Teema: Naiste õiguste “medali” teine külg – milline see on?

#4156737:

See on siiski lääneühiskonda laiemalt puudutav probleem, mitte pelgalt kellegi eraelu. Üks on see, et naised ei ole enam pingutust väärt, aga ka ühiskond ise on täielikult naistekeskne ja üles ehitatud kõiksuguste vähemuste ja immigrantide huve silmas pidades. Lisaks meestevaenulik kultuur oma toksilise maskuliinsuse ja muu pasaga. Miks peakski panustama ühiskonda, mis piltlikult öeldes sulle vastu töötab? Ja see ei ole sugugi ohvri mängimine, vaid mehed näevad, et see ei tasu enam ära, ning kohanevad olukorraga, muutuvad enesekesksemaks. “Lapsepõlvepikendus” seda teatud mõttes ongi. Probleemi teeb sellest ühiskond (naised) ise, kuna mehed ei täida enam ühiskonna poolt määratud sotsiaalseid “kohustusi”. Siit kerkib ka liberaalide topeltstandard – ühest küljest pead tolereerima traditsioonidega vastanduvat eluviisi, teisalt jällegi eeldatakse, et mehed hoiaks vanaviisi alandliku tööhobusena ühiskonda üleval?

Kuidas on Eestis ühiskond meestevaenulik? Ja kuidad on ühiskond meestevaenulik nt võrreldes nõukaajaga või 200 aasta taguse ajaga?

Mina naisena näiteks kandideerisin ühele ametikohale paar kuud tagasi. Pärast kuulsin ringa, et miks tõenäoliselt mind ei valitud — kuna olen naissoost ja eelistati meest. Igaüks on kuulnud, et ei taheta noori neiusid tööle võtta, kuna pärast jäävad varsti lapsega koju, hakka siis asendajat otsima jmt. Meestel pole ka nt enamasti probleemi, et peavad lapse sünni tõttu tööelust kõrvale jääma. Ja sellega kaasnevaid ohte, et lapsehoolduspuhkuselt naasedes pole üldse tööd (nt koondatakse koht ära). Ja haige lapsega kodus olemise võtavad ka sageli naised enda põhivastutuseks. Ehk siis naise töökoht on löögi all ja tema on tööl see tüütus, kes pidevalt haige lapsega kodus istub.

Meestel ja naistel on oma n-ö taak. See vingumine, et kuidas tänapäeval meestel nii raske on, no ma ei tea. Nagu naistel oleks hullult kerge. Tuleb vähem seda red pill/blue pill tuututamist kuulata ja pigem reaalset elu vaadata. Need USA asjaolud, mida sageli videotes välja tuuakse, ei kehti meie kohta. Nt divorce rape, et pärast lahutust läheb suur osa varast naisele ja mees peab elu lõpuni naist üleval pidama. See olukord on ka tekkinud minu teada vastukaalus juhtumitele, kus nt 1960ndatel pärast lahutust jäid paljud naised kuuse alla, kuna polnud kordagi töötanud. Eestis on aga nii, et kelle vara kooselu aeg on, selle kätte pärast lahku minekut jääb. Lähed nt mehe majja elama, siis pärast lahku minekut oled kuuse all ja kõik. Abielludes saab ka lahusvara valida ning enne abiellumist omandatud vara jääb niikuinii n-ö enda omandiks.

#4156789:

Et naistel võiks ka olla sarnased õigused kui meestel on alati olnud, eriti, mis puudutab oma elu ja keha üle otsustamist? Või see, et et ei peetagi enam heaks tooniks suvaliste naiste ahistamist, catcallimist, patroneerimist? Kohutav meestevaenulikkus tõepoolest.

#4156790:

No tere tulemast naiste maailma, ma arvan, et sama küsimus oli sajandeid ja sajandeid kõigi naissoost inimeste peades, eks ole. Ja vastus on, et ei peagi, vaid ühsikonna võiks muuta selliseks, et see ei peksa kellelelgi lihtsalt kellegi soo tõttu näkku. Väita, nagu praegu mehi peksaks, on ikka täielik jura, see, et mõni mees mõnele naisele ei meeldi ja mees selle peale kogu naissugu ja laiemat ühiskonna endavastases vaenulikkuses süüdistab, pole just päris adekvaatne.

Meestevaenulik kultuur.

Jah, sajandeid tagasi ei olnud naistel hääleõigust, kuid seda ei olnud ka meestel. Elu oli siis raskem mõlema sugupoole jaoks. Ühiskond ei ole kunagi olnud naistevaenulik.

#4156791:

Mina naisena näiteks kandideerisin ühele ametikohale paar kuud tagasi. Pärast kuulsin ringa, et miks tõenäoliselt mind ei valitud — kuna olen naissoost ja eelistati meest. Igaüks on kuulnud, et ei taheta noori neiusid tööle võtta, kuna pärast jäävad varsti lapsega koju, hakka siis asendajat otsima jmt.

Üks kuulujutu tasemel juhtum ei peegelda ühiskonna üldist hoiakut. Läänes on igasugused sookvoodid naistele ja vähemustele nii koolides, töökohtades kui igal pool mujal. Ehk naisi ja ülejäänuid eelistatakse puhtalt sellepärast, kuna seaduse järgi peab neid X kogus olema, isegi kui on täiesti ebaadekvaatsed. Kvoodid on ainult ühepoolsed, vastupidises olukorras meeste jaoks kvoote ei ole. Ja see ei ole pelgalt USA asjaolu, Euroopas (ja Eestis) toimub mõningase viivitusega lihtsalt. On juba praegu kohal ja värsked EL otsused suurendavad seda veelgi.

Mulle ei meeldi, et mehed nii lodrud on. Võtame tinderi. Tuleb matš, istuvad seal teiselpool nagu kanad ja ei proovigi suhelda. Kui inimene pole 2 päeva mõhkugi öelnu, läheb ta maha sealt. Mulle meeldib, kui mees on algataja.

Muidu töö jaotusest nii palju, et elan nüüd üksi, oma naha, lapsed. Saan enanusasjadega hakkama, tehnika ja rammu vajavate tööde jaoks tellin teenuse.

Mul on tunne, et naised ei oska lihtsalt olla, muudkui peavad siblima ja kui teine ei sibli, siis on probleem. Elage üksi:)

#4156943:

Läänes on igasugused sookvoodid naistele ja vähemustele nii koolides, töökohtades kui igal pool mujal. Ehk naisi ja ülejäänuid eelistatakse

Mõni mees on hullult kibe, et talle ei toodagi kõike kandikul enam kätte lihtsalt seepärast, et ta on mees. Teretulemast naiste maailma!

Naised on kõik on õigused pidanud kätte võitlema: kooliharidus, ülikooliharidus, valimisõigus, õigus lahutada ja vara omada jnejnejne, mehed pole ühtegi asja neile lihtsalt andnud, heast südamest. Ja nüüd mõni julgeb kvootide pärast vigiseda- need on õigluse tagamiseks ja ükski kvoot ei moodusta enamust vaid garanteerib miinimumi. Mitte ükski naiste õigustest ei vähenda sinu omi.

#4156992:

Sajandeid tagasi polnud peaprobleem mitte klassikalises hääleõiguses (mille mehed siiski said kah märksa enne naisi), vaid selles, et naiste häält ei olnudki/võetudki kuulda mitte üheski avalikus valdkonnas ja ainult mehe (abikaasa, isa) suvast olenes, kas perekonnaski võeti kuulda või suruti peale seda, mida mees soovis.

Ajalooliselt on naistele olnud erinevaid seadusest tulenevaid piiranguid, mida meestel pole – näiteks ei tohtinud naised kanda pükse, selle eest võidi vahistada – ja kui sa arvad, et see on väike asi, pane ise pikk seelik turnüüriga selga ja katsu niimoodi liikuda ning tegutseda; paljudes riikides oli naistel piiratud kinnisvara omamine, ettevõtluse alustamine, üldse vara omamine; kui naine abiellus, sai mees automaatselt tema vara üle täieliku voli; lapsed perekonnas on olnud mehe omand, kuigi mehed nende kasvatamises ise ei osalenud, lahkumineku korral jäi naine lastest ilma – see on nüüd tõesti kardinaalselt muutunud, ent põhjuseks peamiselt seesama, et mehed väga vähe osalevad oma laste kasvatamises. Ajalooliselt on naised saanud täpselt sama töö eest meestest vähem palka isegi siis, kui nad selles töös olid tegelikult osavamad, kiiremad, produktiivsemad – vabrikutes ja manufaktuurides näiteks – praeguseks on palgalõhe pugenud enamasti selle argumendi taha peitu, et meeste ja naiste töö on erineva loomuga.

#4157023:

Võta kätte ja otsi omale sobiv naine, ole ise perepea, teeni kõik raha.

Nad pole ju selleks võimelised. Ei raha teenima ega perepea olema.

#4155486:

#4155483:

Mul kunagi nooruses oli peika, elasime temaga veidi aega ühes vanas maamajas kahekesi. Palgatööl käisime mõlemad, kodus tegin mina n-ö traditsioonilisi naistetöid, ehk siis tõin süüa ja tegin valmis, pesin nõud, koristasin jne. Kutt lõhkus küttepuud ja tõi need tuppa ning küttis ahju, parandas nipet-näpet jne. Elu toimis, polnud vigagi.

Kuni ükskord oli kutil pikem tööpäev, saatis mulle sms, et tuleb hiljem. No jõudsin üksi majja, talv oli, külm kui hundilaut. Tõin kuuri alt puid, panin ahju kütte, üksi meest oodata hakkas igav, riputasin siis paar endamaalitud pilti seinale. Tuli kutt koju, vaatas ja imestas: “appi, sa oskad kütta?! Oskad trelli kasutada?!” Tajusin seda komplimendina, hea tunne oli.

Aga järgmisel päeval tuli kutt koju ja viskas jalad seinale, teler mängima. Maja külm, tarvis kütta. Mina tegin söögi valmis, ise lõdisesin. Läksin siis ütlesin, et kas paned äkki ahju küdema? Kutt vahtis otsa ja küsis vastu, et nagu mis mõttes? Sa ju oskad küll! Ja keeras pea taas teleri poole. Eks paningi siis ahju ise küdema, sest jube külm oli ju.

Ja sest ajast peale jäidki minu kaela kõik majapidamisega seotud tööd, nii “naiste-” kui ka “meestetööd”. Ehkki palgatööl käisime mõlemad. Nõme tunne oli! Väsisin jubedalt ära kah. Proovisin temaga mitmeid kordi rääkida ja selgitada, et ma üksi ei jõua kõike. Siis küsis vastu, et mis mõttes, aga sa ju oskad küll! Ja jõllitaski telerit jälle edasi. Lugu lõppes sellega, et andsin tüübile hundipassi. Siis oli küll ehmatus suur, et “Meil läks ju kahekesi koos kõik nii suurepäraselt, mis siis nüüd äkki juhtus?”

Nii et jah – kahjuks tõesti leidub inimesi, kes teevad midagi ainuüksi arvamusest, et teine ei oska seda. Ehk siis, küsimus pole mitte teisega koos võrdselt millegi jagamisest. Mulle selline suhtumine ei sobi.

Mina mõtlesin umbes midagi taolist. Naised tänapäeval tahavad nii väga tõestada, et saavad kõigega ise ja ükski hakkama ja sama hästi kui mehed või isegi paremini. Rõhutada, kuidas neil pole mehi vaja jne. Oskavad kõike niigi ise teha. Ja siis tekivadki olukorrad, kus naine on kõik ülesanded enda peale võtnud, kogu vastutuse ja otsused ka. See pole kindlasti normaalne.. Ma olen ise üsna feminist, aga ikkagi tahaksin mingis mõttes ka traditsiooniliselt mehelikku meest ja soorolle. Ma ei üritaks tõestada, kui hästi ka nn meestetöodega ise hakkama saan. Vabalt laseks neid mehel teha. Mul oli selline võrdsust taga ajav mees ja paraku ma end selles suhtes naisena ei tundnud. Ta suhtuski musse nagu oleks mingi teine mees või semu. Ei saanud aru, et minu füüsiline võimekus on teine. Naised on 2x nõrgemad füüsiliselt ja see on ok. Looduse poolt ette nähtud. Aga me ikka tassisime ja vedasime kõike ning ta eeldas, et jaksan nagu temagi. Kõik sendid saagis pooleks. Tahtis ka et kõikvõimalikke remonditöid, ehitust teeks ja vastavaid riistu kasutaks. Tahtis et läheks temaga autot ka putitama. Pmst et ma oleks nagu mingi meessõber. Kahjuks mulle selline suhe ja mees ei sobi. Tahaks ikkagi end naisena tunda ja et mees natukegi nö kätel kannaks. Oleks džentelmen ja teeks mingeid raskemaid asju ise. Ei ajaks hullumeelselt võrdõiguslikkust taga vaid näeks mind ikka naisena, mitte ei ootaks et teen võrdväärse jõu ja oskusega asju, mida tavaliselt teevad mehed. Olgu tehnika või raskete asjade tassimine.

Keskmine naine on keskmisest mehest 2 korda nõrgem, aga kui vaadata indiviidide jaotust, siis meeste alumine kolmandik ja naiste ülemine kolmandik kattuvad, on ka naisi üle meeste keskmise.
Meeste- ja naistetöödega on paraku nii, et naistetöid tuleb teha igapäevaselt, näiteks söögitegemine, nõude pesemine, koristamine, aga meestetööd on sellised, et enamasti võibki jalad seinale visata, kord kuus putitad midagi, mis on nagunii rohkem hobi. Kui meestetööd ka enda peale võtta, pole asi feminismis, vaid on probleem enesekehtestamisega. Feminislik oleks tööd enam-vähem võrdselt jagada, arvestades inimeste oskusi. St mitte iga töö pooleks, vaid et ajaliselt teeks mõlemad sama palju.

#4159207:

Keskmine naine on keskmisest mehest 2 korda nõrgem,

EI ole, tiburull. Ei ole kaks korda. Mine ja hari ennast.

#4156943:

Üks kuulujutu tasemel juhtum ei peegelda ühiskonna üldist hoiakut.

See ei ole kuulujutt ega ka üksikjuhtum. On mindki jäetud tööle võtmata, sest eelistati meest; läksin samale ametikohale teises ettevõttes, kus maksti lihtsalt sama töö eest vähem palka, aga tööd ja vastutust oli sama palju. Minu sõbranna töötas aastaid riigiasutuses, erialane kõrgharidus ja paljud täienduskoolitused, kusjuures kõik kliendid eelistasid ka teda temaga samas toas istuvale meessoost ametnikule, kes oli lihtsalt kuri ja pealiskaudne; aga kui ülemus pensionile läks, siis tema kohale edutati ikkagi mees, kuigi haridust oli tal vähem ja töötulemused selgelt kehvemad. Ja ka need pole mingid erandlikud juhtumid.

#4159221:

Need tekivad sellest, et meestel miskipärast ei teki vajadust tõestada, et nad saavad hakkama sama hästi kui naised (nende koduste töödega)

Meestel tekib küll vajadus tõestada, aga mitte naistele, vaid teistele meestele. Kui teine mees on sinu ülemus, on ikka kehv tunne küll.

#4155397:

Kuidas mehed seda teemat enda kasuks ära kasutavad? Järjest vähem kohustusi neile? Mõned mõtted sellest kuidas nende nn naiste õigustega tegelikult on:

• Meestepoolne abielu mittetahtmine
• Tahetakse esmalt naist nö järgi proovida, et väidetavalt saaks otsustada selle üle kas tahetakse temaga edaspidi koos olla. Kui ei sobi (väidetav naisepoolne mittehakkamasaamine) siis jäetakse naine maha ja ei tunta tema vastu rohkem huvi. Kusjuures see nn suhe loodakse mehepoolsete valedega ehk mehel polnudki muud huvi kui ühekordne voodisoov.
• Igasugu muud versioonid seksuaalsest ärakasutamisest
• Meestepoolsed moraaliprobleemid mida põhjendatakse naiste õigustega
• Igasugu kärgperendus. Paljud mehed ei viitsigi enam terve elu ühe naisega koos olla vaid
• Kõik see mis väljendub selles, et naisi kasutatakse ära sellega, et naistel on õigused ja naised on vabad ja naised saavad ISE hakkama, sest naistel on “tänu” riiklikele lastetoetustele ja üleüldse (prostitutsioon aga seda ei mainita sageli naiste õigustele viidates) rahakott “jalgevahel”. Samas paljude töödega naised hakkama ei saa ja paljude tööde jaoks ongi mõeldud mees aga mehed üleüldiselt ei viitsigi naiste nimel pingutada.
• Meeste mõtlemine, et ainult raha teeb olulisi ja vajalikke asju kuigi tegelikult teeb inimene asju.
• Meestepoolne unustamine või poldagi seda kunagi teatud ega mõistetud millel naiste õigused põhinevad.

Võite veel lisada ja arvamust avaldada.

Kui see nimekiri suvalistele inimestele anda ja küsida, et millist elukeskkonda see kirjeldab, siis mitte keegi ei arvaks, et võrdõiguslikku. Pigem meenutab see 90ndate Eestit ja muud Ida-Euroopat, kus naine pidi küll täiskohaga tööl käima, aga ka ilus olema, kontsi kandma, kõiki kodutöid tegema ja sellegipoolest suhtuti temasse mehest halvemini, naisele naise palk, naine on kael ja mees on pea jne. Mitte ükski võrdõiguslik inimene ei ütleks, et naistel on rahakott jalgevahel. Tegemist on padušovinistliku ühiskonnaga, kus selliseid “käibetõdesid” korratakse. Samuti pole feministlik see, kui naisi seksuaalselt ära kasutatakse. Veider arusaam.

#4156997:

Mõni mees on hullult kibe, et talle ei toodagi kõike kandikul enam kätte lihtsalt seepärast, et ta on mees. Teretulemast naiste maailma!

Naised on kõik on õigused pidanud kätte võitlema: kooliharidus, ülikooliharidus, valimisõigus, õigus lahutada ja vara omada jnejnejne, mehed pole ühtegi asja neile lihtsalt andnud, heast südamest. Ja nüüd mõni julgeb kvootide pärast vigiseda- need on õigluse tagamiseks ja ükski kvoot ei moodusta enamust vaid garanteerib miinimumi. Mitte ükski naiste õigustest ei vähenda sinu omi.

Kõik naiste õigused on meeste poolt välja võideldud. Sinu poolt loetletud asju ei olnud meestel samuti. Mehed pidid need päriselt kätte võitlema. Hääleõiguse saamine on otseselt seotud sõjaväekohustusega. Naistele laienesid need niisama “võrdsuse” huvides.

Sellised sookvoodid on sinu meelest õiglased, mis on ainult ühepoolsed ja nõuavad, et naisi oleks vähemalt 35%, aga kui juhatus koosneb ainult naistest, siis probleemi ei ole ja võrdsus enam ei kehti? Kõigest jäämäe tipp. “Vingumist” ja “kibestumist” hakkab siis kostma, kui mehed ühel päeval enam sellise asjaga kaasa ei lähe. Me kõik teame ju mis järgneb Weimari vabariigile.

#4159738:

Pole tõsi.

Naised võitlesid, et need õigused “niisama” neilegi laieneks, neid mõnitati, vaigistati, peksti ja vangistati selle eest. Jah, meestel on sõjaväekohustus, naised jälle on rasedad ja sünnitavad (oma eluga märkimisväärselt riskides, eriti enne 20. sajandi keskpaika) – seega pole meeste vägivaldsed mängud ja neis osalemine küll ammendav põhjus neile enam privileege jagada. Nii naised kui mehed panustavad ühiskonda ja sõjaväes olemine ei ole mingilgi määral suurem panustamine kui nt uue elu kandmine ja sünnitamine.

Need ei ole võrreldatavad. Keegi ei kohusta naisi sünnitama. Nad teevad seda ennekõike iseenda jaoks, sünnitavad omale OMA lapse. Igale “aga naised pidid nii” argumendile võib vastu leida mõne “aga meestel oli see”, sellised väited ei tähenda midagi. Hääleõiguse ja sõjaväekohustuse seos on lihtsalt üks konkreetne näide ajaloost selle tekke kohta.

#4159351:

Kellegagi nii isu kakelda on, siis incelid mingu kismatagu näiteks Ukraina sõjas.

Ukraina sõda on mainitud juba mitmendat korda siin. Kas tõesti arvad, et inceliks sõimamise peale lähevad nad sinu huvide nimel sõdima? Eesti ühiskond on võibolla ennast emotsionaalselt sidunud, kuid ülejäänud maailmal on suuresti ükskõik. Kultuuriline lõhenemine suurendab ka läänes seda ükskõiksust ühe enam. Võitle ise oma lahinguid.

#4159022:

#4156992:

Sajandeid tagasi polnud peaprobleem mitte klassikalises hääleõiguses (mille mehed siiski said kah märksa enne naisi), vaid selles, et naiste häält ei olnudki/võetudki kuulda mitte üheski avalikus valdkonnas ja ainult mehe (abikaasa, isa) suvast olenes, kas perekonnaski võeti kuulda või suruti peale seda, mida mees soovis.

Ajalooliselt on naistele olnud erinevaid seadusest tulenevaid piiranguid, mida meestel pole – näiteks ei tohtinud naised kanda pükse, selle eest võidi vahistada – ja kui sa arvad, et see on väike asi, pane ise pikk seelik turnüüriga selga ja katsu niimoodi liikuda ning tegutseda; paljudes riikides oli naistel piiratud kinnisvara omamine, ettevõtluse alustamine, üldse vara omamine; kui naine abiellus, sai mees automaatselt tema vara üle täieliku voli; lapsed perekonnas on olnud mehe omand, kuigi mehed nende kasvatamises ise ei osalenud, lahkumineku korral jäi naine lastest ilma – see on nüüd tõesti kardinaalselt muutunud, ent põhjuseks peamiselt seesama, et mehed väga vähe osalevad oma laste kasvatamises. Ajalooliselt on naised saanud täpselt sama töö eest meestest vähem palka isegi siis, kui nad selles töös olid tegelikult osavamad, kiiremad, produktiivsemad – vabrikutes ja manufaktuurides näiteks – praeguseks on palgalõhe pugenud enamasti selle argumendi taha peitu, et meeste ja naiste töö on erineva loomuga.

Ma ei tea ühtegi naist kes oleks vabriku või tehakse ehitanud, ma ei tea ühtegi naist kes oleks üldse mingi masina leiutanud, seda arendanud tootmisse. Naisele on alati meeldinud lihtne mahupõhine töö kus ei pea otsustama ega riskima. Naistele meeldib töö tootmisliinis, aga meestele ei meeldi, see lihtsalt on soopõhine. See mis sulle meeldib ei meeldi meestele ja mis meestele meeldib, ei meeldi sulle. Aga sinule meeldib väita nagu sind kui naist on terve elu või sajandite vältel ahistatud. Küll ei tahtnud pükse kanda jne, kui tollased naised äkki ise ei pidanud pükste kandmist mõistlikuks, sest naistel olid päevad jne jne. Mingi väiksem palk, sa ju ei teegi sama tööd mida teeb mees, sa ei ole kallurijuht või ei ole elektrimastide parandaja. Aga sa räägid võrdsest palgast, lihtsalt ametid ei olegi võrreldavad, aga sulle tehakse liiga.

Mis puutub lastesse, siis vanasti talud käisid meesliini pidi, sest mees oli ainuke kes seda kaitsta teiste eest suutis. Lisaks olid maad ja valdused niigi mõisnike või parunike ja kunigate omad. Kõiki naiste väited lugedes tuleb küll ahastus peale, kas ajalugu tõesti koolis ei õppinud ja kuna siis naised selle võrdõiguslikuse rahul olu saavutavad? Kuna on maailm võrdne teie jaoks, alles siis kui ühtegi mees planeedil enam ei ole?