Swedbanki rahakoguja v rahatagavara v mis selle nimi on (see, kus kaardiga makstes koguneb), nüüd kus sellele paneb pank 1% lisaraha aastas, siis kas see koguneb ainult kaardimaksetelt kogunenud summadelt või ka nendelt summadelt, mis oled ise juurde kandnud? Tundub nats nagu veider, et kui muidu koguneb kaardimaksetelt ja siis kui panen enne seda seda arvestust 10 000 ise juurde, siis saan sellelt 1%…?
Swedbanki rahakoguja v rahatagavara v mis selle nimi on (see, kus kaardiga makstes koguneb), nüüd kus sellele paneb pank 1% lisaraha aastas, siis kas see koguneb ainult kaardimaksetelt kogunenud summadelt või ka nendelt summadelt, mis oled ise juurde kandnud? Tundub nats nagu veider, et kui muidu koguneb kaardimaksetelt ja siis kui panen enne seda seda arvestust 10 000 ise juurde, siis saan sellelt 1%…?
Ee, keegi arvab, et 10K pealt 1% aastas teenida on hea?
Swedbank maksab intressi hoiuselt, ehk siis loomulikult kogu summalt mis kontol on, vahet ei ole kuida see sinna sai. Kodulehelt info: “Intress arvestatakse iga päeva lõpus kontojäägilt”
Ükski ühistu ei ole turvaline, Erialaga samaaegselt kadus veel üks..nimi ei meenu.
On ikka.
Oi-oi-oi. Enne raha kuhugi paigutamist tehke palun endale selgeks, kuidas Eesti riigis hoiuste tagamine toimub. Eestis tagatakse eraisiku hoiused krediidiasutuse maksejõuetuse korral Tagatisfondi poolt. Tagatisfondi lehelt võib lugeda, millistesse krediidiasutustesse paigutatud raha nad hüvitavad ja millistesse mitte. Ma ei ütle, et ühistutesse ei tohi raha paigutada, lihtsalt tuleb arvestada riskidega.
Mis Swedbanki rahakogujasse puutub, siis loomulikult ei ole tegu kohaga, kus tasub suuremat summat hoida tootluse eesmärgil. Pisikese puhvri hoidmiseks ja kogumiseks sobib ta aga hästi. Eriti nendele, kes ise raha kõrvale panna ei oska või ei suuda.
Oi-oi-oi. Enne raha kuhugi paigutamist tehke palun endale selgeks, kuidas Eesti riigis hoiuste tagamine toimub. Eestis tagatakse eraisiku hoiused krediidiasutuse maksejõuetuse korral Tagatisfondi poolt. Tagatisfondi lehelt võib lugeda, millistesse krediidiasutustesse paigutatud raha nad hüvitavad ja millistesse mitte. Ma ei ütle, et ühistutesse ei tohi raha paigutada, lihtsalt tuleb arvestada riskidega.
Loomulikult selgeks tehtud. Tasub vaadata 20 ja enam aastat tegutsenute poole.
Mitu maailma segipööranud sõjaaega nad üle on elanud?
No kui sõda tuleb, pole sul nagunii enam midagi peale kodulaenu, mida tasud rusudeks pommitatud kinnisvara eest mitukümmend aastat.
Kui maja/korterit enam olemaski pole, sis mille eest makstakse?
Nt need, kellel Ukrainas olid laenuga elamised, mis puruks pommitati – kas nad maksavad selle eest laenumakseid edasi? Eriti need, kes riigist lahkunud? Ei saa aru, kuidas on võimalik maksta millegi eest, mida enam ei ole?
Kui maja/korterit enam olemaski pole, sis mille eest makstakse? Nt need, kellel Ukrainas olid laenuga elamised, mis puruks pommitati – kas nad maksavad selle eest laenumakseid edasi? Eriti need, kes riigist lahkunud? Ei saa aru, kuidas on võimalik maksta millegi eest, mida enam ei ole?
Ma ei tea, kas sa oled kuu pealt kukkunud? Milles eest maksad? Sina oled võlgu-oma võlga maksad. Arvad, et kui võtan majalaenu ja lammutan ise oma maja maha, siis enam maksma ei pea, sest maja pole?
Kui maja/korterit enam olemaski pole, sis mille eest makstakse? Nt need, kellel Ukrainas olid laenuga elamised, mis puruks pommitati – kas nad maksavad selle eest laenumakseid edasi? Eriti need, kes riigist lahkunud? Ei saa aru, kuidas on võimalik maksta millegi eest, mida enam ei ole?
Ma ei tea, kas sa oled kuu pealt kukkunud? Milles eest maksad? Sina oled võlgu-oma võlga maksad. Arvad, et kui võtan majalaenu ja lammutan ise oma maja maha, siis enam maksma ei pea, sest maja pole?
Kas siin mingit liigitust sõja osas a la force majeure pole pangalaenu korral?
PS. Lihtsalt huvi pärast küsimus – kas sul on kuidagi kergem olla, kui said teisele inimesele kirjutada “kuu pealt oled kukkunud”? Kas sa käitud nii oma igapäevases elus ka või ainult anonüümse netikommentaatorina?
Kas siin mingit liigitust sõja osas a la force majeure pole pangalaenu korral? PS. Lihtsalt huvi pärast küsimus – kas sul on kuidagi kergem olla, kui said teisele inimesele kirjutada “kuu pealt oled kukkunud”? Kas sa käitud nii oma igapäevases elus ka või ainult anonüümse netikommentaatorina?
Mind hämmastab su rumalus, seetõttu kirjutasin. Igapäevases elus ma rumalaid ei kohta.
Kas siin mingit liigitust sõja osas a la force majeure pole pangalaenu korral? PS. Lihtsalt huvi pärast küsimus – kas sul on kuidagi kergem olla, kui said teisele inimesele kirjutada “kuu pealt oled kukkunud”? Kas sa käitud nii oma igapäevases elus ka või ainult anonüümse netikommentaatorina?
Mind hämmastab su rumalus, seetõttu kirjutasin. Igapäevases elus ma rumalaid ei kohta.
Kas siin mingit liigitust sõja osas a la force majeure pole pangalaenu korral?
Okei. Aga üldjuhul tagab laenuga ostetud kinnisvara võetud pangalaenu. Kui nüüd see kinnisvara puruks pommitatakse ja laenuvõtja lihtsalt enam ei maksa laenu tagasi, siis pank realiseerib selle puruks pommitatud kinnistu (nojah, maal võib ju väärtus olla)?
Okei. Aga üldjuhul tagab laenuga ostetud kinnisvara võetud pangalaenu. Kui nüüd see kinnisvara puruks pommitatakse ja laenuvõtja lihtsalt enam ei maksa laenu tagasi, siis pank realiseerib selle puruks pommitatud kinnistu (nojah, maal võib ju väärtus olla)?
Oeh. Jah, tagab. Maa realiseeritakse ning puuduoleva maksab võlgnik. Nii on kõigi laenude puhul. Kui kohtutäitur müüb võla katteks su vara odavalt maha, siis maksad samamoodi ülejäänut võlga edasi, mitte ei ole võlg sellega kustutatud.
