Teema: Tissikommuun

Muideks, 5 päeva antibiootikumikuuri ja ühtegi tõbe külge ei saanud- tappis too ju kõik bakterid mu kehas. Ja nüüd, 19p hiljem- nagu külmetusnähud. Peale nohu ja häälekadumise nõrk palavik paar päeva olnud. Haavakohad kergelt roosad ja kuumad- mul oli 2 päeva enne Teid operatsioon.

Kiiret paranemist! Mul haavad ilusad, ei ole liiga roosad või punakad ega ei kuumuta. Kas te magate juba külili? Arst ei öelnud midagi selle kohta millal võib ja ise unustasin küsida.

Tere naised!
Kas leidub keegi, kes peale oppi on ka kunstrinnaga last imetanud? Sooviks teada, kas rind kaotas oma kuju või vajus ära?
Palun jagage oma kogemusi!

Kägu kirjutas:

Tere,

Minul oli plaanis ette võtta op cristinas kliinikus aga lõin põnnama. Konsultatsioon oli väga põhjalik ja viidi kurssi ka kõikide võimalusteg ja riskidega.
Nimelt peaksin ette võtma tõstmise, koos implantaadi paigaldamisega.
Endal eluaeg DD korv olnud. Kaalult olen koguaeg olnud 56-57 kg (va rasedused) ja pikkus 173.
Nüüd on lapsed oma jälje jätnud. Miks ma kartma lõin, on need “riskid”. Kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Ehk on siin keegi, kes on mastopeksia läbinud ja kirjutaks oma kogemusest, armidest, taastumisest-kõigest.

Minul on mastopeksia läbi tehtud 2 kuud tagasi. Taastumine suht raske, paremaks läks alles alates 5. nädalast. Aga see on väga individuaalne, ju ma taastungi aeglasemalt. Ümber nibu on arm peaaegu olematu aga vertikaalne arm on ikka nähtavam praegu – see on ka loomulik sellise lõikuse puhul. Eks aeg näitab, millised armid pärast aasta möödumist jäävad. Lõikus ise on väga hästi õnnestunud minu arvates, kõik ilusti sümmeetriline. Kui ma midagi muudaks, siis ma oleks võinud selle operatsiooni läbi teha ajal, kui vähem viiruseid liikvel. 2,5 nädalat hiljem jäin lapse kõrvalt viirusesse ja selle läbipõdemine oli kohutav – immuunsus on ikka nõrk pärast oppi. Samuti ei osanud ma arvestada nii pika taastumisajaga, mehel oli lõpus ikka kõrini sellest üksi majandamisest 3 lapsega.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Tere,

Minul oli plaanis ette võtta op cristinas kliinikus aga lõin põnnama. Konsultatsioon oli väga põhjalik ja viidi kurssi ka kõikide võimalusteg ja riskidega.
Nimelt peaksin ette võtma tõstmise, koos implantaadi paigaldamisega.
Endal eluaeg DD korv olnud. Kaalult olen koguaeg olnud 56-57 kg (va rasedused) ja pikkus 173.
Nüüd on lapsed oma jälje jätnud. Miks ma kartma lõin, on need “riskid”. Kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Ehk on siin keegi, kes on mastopeksia läbinud ja kirjutaks oma kogemusest, armidest, taastumisest-kõigest.

Minul on mastopeksia läbi tehtud 2 kuud tagasi. Taastumine suht raske, paremaks läks alles alates 5. nädalast. Aga see on väga individuaalne, ju ma taastungi aeglasemalt. Ümber nibu on arm peaaegu olematu aga vertikaalne arm on ikka nähtavam praegu – see on ka loomulik sellise lõikuse puhul. Eks aeg näitab, millised armid pärast aasta möödumist jäävad. Lõikus ise on väga hästi õnnestunud minu arvates, kõik ilusti sümmeetriline. Kui ma midagi muudaks, siis ma oleks võinud selle operatsiooni läbi teha ajal, kui vähem viiruseid liikvel. 2,5 nädalat hiljem jäin lapse kõrvalt viirusesse ja selle läbipõdemine oli kohutav – immuunsus on ikka nõrk pärast oppi. Samuti ei osanud ma arvestada nii pika taastumisajaga, mehel oli lõpus ikka kõrini sellest üksi majandamisest 3 lapsega.

Assarask! Päris pikk taastumine. Need armid pidid ajajooksul ainult paremaks minema. Kus op tehti, kui saladus pole? Kas valuvaigistid aitasid ikka enamusajast üle elada? Millal niidid välja võeti? Ega väga edasi lükata ma ka ei taha, kuna vanusega ju riskid tõusevad ja taastumine on raskem. Mitte et ma väga vana oleks aga ikkagi 30+.

Op tehti Fertilitases The Health Clinic kaudu, kirurgiks dr Siim Simmo. Taastumise all mõtlen seda aega, kus ma igapäevaseid toimetusi teha ei saanud, sest käsi väga liigutada ei olnud võimalik ja püsti oli keeruline olla pikalt ning kõndida ka normaalselt ei saanud, oli selline põletav valu eelkõige rinnavoldi piirkonnas, kus on horisontaalne arm. Valuvaigisteid ma eriti ei võtnudki vaid olin hästi rahulikult.
Niite ei eemaldatud, niidid on sisemised ja sulavad ise aja jooksul. Paar otsakest olen ka ise ettevaatlikult ära lõiganud, kui naha pinnale ilmusid.

Tere taas, lisan värsket infot, et võtsin ikkagi valuvaigistit. Eks ju kõik veel nii värske ka, aga olen nii elevil. Ootan juba millal saaks riideid selga proovida, uut pesu jne. 🙂
Mainin ka selle ära, et vanus on 40 ja laps juba 19. Seega minu uus elu algab nüüd. 🙂

Kägu kirjutas:

Tere!

Kuidas teil esimesed nädalad peale operatsiooni on selles mõttes kulgenud, et kas on aeg-ajalt sellist vahelduvat valu tekkinud ka? Mul on operatsioonist möödas kaks nädalat. Paigaldati 280cc lihase alla. Operatsioonijärgne taastumine oli väga okei. Loomulikult oli operatsiooni järel valus ja esimestel päevadel ka, see on loomulik, eriti öösel. Hoidsin siis ennast ka. Aga seejärel enesetunne oluliselt paranes ja muutusin ise ka julgemaks. Kardangi nüüd, et äkki liiga julgeks. U 5 operatsioonijärgsest päevast alates olen ikka kodus enam-vähem kõike teinud, autoga sõitnud, poes käinud jne. No loomulikult ei kaeva maad ja suuri raskusi ei tõsta, aga muud toimingud teen ära. Korra-paar olen hetkeks ka last sülle krabanud, sest lihtsalt meelest on läinud, et ei tohi…Viimastel päevadel seda küll olnud ei ole, aga eilsest tunnen vasakus rinnas (see on algusest peale olnud tundlikum või valusam) sellist punktitaolist ja natuke nagu tuikavat valu kusagil rinnaku lähedal. Kõige rohkem on selline lihaskimbu valu moodi ja kardan, et olen lihtsalt mingi tobeda liigutusega endale viga teinud. A la mingit sahtlit liiga hoogsalt avanud vms. Riinad on ühesugused, mingit ebasümmeetriat ei ole, sinikaid, erilist turset ega muud ei näe. Loomulikult on variant arstiga nõu pidada, aga samas tundub väga loogiline, et olen ise rumalusest liiga hoogu sattunud ja mõtlesingi küsida, et kas kellegil on veel olnud nii, et opist tegelikult juba päüris palju aega möödas, aga aeg-ajalt ikka siit-sealt vahest torkab või pistab või annab muud moodi tunda rinnalihases?

Tsau!
Ma arvan, et sul pole mõtet muretseda, nii vähe aega veel möödas. Ürita puhata võimalikult palju. Mul endal varsti 2 kuud oppist möödas, ikka veel esineb kohati turset (rinnad lähevad nagu kõvemaks, lihas tõmbub pingule) Kohati natuke torgib,kui rinda katsuda, see kõik on okei. 🙂

Tere,
Küsiksin, et kas kellelgi on implantaadiäär ka nö paistma jäänud? Mul nagu ühe rinna all mingi muhk, natuke annab tunda ka ja isegi nagu liigutada saab seda nö rinna sisse. Muidugi opist vähe möödas ka, nädal ainult.

Minul möödas pea 7 kuud. Paigaldati siis lihase alla 375 ml ergonoomilised high. Ütlen ausalt et juba uurin kordusopi variante, kuna soovin suuremaid. Enda rind oli olematu, kuid lapsi oodates on ka rinnad suuremad olnud, kui praegu. Ise olen 172cm ja 50kg. Praegu motiva kuid mõtlen b-lite peale.

Tere jälle. Olen Sunfairy-läks käona ???? Operatsioon tehti eile âra. Hetkel olen haiglas ja ootan hommikut.
Magada on tõesti kehva, selg vãsib lamamisest ãra.
Narkoosist toimusin ilusasti ja kuskil mingeid valusid pole. Rindadel on selline kerge pakitsus nagu piimapaisu ajal. Arvasin, et on hullem. Rindu näinud veel pole, ootan hommikut, siis on sidumine ja siis nâen.peale seda saan koju.
Praegu tunduvad ikka pâris pirakad, mul oli enne 70B/C ja 340 cc otsa, siis peax korralik D korv olema. Vóibolla said liiga suured..aga eks see selgub kui paistetus kadunud. Arstid, óed siiani toredad olnud, toit on ainult tase- óhtusöògiks mingi kartulipuder hakkliha kastmega. Ootasin paremat-vãrskemat sööki aga see on pisiasi kõige selle juures.

Tere

Leidsin juhuslikult ühe kasuliku blogi rindade suurendamisest. Kuna plaanin järgmisel aasta ka ise teekonna ette võtta, teen väikest uurimistööd. Kui suured ja millised rinna implantaadid valida, kelle juures teha, naised kes on juba teinud ja kuidas neil läinud, kas rinnaimplantaadid tekitav vähki, nagu välismaa foorumites palju juttu jnejne. Ühesõnaga soovitan kõigil lugeda, kes ka plaanivad rindu suurendada https://clinica.ee/rindade-suurendamine-operatsioon/

#2842292:

No rinnaalune ümbermõõt 67 ehk. Rinnahoidjad 70F või G. Kui ausalt öeldes ütlevad isegi sõbrannad et väiksed aga et pole aru saadagi et omad pole.

F ja G korv on väike???

#2873101:

Hei

Mul ootab ees augustis operatsioon ja soovisin lihase peale implantaate kuna kardan lihase alla pannes taastumist. Aga arst ütles, et võivad jääda näha implantaadi randid kuna endal rinnad nii väiksed. Kas on siin kedagi kellel on ka näha jäänud? Milline see välja näeb? Kas rinna üles jääb triip?

Noo mis te ikka kardate, ega see nüüd nii hull kaa pole, kõik on täitsa talutav. Mul oli endal kaa päris raske taastumine (panin lihase alla) , esimesed 4 päeva ei saanud iseseisvalt püsti ega pikkali, paistetus oli päris suur ja tegi haiget iga liigutus, käed kaa liikumatud. Aga ma kordan ennast, tegelikult oli kõik talutav. Kui kõrval on keegi kes saaks aidata (püsti, pikkali, teha tassike teed, ulatada asju jne) siis pole karta midagi, väga hulla valu polnud, küll aga abituse tunne päris suur, aga nädal möödudes toimetasin juba ise ja 2 nädalat hiljem olin ilusti tööl ja kõik vinks-vonks))) Minu tuttaval aga oli vastupidi, (samuti lihase alla) juba järgmine päev oli aktiivne sai teha kõike ise, pesi nõusi ja valmistas rahulikult õhtusööki, temal polnud taastumine üldse raske. Olen suhelnud ka naistega, kes panid lihase peale, ja noo osadel taastumine kaa päris hull, see juba oleneb organismist ja kui hästi te valu talute.
Kui panna lihase peale, jääb küll neid rante tugevamini näha, eriti siis kui oma rind väike, lihase alla tuleb ikka loomulikum see tulemus.
Rääkige, kelle juurde muidu minek ?)) Mis firmat soovite ja mis kuju? Kui suurt rinda muidu tahate ?

Tere. Minul samuti opp plaanis, käisin Siim Simmo juures konsultatsioonil ja valituks said B-Lite’id, Simmo soovitas suurust 410cc (high profile) ja lihase peale. Viimane just sellepärast, et tegelen palju spordiga (sh jõusaal ja ekstreemsport). Soovin loomulikku tulemust – praeguse 75AA korvi asemel oleks tore 75C saavutada. Kuna olen väga pikka kasvu (182cm), siis Simmo sõnul see 410cc liiga suur ei ole, vaid tuleks ilus täidlane C korv. Endal pisike ja prink rind, seega lihase peale paigaldades ei ole kirurgi sõnul isegi 10+ aasta pärast võimalust, et välja venib.
Siiski mõtlen, et lähen veel paari arsti juurde konsultatsioonile, saamaks kinnitust. Lihase alla, isegi pooleldi, ta ei soovitanud paigaldada, kuna nt rinnalt surumisel kangiga ja lõuatõmmetel ja kaljuronimisel jne pidavat tunda andma, põhjustades isegi valu või ebamugavust lihasele.

Tekkis paar küsimust, millele ehk juba opi läbi teinud oskavad vastata. Palun kogemusi ja abi 🙂
1. Lihase peale paigaldades pidi olema lihtsam opp ja kiirem ja valutum taastumine. Eks see oleneb muidugi indiviidist, aga kuidas oli teistel, kes lihase peale on paigaldanud? Kuidas on tulemus jäänud?
2. Lihase peale paigaladades on variant, et ääred jäävad õrnalt näha. Kas see äär on tõesti nagu jäik ja tugev äär või lihtsalt selline väga push up efektiga vagu või kuidas see välja peaks nägema? Simmo sõnul ei ole see äär mingi terav äär, vaid pigem selline “Austria rahvariietes kurgu alla lükatud efekt” ehk vagu mida nemad kutsuvad ääreks.
3. Kellel on kogemusi B-Lite’idega? Valisin need, kuna need on oluliselt kergemad – samas katsudes jätsid sellise tugeva jahukoti mulje, kui teised implantaadid olid pehmed ja loomulikud geelihunnikud. Kas B-Lite jääb rinda katsudes ka selline ebaloomulik ja tugev nagu oleks tükk rinnas või pigem mõnus ja loomulik, kuidas teie iseloomustaksite?
4. Juhul kui tuleb mingil põhjusel implantaadid eemaldada, siis kui palju maksab selline opp? Saan aru, et esmaopil ehk paigaldamisel on kõrgem hind just eelkõige implantaatide maksumusest põhjustatud? Seega nende väljavõtmine peaks/võiks ju olla 4x odavam vähemalt?

Tänud kõigile vastajatele.

Tere, selline küsimus, et kas kellelgi on valud ka veel kolmandal kuul olnud? No just sellised torkivad?

Tere!

Kas siin leidub ka selliseid, kellel olnud rinna/rindadega probleemid(fibroadenoomid,tsüstid vms), lasknud need eemaldada ning samal ajal teha rinnasuurendus op? Oleks see üldse mõeldav? Tean ühte tuttavat,kellel tehti nii aga ei soovi antud teemat torkida ja tema käest otse uurida. Kuna endal täpsem rinnauuring ees (rinnast leiti tükk),siis sooviks uurida natuke maad. Ilmselgelt uurin ka arstilt, kuid ehk oskab keegi ka omast kogemusest miskit rääkida?