Mart Kadastik võttis tänases kolumnis teiesugused uhhuud ühe lausega kenasti kokku: Vaktsiinivastaseid ei ühenda rahvus, sugu ega vanus, vaid kasin haridus. Ei saa rohkem nõus olla.
Kadastik eksib kahjuks. Esiteks selles, et ta kasutab mõistet vaktsiinivastased seal, kus seda tegelikult kasutada ei sobi ning teiseks on covidi vastu vaktsineerimisest loobunud inimeste seas tähelepanuväärselt palju vägagi haritud inimesi. Kindlasti haritumaid kui keskmine perekooli vaktsiinifanatt.
Ja mind pani kulme kergitama tema loogika üleüldiselt. Tõi järjest näideteks Ida-Euroopa riike ja võrdles igipõliste heaoluühiskondadega, põhisõnumiks see, kui maha meie kant vaktsineerimistega on jäänud ja kui harimata võrreldes “muu maailmaga” oleme. Ausalt öeldes ei olnud see jutt väga veenev ja kippus puntrasse minema – rahva haridus on ometigi üks asi, mis Eestis alati kõrgel tasemel on olnud ja heaoluühiskondades parasiteerivat, laiska massi oluliselt rohkem, kas pole nii?
Miks sind paneb kulme kergitama selliste loogika? Temasugused vanad kommud “arvamusliidritena” on ainus põhjus, miks Eesti endiselt Ida-Euroopaliku mentaliteediga on.
Aga ma lugesin ka seda artiklit ja ma pole enne näinud, et ühe kirjatüki pealkirja muudetaks neli korda ja nii vastukäivates suundades. Tsiteerin (aga mitte päris sõna-sõnalt):
1) Kuidas koroona meid Ida-Euroopaga sidus (pealkiri, mis käib kogu sisuga kõige rohkem kokku – rahvas on Ida-Euroopalik, rumal, ettevaatlik, ja kuhugi meie sarjamisse oli põimitud isegi Bill Gates ja tema mikrokiibid).
2) (9:00) Kaja Kallas pole suutnud inimesi veenda vaktsineerimise vajalikkuses.
3) (10:00) Riik tekitas vaktsineerimises seisaku ja andis sellega vaktsiinivastastele aega kõhklevad inimesed enda poolele meelitada.
4) (12:00) Neid, kes ei vaktsineeri, ühendab ainult see, et nad on harimatud.
Otsustagu siis ära, kas süüdi on riik või rahvas. Ma tean, et see pealkirjade sobivaks sättimine ei ole ilmselt Kadastiku tegu, aga see on hale ikkagi.