Aga palun ütle siis mulle kuidas Sina seda aastate pikkust veini ja õlletamise teemat lahendaks?
Minul jätkus mõistust sellisega vaid aasta abielus olla ja lapsed jäidki selle mehega tegemata. Sain kiiremini aru, et minu elu ei möödu alkoholi ihkava mehe kõrval. Mees ei olnud vägivaldne, no supper! oli muidu sel üürikesel ajal, mil oli kaine.
Noored naised, te näete seda lokkavat alkoholismi enda ümber, hoidke ometi eemale! Aga ikka pannakse pidu nagu oleks see kohustus.
Mina saan siiski aru, et lähedased on koguaeg teadnud mehe tipsutamisest. Ja ei pea seda millekski eriliseks, sest muu elu ju toimib. Löömine on nii värske asi, toimus ju eile. Teemaalgataja alles ise püüab aru saada, mis juhtus. Vaevalt, et ta lähedased üldse teavad toimunust.
Vaadake, sellega on nii…
Kui kuulate seda Kait Sinisalu loengut lähisuhte vägivallast, siis kõige esimesed laused seal on:
“Nagu üks ütlemine on, et ma saan teada, kes ma olen, alles siis, kui ma kohtun sinuga.
Sest, et me peegeldame üksteisele tagasi ja kui seal on inimene, kes ei saa enam adekvaatseid peegeldusi, et oi, seda sa tegid täna hästi või et täna sa näed kena välja või selles oled sa väga andekas, siis järgi ei jäägi muud kui üks väga maadligi tallatud inimolend, kellel lõpuks ei ole enam eluenergia raasugi”
…..
Teemaalgataja isegi tunnistab, et ta on aastate kaupa olnud mehe vastu vaimselt vägivaldne. (ettekäändeks muidugi see, et mehel on alkoholiprobleem)
Olen seda korduvalt talle öelnud, küll läbi lillede, küll heaga, küll näiteid tuues mida see tema tervisele teeb. Olen öelnud, kui paljud asjad jäävad meil koos tegemata kuna ta kogu aeg vine all on.
Teemaalgataja, kas sa oled psühholoog? Või alkoholismi ravi spetsialist?
Vaevalt.
Kogu su saagimise tulemus ongi see, et teie peres on mees see, kellel lõpuks ei ole enam eluenergia raasugi alles.
Sa oled ta täiesti maha tampinud, olematuks teinud, enesehinnangu hävitanud ja nurka surunud.
Su tervis läheb läbi! Sa sured homme! Mul on sinu pärast nii pallju asju tegemata! jne.
Nagu pooluppunud hiirepoja, kes enne sinu viimast surmavat hoopi sulle nüüd lõupuks oma pisikesed hambad kätte lõi.
Sest tal polnud enam valikut, ta teadis, et sa tapad ta lõpuks nagunii ja tal oli juba ükskõik, saabugu see surm siis pigem juba rutem.
Aga, et sa ise sellest kõigest aru saaks, on vist võimatu.
See “laksud sisse” sõnakasutus juba reedab, et erilist mõttetööd sealt oodata ei ole.
Seega ongi laual varante vaid 1. Seda sa vast ikka saad aru, mis see on.
Sa saad ju aru, et sellist elu nagu sina ette kujutad, ei hakka selle mehega kunagi olema,s est esiteks tema seda ei taha ja teiseks, juba meist targemad on öelnud ammu-ammu, et alkohoolikut parandab ainult haud (kui ta ise paraneda ei taha ja sinu mees ei taha). See “lase elada, moor!” tähendas tõlkes “lase juua!”. Esiteks ei kavatsegi ta joomist maha jätta ja teiseks ei kahetse ta löömist. Edasi on valikus ainult lahus elada. Koos elada ja näägutada- mis elu see on? Nii sul kui tal, see on ju mõttetu eskistents, mitte suhe ega pere.
Reis on kogu asja juures kõige väiksem mure. Kui tahad ja tühistada ei anna, siis mine lapsega. Mehel ka kodus rõõmsam, saab ennast korralikult täis tõmmata ilma näägutamiseta, kõigil korraks elu tore! /sarkasm/
Kui mees vägivallatsemist ei kahetsenud, siis mida veel oodata? Minema sealt. Tegelikult oleks isegi raskem kui oleks kahetsenud ja vabandanud – minul oli selline keiss. Andestasin kuna vandus, et see iial enam ei kordu. Kuid. Tunded hakkasid siis surema ta vastu. Mitu kuud hiljem siiski jätsin ta maha.
Ning – inimesed ei muutu. Muna õpetas kana ehk mu laps tavatses seda ikka korrata.
Reisi ärajätmise pärast muretsemine on ainult ettekääne selleks, et mitte midagi ette võtta. Vabandus ainult.
Tegelikkuses näeb asi välja nii, et täna tuleb mees koju lilleõis kaasas, palub vabandust, lubab enam mitte nii teha ja kõik läheb täpselt samuti rõõmsalt edasi.
Kui otsustad lahku minna, siis lapsele on see kindlasti suur muutus ja miski, mida vaja üle elada. Sinu jaoks muidugi ka, aga vahe on selles, et sina oled seda juba palju mõttes vaaginud, aga lapse jaoks vaagimine/seedimine alles algab.
Mina soovitaks minna reisile naisel koos lapsega ja selle jooksul rääkida ausalt ka antud teemal.
Mehega muidugi peab eelnevalt asjad selgeks rääkima ja nagu öeldud – reisi ajaks oleks need omavahelised otsused tehtud. Mis ta ikka teeb, ega ukse ette ei hakka viskuma, et teie reisi takistada. Pigem jääb ilmselt suhteliselt hea meelega koju jooma.
Jah, sellele reisile ei pea iga hinna eest minema, aga arvan, et ema ja laps kahekesi võiksid siiski minna – mitte raha kaotamise pärast, aga lapse pärast.
Mina saan siiski aru, et lähedased on koguaeg teadnud mehe tipsutamisest. Ja ei pea seda millekski eriliseks, sest muu elu ju toimib. Löömine on nii värske asi, toimus ju eile. Teemaalgataja alles ise püüab aru saada, mis juhtus. Vaevalt, et ta lähedased üldse teavad toimunust.
Vaadake, sellega on nii…
Kui kuulate seda Kait Sinisalu loengut lähisuhte vägivallast, siis kõige esimesed laused seal on:
“Nagu üks ütlemine on, et ma saan teada, kes ma olen, alles siis, kui ma kohtun sinuga.
Sest, et me peegeldame üksteisele tagasi ja kui seal on inimene, kes ei saa enam adekvaatseid peegeldusi, et oi, seda sa tegid täna hästi või et täna sa näed kena välja või selles oled sa väga andekas, siis järgi ei jäägi muud kui üks väga maadligi tallatud inimolend, kellel lõpuks ei ole enam eluenergia raasugi”
…..
Teemaalgataja isegi tunnistab, et ta on aastate kaupa olnud mehe vastu vaimselt vägivaldne. (ettekäändeks muidugi see, et mehel on alkoholiprobleem)
Olen seda korduvalt talle öelnud, küll läbi lillede, küll heaga, küll näiteid tuues mida see tema tervisele teeb. Olen öelnud, kui paljud asjad jäävad meil koos tegemata kuna ta kogu aeg vine all on.
Teemaalgataja, kas sa oled psühholoog? Või alkoholismi ravi spetsialist?
Vaevalt.
Kogu su saagimise tulemus ongi see, et teie peres on mees see, kellel lõpuks ei ole enam eluenergia raasugi alles.
Sa oled ta täiesti maha tampinud, olematuks teinud, enesehinnangu hävitanud ja nurka surunud.
Su tervis läheb läbi! Sa sured homme! Mul on sinu pärast nii pallju asju tegemata! jne.
Nagu pooluppunud hiirepoja, kes enne sinu viimast surmavat hoopi sulle nüüd lõupuks oma pisikesed hambad kätte lõi.
Sest tal polnud enam valikut, ta teadis, et sa tapad ta lõpuks nagunii ja tal oli juba ükskõik, saabugu see surm siis pigem juba rutem.
Aga, et sa ise sellest kõigest aru saaks, on vist võimatu.
See “laksud sisse” sõnakasutus juba reedab, et erilist mõttetööd sealt oodata ei ole.
Seega ongi laual varante vaid 1. Seda sa vast ikka saad aru, mis see on.
Kae õudu, isehakanud psühholoog…
Kae õudu, isehakanud psühholoog…
ja poole kohaga lüürik-sõnaseadja. Mõjuv, kas pole? Aga muidugi hakkab “hiirepoja” märatsema, kui tal elada=juua ei lasta. Ja panid tähele, et vägivallatsema hakkas esimesena naine. Pesuresti vastane vägivald ja pohmellise mehe kallal naaksuma hakkamine lausa nõuab “laksude sisseandmist”. Ei oska käituda sa, naine, õlle oleksid pidanud mehele hommikul kätte viima! /jälle sarkasm, muidu mõni miinustaja ei saa aru/
Asi on tegelikult ülimalt lihtne- sa kas elad sellisega koos või sa ei ela sellisega koos. Kokku kolisite tagasi, sest mees lubas maad ja ilmad kokku, nüüd näed, palju joodiku jutt väärt on.
Huvitav, kas teemaalgataja võtab meid kuulda või jätkub see “Vägivaldne väga pole olnud”- joodiku naise elu edasi, lihtsalt üks juhtum tulevaste lükkamiste ja löömiste pikas reas.
Hah, just paar päeva tagasi oli seltskonnas jutuks perevägivallast. Minu arvamus oli ja on ka hetkel, et nii mõnelgi juhul on naine oma käitumisega sellise tulemuse välja teeninud. Näritakse kuni laks käes ja siis on nutt ja hala, et mees teeb liiga.
Jah, hakka või uskuma, et olengi süüdi. Ise norisin laksu. Aga palun ütle siis mulle kuidas Sina seda aastate pikkust veini ja õlletamise teemat lahendaks? Olen seda korduvalt talle öelnud, küll läbi lillede, küll heaga, küll näiteid tuues mida see tema tervisele teeb. Olen öelnud, kui paljud asjad jäävad meil koos tegemata kuna ta kogu aeg vine all on. Mul on ka piirid, närvid jne. Aga vahet polegi enam, see oli ju Sinu arvamus ja nõuanne.
Mitte ei näri, vaid LÄHEDKI ära. Loll lootus, et teine inimene muutub. Ei muutu. On naps talle siiani meeldinud (ja sina tema kõrval elanud), meeldib ka edaspidi. Kuna sa enam ära läinud ei ole (kunagi läksid, aga tulid ju tagasi), siis ta võtabki elu lõdvalt. Mina ei ole kunagi alkohoolikuga elanud ja ise sisuliselt piiskagi alkoholi ei tarbi, seega ei saa ma ka aru, kuidas selliste meestega üldse elada suudetakse.
Tegelikult ei ole alati loll lootus. Tean mõnda meest, kes on alkoholist loobunud naise kasuks. Mu oma mees nende seas. Esitasin talle ultimaatumi (oli igaõhtune õllelimpsija, ei mingit vägivalda ega muid jamasid), et kas alkohol või meie ühine elu. Korra kvartalis küsib, kas võib sauna kõrvale ühe õlle teha ja mina siis kas keelan või luban ja nii ongi. See üks õlu saunas või suveõhtul grilli kõrvale mind ei häiri.
Aga jah, kui mees juba peksab, siis vaevalt ta on nõus pingutama, ja siis ma ei viitsiks ise ka midagi nõuda, vaid läheks minema.
Korra kvartalis küsib, kas võib sauna kõrvale ühe õlle teha ja mina siis kas keelan või luban ja nii ongi.
Ka see on ju ka perevägivald.
Vaimne, muidugi ja nagu naised, ka mehed langevad sellise asja ohvriks ja ei oska suhtes lahkuda. Ehk siis naine kasutab ära situatsiooni, kus mees hoolib temast ning on sunnitud ka seetõttu nö. süna kuulama.
VÕI: 2. neile meestele meeldibki kaine olla (kuna tunnetavad enda puhul tärkavat alkoprobleemi) ja meeldib ka, et keegi kontrollib. Sest ise vblla ei saaks sellega üksi olles enam hakkama.
Ei teagi kuidas alustada. Elanud koos 13 aastat. Vahepeal korra 1,5 aastat elasime lahus kuna mehel alkoholiga probleemid. Igapäevane tipsutaja.Vägivaldne väga pole olnud, kui siis suhte alguses mõned korrad lükanud. Lubas ennast parandada, otsustasime uuesti proovida. Laps meil 10 aastane. Kahjuks esimesed nädalad oli ok ja siis kõik uuesti. Lugu järgmine. Meil on planeeritud reis 2.nädalaks Hispaanias. Piletid ostetud ja elamine broneeritud. Eile jõi siis mees jälle 5 õlut. Täna hommikul otsustasin, et võtan teema üles. Ütlesin, et ei jaksa enam seda tiksumist taluda ja kõrvalt vaadata. Mees pööras ära karjus, et lase elada värdjas moor jne…seda kõike lapse juuresolekul. Läksin endast välja,et mind selliste sõnadega sõimas ning üldse viimase kuu igaõhtune veini ja ülistamine ja lükkasin pesuresti pikali suurest vihast( tean, et see oli viga ja pole normaalne käitumine) ja siis sel hetkel tuli ta mulle kallale. Võttis juustest kinni ja lõi paar korda labakäega vastu kintsu. Millest tuli nüüdseks juba sinikas. Sain aru, et asi väljus kontrolli alt. Tõusin püsti, lahkusin häbist ja valust oma tuppa. Ta viis lapse kooli. Olen terve päeva olnud üksi väljas lihtsalt autoga sõites ja mõeldes.Ja ma ei tea mida teha. Jah, lahku pean minema. Ilmselgelt me ei sobi ja pinged on õhus. Aga mis saab reisist? Ma ei suuda teha head nägu ja nautida reisi. Või peaksin seda siiski tegema lapse pärast? Pikk jutt ja vahet pole kui siin sõimata saan aga hetkel juhe koos ja ei suuda oma peaga otsustada.
Kõigepealt ütlen, et ma ei õigusta löömist. Eriti veel lapse ees.
Samas -minu arvates tegid ise samuti valesti sellega, et “täna hommikul võtan teema üles…..”. Eriti veel lapse ees. Miks Sa seda ometigi lapse ees tegid?
Tead ju, et see on tundlik teema nii Sulle kui tõenäoliselt mehele ja lapselegi. Laps ei pea kindlasti pealt kuulma sellist Sinupoolset tänitamist (nagu ka isa joomist, loomulikult)
Kui tahad kah päriselt lahendust leida olukorrale, siis selliseid asju arutatakse kahekesi, segamatult – eelnevalt kokku leppides aja.
Ja püüadki ilma süüdistusteta ja tänitamiste ja ründamisteta omapoolse seisuhoha ära rääkida ning kuulata teda ja püüda teda mõista. Ja siis püüategi lahenduse leida. Kõigepealt muidugi peate otsustama kas tahate üldse koos olla või ei taha. Kui ei taha, siis lihtne.
Kui on soov koos olla, siis peaks keegi muutma käitumist, või keegi suhtumist või mõlemat…
Ühesõnaga – pereteraapiat oleks vaja teile minu meelest.
Aga eks Sa muidugi ise tead oma meest ja oma soove paremini – kui tegu juba lootusetu alkohooikuga ja igasugune austus ja armastus on suhtest kadunud ja tahadki lahku minna, siis eks tuleb seda teha.
Teiseks nädalaks lähete vaid Hispaaniasse? Kus siis esimese nädala olete? Või kolmanda?
Mõni ei oska lugeda ka?? Issand tule appi, kirjas ilusti 2 nädalaks, mitte teiseks????????
Teemaalgataja isegi tunnistab, et ta on aastate kaupa olnud mehe vastu vaimselt vägivaldne. (ettekäändeks muidugi see, et mehel on alkoholiprobleem)
Kuidas see naine siis ennast kuuldavaks peaks tegema sinu soovituse järgi?
Teemaalgataja on korduvalt mehega rääkinud, küll heaga, küll näiteid tuues, mida see tema tervisega teeb jne.
Sina nimetad seda näägutamiseks ja vaimseks vägivallaks, mis surub vaese hiirepoja nägupidi mutta.
Ühes oma eelmises kommentaaris ütled: “Et siis ehk täpsustad, mis “teema” sa üles otsustasid võtta?
Et kiunud pisut, mees kasvab sõnagi lausumata ümber, jätab õlle joomise päeva pealt maha ja hakkab sind edaspidi vaid kätel kandma?”
Ehk siis sinu arvates ei tohi naine ka niimoodi oma arvamust väljendada, et võtab “teema” karmimalt ja konkreetsemalt üles?
Sellisel juhul on naine enesevalitsuseta tülinorija ja laamendaja.
Nii, et lähenegu naine mehele kuidas tahab, ikka on hiireke liiga saanud.
Kuna paistad inimhingede alal suur asjatundja olema, siis ehk jagad lõpuks ka mõne konkreetse näpunäite, mismoodi naine sellises olukorras peaks käituma? Heaga rääkida ju ei tohi – see on näägutamine. Kurjema tooniga ka ei tohi – see on laamendamine.
Kas sa siis marsiksid joonelt, sõnalausumata oma kooselust minema, kui miski häirib? Või siiski üritaksid teisele poolele enne kuidagi teada anda, mis sulle ei meeldi ja olukorrale mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leida?
Kas sa siis marsiksid joonelt, sõnalausumata oma kooselust minema, kui miski häirib? Või siiski üritaksid teisele poolele enne kuidagi teada anda, mis sulle ei meeldi ja olukorrale mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leida?
Ei marsiks, muidugi.
Korraldaks pigem kodust eemal “kriisikoosoleku”, kus me istuks mehega koos maha ja ma räägiks talle oma mõtted ära. (mitte ei valiks spetsiaalselt hetke, kus kodus titt saaks suu ammuli pealt kuulata ja kõik peaks varsti kuhugi tööle või lasteaeda tormama)
Kallis Juhan, ma armastan sind.
Aga ma ei armasta sinu joomist ja ma lihtsalt ei saa sellega enam koos elada. Usu ma ei loobi sõnu, ma olen proovinud, aga see lihtsalt rikub mu elu ära. Ja ma ei taha seda, ma ei taha homme vähki saada, ma tahan veel kaua elada ja lapselapsi kanseldada jne.
Seega, palun vali, kas joomine või mina.
Ma ei soovigi kohe vastust, selge see, et sa pead seda üksinda ja iseendaga arutama, seega palun mõtle 30 päeva. Ja ole hea, anna mulle siis teada.
Et ma saaksin oma elu hakata ilma sinuta sättima. See saab mulle raske olema, aga ma pean ju vastu pidama, sest ma tõesti ei kannata seda välja, kui sa õhtul jood viis õlut.
See tapab mu. Ja parem elan ilma sinuta. Ma muidugi loodan sinu parimale otsusele, Juhan, et sa tahad seda alkovaba elu kannatada, aga siiski minuga olla..
Sinu ja lapse suhet see su otsus kas nii või teistsugune muidugi ei mõjuta, sest me saime ennegi sellega 1,5a hakkkama ja saame ka edaspidi. Eks saame ka muud teemad selle koha pealt kokku lepitud.
Aga nüüd lähme koju, mul on meile hommikul searibid mee ja soja marinaadi pandud ja ainult korraks grillilt läbi lasta. Paar õlut võid ka täna osta, kui tahad, nagunii sa tahad ma ju tean.
…….
MIDA otsustas teha teemaalgataja, vast kõik juba lugesid ja said aru.
Pisut teistsugune stiil ja nagu ILMSELGET näha, et ei tööta.
Aga ok, minu poolest jäägu tallegi õigus, sest võimalik, et tõesti tulemus on täpselt sama.
Peaaegu sama, sest esimesel juhul poleks olnud aastatepikkuseid näägutamisi ja lõpuks sinikaid reitel.
Eelmist lugu lugedes hoian pead kinni ja mõtlen, et no on alles rumalaid inimesi olemas. Tema hakkab sõltlasega kauplema lootuses, et ilus jutt ja pugemine annab hea tulemuse. Oininnunännu, sa oled nii tubli, mõtle nüüd ikka järele, võta paar õlut ka ja siis, kui oled mõne nädala pärast ära mõelnud, siis ninnunännutame koos edasi. Ma ju tean, sa saad sellega hakkama, võta veel paar õlut. Ma olen ju nii tore naine, üldse mitte nagu need teised jubedad näägutavad mõrrad. Mina ju austan ja armastan sind ja mõistan, et õlut pole sugugi paha juua, lihtsalt ma nii-ii väga usun, et kui sa järgi mõtled, siis teed õige valiku. Ma teen sulle seni searibi ka õlle kõrvale. Võta seni veel üks õlu, eks, kallis. Ikka sinu ninnunännu!
Vaid idio.ot räägib nii oma joodikust mehega, kes lisaks on veel vägivaldne ja ilmselgelt ei hooli ega austa oma naist. Ilmselge on ka see, et sellise verbaalse okse suudab välja mõelda vaid mingi poolnapakas “heategija”, kes pole probleeme ega alkosõltlast elu sees näinudki. Teeme nii, et enne õpid natuke elu tundma ja siis hakkad teistele nõu andma. Muidu on piinlik lugeda. Vot nii, ninnunännu.
Kallis Juhan, ma armastan sind.
Aga ma ei armasta sinu joomist ja ma lihtsalt ei saa sellega enam koos elada.
Ma arvan, et sa nende searibideni ei jõuagi, siin võib mees juba lõugama pista, et lase elada jne. Aga muidugi, kui sa alustad juttu lausega, et vali, kas mina või alkohol ja lõpetad, et võta paar õlut, siis kui mees selle kannatlikult lõpuni kuulab, läheb ta ja võtab pooleteiseliitrise kange õlle ja mõtleb, et pole eidel viga midagi, muliseb küll natuke palju, aga nii võib ju eladagi.
Kas sa siis marsiksid joonelt, sõnalausumata oma kooselust minema, kui miski häirib? Või siiski üritaksid teisele poolele enne kuidagi teada anda, mis sulle ei meeldi ja olukorrale mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leida?
Mingit rahuldavat lahendust ei ole. Ühel inimesel (antud juhul naisel) EI OLE VÕIMALIK teist inimest (antud juhul meest) muuta. Ja tal ei ole tegelikult ÕIGUSTKI proovida teist muuta, sest ka see on (vaimne) vägivald. Nii lihtne ongi. Ei aita ei searibid meemarinaadis ega pesuresti lõhkumine. Mees hakkab vastu sellele, et teda püütakse muuta.
Lahku tuleb minna.
Ja teemaalgataja kirjutas tõepoolest, et teiseks nädalaks lähevad Hispaaniasse. Kus nad esimese nädala on, see pole veel selgunud.
Ühel inimesel (antud juhul naisel) EI OLE VÕIMALIK teist inimest (antud juhul meest) muuta. Ja tal ei ole tegelikult ÕIGUSTKI proovida teist muuta, sest ka see on (vaimne) vägivald. Nii lihtne ongi. Ei aita ei searibid meemarinaadis ega pesuresti lõhkumine. Mees hakkab vastu sellele, et teda püütakse muuta.
Lahku tuleb minna.
Väga õige jutt! Omale elukaaslast valides tulebki valida see, kes meeldib, mitte see, kes ääri-veeri käib kah ja siis hakata teda muutma. Ma olen mõnel sellisel kohtingul kunagi käinud, kus meespool teeb pärast etteheiteid, et ma ei olnud tema maitse, ei olnud nii või naasugune. Kui ei meeldinud, siis liigu edasi, otsi see, kes meeldib ja sulle meeltmööda on, aga ära hakka mulle lugema, milline ma su arvates olema peaksin. Üks veel kunagi ütles mingi sellise lause, et aga sa ei tee ju ise midagi, et mulle meelepärane olla.
Mingit rahuldavat lahendust ei ole. Ühel inimesel (antud juhul naisel) EI OLE VÕIMALIK teist inimest (antud juhul meest) muuta. Ja tal ei ole tegelikult ÕIGUSTKI proovida teist muuta, sest ka see on (vaimne) vägivald.
Naine ei proovinudki meest ennast kui isiksust muuta, vaid tolle sõltuvusi. Inimene ei ole tema sõltuvus, vaid sõltuvus on orjastanud inimese.
Aga vahet pole, oma sõltuvustega peab igaüks ise võitlema, teine inimene teist nendest vabastada ei saa.
Mingit rahuldavat lahendust ei ole. Ühel inimesel (antud juhul naisel) EI OLE VÕIMALIK teist inimest (antud juhul meest) muuta. Ja tal ei ole tegelikult ÕIGUSTKI proovida teist muuta, sest ka see on (vaimne) vägivald.
Naine ei proovinudki meest ennast kui isiksust muuta, vaid tolle sõltuvusi. Inimene ei ole tema sõltuvus, vaid sõltuvus on orjastanud inimese.
Aga vahet pole, oma sõltuvustega peab igaüks ise võitlema, teine inimene teist nendest vabastada ei saa.
Vaid idio.ot räägib nii oma joodikust mehega, kes lisaks on veel vägivaldne ja ilmselgelt ei hooli ega austa oma naist. Ilmselge on ka see, et sellise verbaalse okse suudab välja mõelda vaid mingi poolnapakas “heategija”, kes pole probleeme ega alkosõltlast elu sees näinudki. Teeme nii, et enne õpid natuke elu tundma ja siis hakkad teistele nõu andma. Muidu on piinlik lugeda. Vot nii, ninnunännu.
Kahjuks idioot ei räägi nii. Idioot hakkab lõugama ja asju loopima, et kas pudel või mina, sa töllmokast kaltsmees jne.
Ma täitsa usun, et nii oled ilmselt sina oma “tõelise” alkosõltlasega elus käitunud ja sellest ka see totaalne kibestumine.
(mis taandub kuni selleni, et KURAT, kus sa õigel ajal oma nõuandega olid?)
Ja seda sa ei osanudki selgitada, miks see siidikinnastes alkohooliku käsitlemine halb mõte oleks? Sa oskasid vaid öelda, et mina olen idioot ja mina pean probleeme nägema jne.
Aga sinu arutelu ja argumendid jäid kkahjuks puudu. Sest neid polnudki. Ja hoopis selle pärast hakkas sul piinlik, et sa ühtki arukat vastuvaidet ei osanud öelda.
Ka mul oleks piinlik, kui ma ei oskaks…
Minu variandi puhul oleks asi lõppenud nii: mees oleks otsustanud siiski valida naise ja pere, siis oleks mõnda aega mööda läinud, mees oleks uuesti libastunud ja naine oleks öelnud: kahjuks oled sa meie kokkulepet murdnud, mistõttu nüüd me peame minema lahku.
Ja olekski olnud viisakas lahutus. Juna ammu aega tagasi ja kogu saagimine, tülitsemine jne oleks ära jäänud.
Naisel poleks seda lastki vblla selle mehega. Sest laps oli lasteaiaealine ja kooselu 13a – see viitab veel sellelegi, et probleeemid olid juba enne last, aga naine otsustas neid rasestumisega ravida.
Mees oleks lahutusega seoses saanud omale kindla signaali, et kumba teed nüüd edasi minna, kas juua end põhja või üritada uuesti mõne teise naisega peret luua.
Aga nüüd on sul uuesti sõna, et kaitsta oma seisukohta siidkinda meetodi vastu ja naisepoolse vaimse vägivalla poolt. See on see, mis sinu arvates töötab.
Proovi seekord ilma “idiootide” ja “eluvõõrasteta” hakkama saada, kui suudad. Muidu hakkab sul taas piinlik.
Paar õlut võid ka täna osta, kui tahad, nagunii sa tahad ma ju tean
Õudne.
Nagu ema.
Ma ei kujuta ette ennast suhtes, kus ma peaksin niisuguseid lauseid ütlema teisele täiskasvanule
Üldiselt ma arvan, et mingit “ma armastan sind Juhan” pole ammugi enam. Mis on mõistetav, sest sellise mehe vastu armastus kustub aastatega. Jääbki selline näägutav harjumussuhe, kus pinged ja rahulolematus kummalgi poolel aeg-ajalt kaane pealt lööb. Miljonid inimesed elavad sellistes suhetes, rahul ei ole aga lahku ka minna ei oska/julge.
Olen ise ka sellise õllejoodikuga elanud, “õnneks” läks suhe ka ülejäänud asjades nii väljakannatamatult käest ära, et sai oma lõpu. Oleks olnud vähem halb või vahepeal häid perioode ka, siis istuks vist praegugi seal lõksus. Siiamaani mäletan seda kohutavat stressi.
Nagu ema.
Pigem on selle aastatepikkuse (ja täiesti kasutu!) tänitamise pooldajad “nagu emad”.
Sest ema ju ei viska last välja, ei hülga, ei ütle lahti. Viriseb küll, aga kuna oma laps ikkagi, siis mida sa teed, lepid ju?
Reaalselt sidet noaga läbi lõikama lihtsalt pole enad võimelised.
Mida siinsel juhul oleks pidanud juba ammu tegema.
Kas pole nii?
Mis armastusse või mittearmastusse puutub, siis selles osakonnas sul puudub funktsionaalne lugemisoskus. Ma ju kirjutasin, et see oleks pidanud toimuma ENNE aastatepikkust näägutamist.
Kas sa saad aru sõnast “enne”? See on midagi sarnast nagu “esmalt” või “varem”
Siis, kui armastuse osas veel teemaalgataja poleks valetanud.
Ja teemaalgataja kirjutas tõepoolest, et teiseks nädalaks lähevad Hispaaniasse. Kus nad esimese nädala on, see pole veel selgunud.
Tõesti on vaja siin teemas õigekirja kallal nokkima hakata? Intelligentne inimene saab aru, mida öelda taheti, intelligentne pedant viitaks veale ja korrektsele variandile.
Ainult õel kiusupunn võtab valesti kirjutatu sõna-sõnalt ja hakkab selle kallal norima.
Hah, just paar päeva tagasi oli seltskonnas jutuks perevägivallast. Minu arvamus oli ja on ka hetkel, et nii mõnelgi juhul on naine oma käitumisega sellise tulemuse välja teeninud. Näritakse kuni laks käes ja siis on nutt ja hala, et mees teeb liiga.
Jah, hakka või uskuma, et olengi süüdi. Ise norisin laksu. Aga palun ütle siis mulle kuidas Sina seda aastate pikkust veini ja õlletamise teemat lahendaks? Olen seda korduvalt talle öelnud, küll läbi lillede, küll heaga, küll näiteid tuues mida see tema tervisele teeb. Olen öelnud, kui paljud asjad jäävad meil koos tegemata kuna ta kogu aeg vine all on. Mul on ka piirid, närvid jne. Aga vahet polegi enam, see oli ju Sinu arvamus ja nõuanne.
Rahune maha.
See näägutamine ei aita sina ei ole tema kasvataja, kui ta ikka joob siis ta joob ja sina teda keelata küll ei saa, kuid see on sinu otsus mida teed oma eluga ja pead ikka ise otsustama. Mina sellist joomist ei kannataks ja ei sooviks et laps pealt vaatab kuidas ida joob. Tõsta ta elamisest välja kui see on sinu elamine ja kui on mehe elamine siis lahku koos lapsega, alusta oma elu ja lähetegi lapsega kahekesi reisile. Milles probleem?
Jama ongi selles, et taolises suhtes aastaid olnud inimene ei näe asja enam objektiivselt. See on seesama, millele ma mingis teemas viitasin, et üks suhe mässib inimese endasse ja muudab tema enesehinnangut ja võimet olukordi reaalselt hinnata. Emotsionaalne sõltuvus.
Kui ta pakiks oma kodinad kokku ja alustaks uuesti ilma selle meheta, siis mõne aasta pärast olnule tagasi vaadates saaks ta aru, kui jabur see kõik oli.
Ei marsiks, muidugi.
Korraldaks pigem kodust eemal “kriisikoosoleku”, kus me istuks mehega koos maha ja ma räägiks talle oma mõtted ära. (mitte ei valiks spetsiaalselt hetke, kus kodus titt saaks suu ammuli pealt kuulata ja kõik peaks varsti kuhugi tööle või lasteaeda tormama)
Kallis Juhan, ma armastan sind.
Aga ma ei armasta sinu joomist ja ma lihtsalt ei saa sellega enam koos elada. Usu ma ei loobi sõnu, ma olen proovinud, aga see lihtsalt rikub mu elu ära. Ja ma ei taha seda, ma ei taha homme vähki saada, ma tahan veel kaua elada ja lapselapsi kanseldada jne.
Seega, palun vali, kas joomine või mina.
Ma ei soovigi kohe vastust, selge see, et sa pead seda üksinda ja iseendaga arutama, seega palun mõtle 30 päeva. Ja ole hea, anna mulle siis teada.
Et ma saaksin oma elu hakata ilma sinuta sättima. See saab mulle raske olema, aga ma pean ju vastu pidama, sest ma tõesti ei kannata seda välja, kui sa õhtul jood viis õlut.
See tapab mu. Ja parem elan ilma sinuta. Ma muidugi loodan sinu parimale otsusele, Juhan, et sa tahad seda alkovaba elu kannatada, aga siiski minuga olla..
Sinu ja lapse suhet see su otsus kas nii või teistsugune muidugi ei mõjuta, sest me saime ennegi sellega 1,5a hakkkama ja saame ka edaspidi. Eks saame ka muud teemad selle koha pealt kokku lepitud.Aga nüüd lähme koju, mul on meile hommikul searibid mee ja soja marinaadi pandud ja ainult korraks grillilt läbi lasta. Paar õlut võid ka täna osta, kui tahad, nagunii sa tahad ma ju tean.
…….
MIDA otsustas teha teemaalgataja, vast kõik juba lugesid ja said aru.
Pisut teistsugune stiil ja nagu ILMSELGET näha, et ei tööta.
Aga ok, minu poolest jäägu tallegi õigus, sest võimalik, et tõesti tulemus on täpselt sama.
Peaaegu sama, sest esimesel juhul poleks olnud aastatepikkuseid näägutamisi ja lõpuks sinikaid reitel.
Saadud miinuste arvu järgi võib teha järelduse, et “sinu stiil” ei töötaks ammugi mitte!
Ei saa minagi aru, mida siin ümber kasvatada. Kui mees muidu sobib, siis peab naine enda kohta otsustama, kas ta on nõus joomisega elama või ei. Kui jah, siis võib sel teemal virisemise ära lõpetada, kui ei, siis ei tule muuta mitte meest, tema harjumusi ja kombeid, vaid iseenda elu. Mehel on õigus olla just selline, kui tahab ja juua just niipalju, kui tahab, naisel on õigus oma elu muuta, kui talle selline elu enam ei sobi.
Mingit rahuldavat lahendust ei ole. Ühel inimesel (antud juhul naisel) EI OLE VÕIMALIK teist inimest (antud juhul meest) muuta. Ja tal ei ole tegelikult ÕIGUSTKI proovida teist muuta, sest ka see on (vaimne) vägivald. Nii lihtne ongi. Ei aita ei searibid meemarinaadis ega pesuresti lõhkumine. Mees hakkab vastu sellele, et teda püütakse muuta.
Lahku tuleb minna.
Aga mina ei räägi teise inimese jõuga muutmisest vaid sellest, et kui miski häirib, siis tuleks see ka välja öelda. Tõsi, seda saab teha mitmel moel, ja kindlasti on olemas ka rahulikke ja mõistlikke mooduseid.
Sa ju ometi ei ütle, et partneri ebameeldivat käitumisharjumust ei tohi suhtes üldse teemaks võtta? Eriti veel mõnd lihtsaltmuudetavat. Mina küll nii ei arva. Kooselu püsib paljuski just kompromissidel, üksteise soovide ja vajadustega arvestamisel. On täiesti normaalne, et suhtes olles muututakse ja kohandutakse üksteisega (muidugi ka enda vajadusi ja soove arvestades, mõistlikkuse piirides).
Mina olen küll mõnele oma mehe nõmedale või vastuvõetamatule kombele viidanud. Tema minu omadele ka. Teatud asjades ei ole inimesel mitte mingi probleem ümber harjuda ja muutuda. Eriti, kui see nö tükki küljest ära ei võta ja tähendab ehk vaid mingist mugavustsoonist väljatulemist. Ja see ei ole mitte mingi vaimne vägivald. Inimene ei pruugi seda teavustadagi, et partnerit võiks tema see või teine käitumine või joon häirida. Selge see, et on suur vahe, mis nn “joonega” on tegemist – mustade sokkide vedelema jätmise harjumust ei saa võrrelda igapäevase õlletamisega või füüsilise vägivaldsusega. Aga millegipärast just nii sa praegu end väljendasid, nagu ei tohiks üksteisele absoluutselt mitte midagi, mitte kunagi kriitilist öelda. Ei tohi mingit rahulolematust väljendada, sest muidu oled vaimselt vägivaldne.
Saadud miinuste arvu järgi võib teha järelduse, et “sinu stiil” ei töötaks ammugi mitte!
Sa kahkuks eksid.
Saadud miinuste arv näitab hoopis seda, et see on ainuke, mis miinustajate joodikutest meeste puhul OLEKS töötanud. Ja see teeb loomullikult kägudes viha, see on täiesti inimlik reaktsioon.
Miinustajad ise jagasid teemaalgataja seisukohta, et 1. tänitamine, 2. kodus laamendamine 3. joodiku aastaid kannatamine. 4. võimalik mehepoolne vastuvägivald. on need õiged käigud alkohoolikuga käitumiseks.
Tulemus: loe teema algatust uuesti. (mehe vägiivald + lahutus)
Tulemus 2: lahutus pärast aastaid sõda.
Minu stiili puhul oleks raudselt “aastaid sõda” ära jäänud ja 10% tõenäosusega oleks mees ka ennast muutnud. (see 10% vist on kah väga optimistlik protsent, ma ei tea täpset.)
Aga kindel on muidugi see, et mees, mees, kes on aastaid naisega sel teemal tülitsenud, sellest ei ole enam 100% kuhugi tagasi pöördujat.
Ja proovi vahel harva ka oma peaga mõelda. Kas ikka on elus alati kõige tähtsam aastaid proovida väljal tühja tuult taga ajada ja lõpuks ikkagi pettunult loobuma.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
