Mismoodi on juhuseks ehk nö mingitel asjaoludel poolkogemata juhtunud ühekordne vahekord, millele pole eelnenud ega järgne mingit armulugu, tohutu reetmine. Milles seisneb reetmine? Kas ei või lugeda reetmiseks hoopis situatsiooni, kus mees kusagil seltskonnas satub kellelegi pihtima oma probleeme, sealhulgas probleeme oma naisega. Te lihtsalt ei saa seda kunagi teada, aga sellised pihtimused ei ole sageli naisele kuidagi meelitavad. Ühekordne juhuseks on tegelikult tühiasi.
Ma ei tea, kuidas sinul, aga minul oli tulevase abikaasaga mitmeid jutuajamisi ja arutlusi edasise elu suhtes. Mitte ametlikus võtmes, aga üleüldiselt. Käimisperioodil kompisime ikka üksteise vaateid ja piire üsna põhjalikult.
Eks teemasid oli rohkemgi, aga ütleme nii, et mõned minu üsna jäigad põhimõtted olid sellised:
* ei füüsilisele vägivallale, mind saab lüüa ainult ühe korra, siis tuleb kohene lahkuminek
(konkreetne jutt, ei mingit värki, et hästi natukene tohiks mind kägistada või pigistada)
* ei petmisele, ka petta saab mind ainult korra
(ka siin ei ole ruumi fantaasiale, et korra väga purjus peaga võib, sest see ei tähendaks midagi. Mulle ju tähendab.)
* ma tahan abielu, enne seda ei tule ka lapsi
(ei käi need asjad nii, et teeme üheainsa pisikese lapse ikka enne pulmi ära ja et mehe jaoks ei ole see paber tähtis. Seks võõra naisega polevat ju ka paljude jaoks tähtis, aga ikka tehakse ära, asi see abielu siis ära teha pole. Pealegi minu jaoks on see paber tähtis.)
* alkoholism on välistatud, üritustel ja pidudel võtmine on ok, niisama “lõõgastumine” mitmeid kordi nädalas mitte
(ja see tõesti ei tähenda seda, et mees joob igal õhtul hästi pisikese ja lahja õlle või iga nädalavahetus silmini täis on)
* narkootikumid on välistatud
(jah, kanep ka)
* matkamine on teemas
(ja see ei tähenda klubisse lonkimist või kõrvalmajja Maria juurde viiendale korrusele ronimist)
Mu tulevasel abikaasal oli mulle umbes samapalju nõudmisi ja eeldusi, osad neist kattusid minu tingimustega, osad olid erinevad. Üks mehe punktidest oli see, et tema naine peab olema mittesuitsetaja. Mina ei olnud, aga ma jätsin suitsu maha, sest see oli mehe jaoks väga oluline. Mõlematele olid omad punktid tähtsad, nende murdmine võrdne reetmisega. Me ju lubasime.
Aastad läksid. Ja läksid. Mina pidasin oma punktidest kinni, mees võis üsna muretu olla. Aga ühel hetkel otsustas tema, et hakkab minu punktidest välja kasvama. Hakkas kõrvalküla Katjaga kujundvõimlemist harrastama, koheselt kukkus ka pudelisse ja kui ma näppu viibutasin, siis tahtis mulle sinist silma mälestuseks anda. Kõik kolm väljakasvamist juhtusid kahe päeva jooksul.
Kolmandaks päevaks oli meie abielu otsas.
Nii heas kui halvas… Meie abielludes seda ei lubanud. Ja ammugi ei lubanud ma seda, et ma hakkan mehe tekitatud halvas elama. Minu jaoks tähendab see “halvas” seda, kui meid perekonnana tabab meist sõltumatult midagi halba, siis oleme teineteisele toeks ja tuleme koos sellest välja. Mitte seda, et üks meist s.tub meelega suure hunniku ja eeldab, et teine selle nüüd ära sööb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.10 09:49; 17.10 20:04; 17.10 20:52;