Igaüks teeb oma aias, mis talle meeldib- ela oma elu, mis see sinu asi on.
Miks inimesed reageerivad nii ägedalt, ärritunult küsimusele mida TA küsib huvi pärast. Tema arust on parem, ilusam kui aias oleks rohkem taimi ja puid. Ütleb selle välja. Küsib, et miks te ei kasvata oma aias neid. Aga lugejad tunnevad end enamuses rünnatuna ja halvustatuna. Miks see nii on et teise arvamus, küsimus ärritab? Kas see peaks nii olema? Nii ei saa ju midagi küsidagi ega oma arvamust avaldada millegi kohta. Miks tundub iga arvamuse avaldamine selle pealesurumisena teistele? Mis omakorda panebki vastama ründavalt-mis see sinu asi on.
Esileht › Pereelu ja suhted › Mõttetud eramajade aiad, kus vaid muru ja elupuud
