Sobiva, nii sisult kui eeldustelt töö leidmine selles vanuses kui pole just teinud varasemalt karjääri riigisektoris, on pigem väljakutse.
Kõik oleneb muidugi inimese oskustest, kogemustest ja mis haridus tal on.
Ei pea olema tingimata magistrikraad (näiteks majanduses), aga palju teadmisi, lai silmaring, analüütiline oskus, igapäevane elukestev õppimine, uute kasvõi väikeste oskuste lisandumine, peavad olema.
Ise peame end oskama hinnata, kas vaimselt ja ka füüsiliselt suudaksime teatud valdkonnas töötada kui meile võimalus antakse.
Olude sunnil hakkasin 2015. aastal ettevõtjaks. Et luua iseendale töökoht. Et luua midagi südamega. Tegemist pehme väärtuse valdkonnaga, märksõnaks toode, millest saab luua.
See on kahtlemata olnud põnev teekond ennekõike eneseharimise, õppimise ja kontaktide osas. Selgeks on õpitud väikeettevõtte jaoks vajaminev raamatupidamine. Kogemusi omandatud toote turundamises. Selgeks õpitud otseselt tööga seotud spetsiifilised oskused, mida tavaliselt õpitakse kõrgkoolis, aga jah, muidu olles täielik autodidakt.
Kui siin räägiti ka ise ettevõtjaks hakkamisest, siis enda kogemusest võin öelda, et mitte midagi ei kahetse.
Öeldakse, et tee tööd südamega. Nii on see olnud- soov igal hommikul tõusta ja tegeleda just sellega, mis õnnelikuks teeb ja mis sinu klientide elu paremaks muudab.
Tahaplaanile ei saa jätta aga kui palju tööd on üksikettevõtjal, kes ise endale tööd annab. Ta teeb kõike üksi. On nii strateeg kui äriplaani kõikide osade elluviija.
Kõike ise teha on ajaliselt raske ja see võib olla kurnav.
Kui tuli Covid, hakkas ka majanduses ning inimeste tarbimine muutuma.
Üle aasta tagasi hakkas ettevõtlusvaldkond silmitsi seisma kas jääd ellu või mitte ja kuidas.
Ma ei taha öelda, et ettevõtlusega alustada on teatud vanuses vale. Küll aga seda füüsilist võhma jääb 50-ks ka kõige energilisemal ja nooruslikumal inimesel järjest vähemaks. Sest meil on 8 tundi töö jaoks, 8 magamiseks ja ülejäänuga peab kõike muud suutma.
Kuidas leida endale see õige ja sobiv töökoht selles vanuses?
Kõik oleneb kui palju oled valmis panustama, kas jaksad taluda pingelisi olukordi või soovid end hoida, oma aja üle rohkem otsustada.
Siin ongi töötaja või ettevõtja erinevus. Soovunelm võib olla seal kusagil vahepeal.
Aeg on meie suurim väärtus, sest seda juurde osta ei saa.
Kui soovid kell 5 koju minna ja unustada tööasjad, sobib sulle töötaja roll.
Kui soovid maailma paremaks kohaks muuta, oma aja üle vabamalt otsustada, oled ettevõtlik ja sihikindel, sobiks sulle ettevõtlusvorm.
Mis puudutab palka, siis olles olnud nii töötaja kui ettevõtja, pole kummalgi poolel kerge olla. Esimese puhul on meil ootused, sest panustame oma aega, füüsist-vaimu. Teise puhul peame igapäevaselt, 24/7 tegelema eesmärkide poole liikumisega, et tagada rahavoog riigimaksudeks ja palgafondi.
Peale oskuste on elus vaja ka õnne. Nii olen aru saanud liikudes läbi elu nii töötaja kui ettevõtjana.
Aga pühendumist, raskuste trotsimist, seda on kindlasti mõlemal pool vaja.
Kõik me soovime endale teatud elukvaliteeti peale põhivajaduste rahuldamist. Osadele sobib tagasihoidlikum, teistele jälle külluslikum elustiil.
Samas ei tohi ära unustada ennast, oma vaimset ja füüsilist tervist, kõikide eesmärkide teokstegemisel. Tuleb osata nautida niisamaolemist, et puhkaks nii keha kui vaim. Muidu pole mitte midagi.
Ja kui ikkagi soovid alustada ettevõtlusega, ära oota õiget või paremat aega, alusta ettevalmistustega juba täna.
