Teema: Toomkool

Väike erakool, kus vohab asjaarmastajalikkus ja kõik käib direktori taktikepi järgi. Õpetajad on kas noored ja oskamatud, mujalt koolidest välja puksitud pedagoogid või direktori sõbrannad, kellel pedagoogilised teadmised nullilähedased. Paar allaheitlikku meesõpetajat ka sekka, kellel pole mingit sõnaõigust. Selles koolis lapsi just ülemäära ei armastata, aga halva mängu juures osatakse väga head nägu teha. Lapsevanemana ma ei soovitaks sinna oma last panna, leidub paremaid erakoole.

Eelkõnelejaga nõus, hästi öeldud, kahju ainult, et varem ei teadnud, esmamulje oli nii hea. Samas mitmed õpetajad on kogenud ja teevad siiski väga head tööd.

#3996439:

Väike erakool, kus vohab asjaarmastajalikkus ja kõik käib direktori taktikepi järgi. Õpetajad on kas noored ja oskamatud, mujalt koolidest välja puksitud pedagoogid või direktori sõbrannad, kellel pedagoogilised teadmised nullilähedased. Paar allaheitlikku meesõpetajat ka sekka, kellel pole mingit sõnaõigust. Selles koolis lapsi just ülemäära ei armastata, aga halva mängu juures osatakse väga head nägu teha. Lapsevanemana ma ei soovitaks sinna oma last panna, leidub paremaid erakoole.

Huvitav arvamusavaldus.
Minu teada on Toomkoolis täpselt üks õpetaja, kes kirjutas oma esimesel Toomkoolis õpetamise aastal alles magistritööd. Ja ühe õpetaja kohta tean ma oma isiklikest kogemustest, et kui ta kunagi ühest teisest koolist lapsehoolduspuhkusele jäi, oodati teda pikisilmi tagasi. Nii palju siis noortest ja väljasöödud õpetajatest. Allaheitlikud ilma sõnaõiguseta meesõpetajad on ka kahtlane väide. Õppealajuhataja oli ju vahepeal paar aastat Tartu Katoliku Hariduskeskuse direktor. Kas keegi tuleks direktorikohalt tagasi kohta, kus tal pole mingit sõnaõigust?
Laste armastamine või mitte armastamine on subjektiivne, eks igaüks tajub seda isemoodi. Toomkoolist on ära mindud näiteks sellepärast, et õppekoormus oli liiga suur ja tekitas stressi. Kahjuks tean ma ka ühte last, kes läks ära kiusamise tõttu. Korrapidajaõpetajaid seal pole, vahetunnis on lapsed põhimõtteliselt omapead. Kui õpetajad kiusamisest teada saavad, siis sellega tegeletakse. Aga nagu selgus, siis päris kõigest nad alati teada ei saa.
Esimese lapse panin ma kunagi Toomkooli sellepärast, et otsisin kooli, kus oleksid väiksemad klassid. Mu laps oli selline piiripealne: väikeklassi poleks teda määratud, aga 24 õpilasega klass oleks olnud liig. Tegelikult HEV-tugisüsteeme seal eriti pole. Meie saime abi väljastpoolt ja kokkuvõttes oligi see kool meie lapsele väga hea valik. Aga ilma selle väljastpoolt saadud toeta oleks ilmselt tulnud mingil hetkel kooli vahetada.
Nooremad lapsed panime sinna sellepärast, et vanim juba oli seal. Neile meeldib, kooli nad vahetada ei taha.
Positiivne on see, et info liigub, õpetajaga saab alati kontakti ja soovi korral saab ka näiteks tunde vaatama minna. Teatris käiakse, õppekäikudel käiakse. Distantsõpe korraldati väga kiiresti ja süsteemselt, ei olnud mingit peataolekut ja kedagi ei jäetud ripakile. Ühesõnaga, õppida seal saab. Negatiivne on ruumikitsikus algklasside majas: lastel, kes vajaksid vahetunnis vaikselt olemise võimalust, on seda raske leida.

#3996777:

Kiusamine on päris rets jah selles koolis. Eks oleneb väga klassist ilmselt, kui mõned ikka väidavad siin, et lastele meeldib, ju siis on heasse klassi satutud. Aga on kahjuks ka päris mitu sellist klassi kus lapsed käivad terapeudi juures klassikiusamise pärast, reeglina õpetajad ei saa mitte essugi aru, mis tegelt toimub. Tihti jäävad süüdi ka lapsed kes on ise ohvrid, sest nad ise kaebama ei lähe, aga nende peale kaevatakse. Õpetaja arvab, et ohvrid on ise süüdi ja süüdlased ka veel.

Kes seal kiusab siis? Kristlikest peredest pärit lapsed ei saa ju ometi koolikiusajad olla?

Minu laps vahetas kooli ja käib nüüd Toomkoolis. Kuna mul on mitu last, kõik erinevates koolides pealegi, siis on tekkinud mingi võrdlusmoment ka.

Klasside mõistlik suurus on suur pluss! Lapsi on klassides umbes 10-15, see on minu hinnangul parim arv, et õpetaja saaks lastele piisavalt tähelepanu pühendada ja samas tekiks selline mõnus kollektiivipõhine sünergia ja töömeeleolu.

Õppida ei ole seal raske, kohati tundub, et võiks isegi rohkem õppida.

Plusspoolele kannaks ka õpetajatelt saadava piisava tagasiside. Eelmises koolis oli suur mure, õpetajatelt ei saanud kohe üldse mingit tagasisidet, kodu ja kooliga koostööd polnud vanemate püüdlustest hoolimata kohe üldse. Toomkoolis sellist muret nagu pole – Stuudiumi pannakse õpetajate poolt lapse edasijõudmise, tugevuste ja raskuste, kohta infot täitsa piisavalt ja see on tõesti hea.

Mis mulle aga emana kõige rohkem on silma torganud – kuidagi palju tunde jäetakse ära või lõppevad need varem ära. Lähen tihti lapsele kooli juurde vastu, et koos koju minna. Vaatan tunniplaanist, millal tal tunnid lõppevad, ja lähen. Ent hästi tihti helistab laps juba näiteks 15-30 minutit varem ja teatab, koolipäev olla juba läbi ja tema ootab koolimaja ukse juures. Nii juhtub igal nädalal mitu korda.

Veel on laps kurtnud, et kui ta ei saanud millestki aru ja palub õpetajalt konsultatsiooni või üleseletamist, siis õpetaja pole seda võimaldanud. Muidu on õpetajad nii nagu igas koolis – mõni on tugevam, mõni mitte niiväga. Meie oleme üsna usukauge pere, aga see ei ole mingeid probleeme tekitanud. Mul pole midagi selle vastu, et nad oma jõulupidu vms tähtpäevi kirikus peavad – sama teevad ju paljud koolid. Lisaks õpivad nad üsna põhjalikult ka teisi usundeid, mitte ainult kristlust.

Mõnikord on tekitanud pisut paksu verd riietumisele esitatavad nõuded, eriti nõue kanda koolivormi (kasvõi osalist). Väikeste puhul võiks see olla põhjendatud, aga suuremad lapsed ei ole enam väga vormi-usku. Eriti kui talvisel ajal on klassiruumid jahedad, siis tahab laps panna endale selga sooja kampsuni, vormipolo on kampsuni all. Kuid õpetaja riidleb, et see soe kampsun ei kuuluvat vormi komplekti. Jah, vormil on küll olemas üks kudum, kuid see on üsna kallis ning jahedal aastaajal võib ka sellega külm hakata.

Mul kaks last seal koolis.

Õpetajatelt on minu lapsed alati konsultatsiooni saanud, kui on vaja.

Vähe õppimist – tunniplaan on oluliselt pikem kui mujal koolides, 5-7 tundi on nädalas rohkem kui riiklikus õppekavas. See, et vähem õppida jäetakse, on esimeste lendude lastevanemate suur töö, et lapsed ka muid asju peale õppimise jõuaks teha.

Koolikiusamine – kool on liitunud KiVa programmiga, kui teada saadakse, siis tegeletakse. Siinkohal on ka kooli ja kodu koostööd vaja, kui ise tead, siis peab ikka kooli ka teavitama.

Koolis on ülivähe kvalifitseerimata õpetajaid. Suurt pilti nägemine – no see on nii ja naa ehk oleneb ikka vaatajast.  Kas kasutatakse üliuusi ja populaarseid õpetamisvõtted? – no pigem kaldutakse jah sinna klassikalise kooli poole.

Tõesti, tunde jääb ära seoses erinevate rahvuskalendri ja kirikupühadega. Sellest on siiani minu teada ikka Stuudiumisse ka teada antud.

Lastele lähenetakse individuaalselt. Üks matemaatikaõpetajatest annab näiteks igale õpilasele peale kontrolltööd individuaalset tagasisidet. Loodusõpetaja tassib kalu kooli, mida siis lahatakse jms.

Õppimine on populaarne ja klassid on tõesti mõnusalt väikesed. Vähemalt minu laste klassides hoiavad lapsed üksteist väga. Kiusamist on esinenud aga sellega on väga  korralikult tegeldud ja saadi piir kenasti paika. On olnud lahkujaid, kes kõiges kõiki teisi süüdistasid.

Parandamist vajavaid teemasid on vast igas koolis olemas aga üldiselt on õhkkond rahulik sõbralik.

Kool peab kõige olulisemaks just suhtumist ja sõbralikkust, mitte iga hinna eest teistest paremaks olemist.

#3997293:

see on supper,

Mitte õhtusöök inglise keeles vaid super.

#3997187:

Sellega nõus, et õppida palju tegelikult pole, kohati võiks isegi rohkem. On lapsi, kelle jaoks see maht on väike, võimekamad lapsed pisut raiskavad oma potentsiaali. Aga noh…teistes eliit/erakoolides on see tase ju veel madalam. Õppemaht veel väiksem. TPL, TIK ja 21. ja muud aiin, kõik jäävad ikka Toomkoolile ja VHK’le õppemahu poolest alla!

No mis nali see nüüd oli 🤣

#3997376:

Varasemalt olen siit just lugenud, et TPLi lastel kodus väga midagi õppida ei jää ja tunnis tehakse ikka enamus ära.

See ongi ju normaalne. Tundides tulebki enamus teha, mitte iseseisvalt. Nagunii tuleb ju töödeks iseseisvalt kodus õppida, kuigi mõnele kuldpeale jääb tunnis kõik meelde, tal on siis lihtsam, samuti tuleb kodus lugeda kohustuslikku kirjandust ja õppida nt võõrkeele sõnu. Lisaks jäetakse sageli kordamise mõttes üks ülesanne kodus teha või lõpetada, vahel võõrkeeles või mõnes muus aines midagi olulist pähe õppida (mõni reegel või valem või nt korrutustabel), tulebki arvestatav koduste tööde hulk juba vähemalt mõnel päeval, sest päevas on 6-8 ainetundi ju, 1.-4. klassini  on küll tunde vähem. Mõnel aeglasemal lapsel jääb lisaks midagi lõpetada, vähemalt vanasti jäi tüdrukutel veel käsitöös päris palju kodus teha. Kui kuskil on kool, kus lapsed peavad sellest veel rohkem kodus tegema ja suurema osa ainest iseseisvalt kodus õppima, siis ma ei peaks seda heaks kooliks. Kooli headust näitab see, et on kord, et probleemidega tegeletakse, et on ühtsed ja konkreetsed nõuded, tunnid toimuvad ja neis toimub õppetöö ja programm saab omandatud, et õpilased on nt põhikooli lõpueksamiteks valmis ja sooritavad neid võimalikult hästi (kuigi tavakoolist ei saa oodata, et kõik oleks nelja-viielised),  loomulikult võib vahel olla ka kergemaid õppepäevi, õppekäike ja üritusi, eriti õppeperioodide lõpus või pühade eel. KJOoli headust näitab veel see, et on olemas tugisüsteemid erivajadustega laste jaoks, loomulikult ka head õpetajad, kes oma ainet tunnevad ja oskavad edasi anda ja distsipliini tagada, kuigi selles osas on ka oluline koolireeglite konkreetsus ja juhtkonna käitumine suuremate probleemide korral. Ka väikesed klassid on õppimiseks väga head, nii et vähemalt see eelis paistab Toomkoolil olevat.

#3997376:

Hahaha…puhkekodu. Väga hea. Seda on muidugi hea teada, et selliseid arvamusi ka on, kus TIKi või TPLi õppemahukamaks peetakse. Olen siiani just vastupidist kuulnud.

Tundide arvu poolest on Toomkool mahukam, kui teised. Seda sai esialgu silmas peetud. Samas hea teada siis, et TPLis nt tuleb ise rohkem õppida ja koormus tundub suurem. Eks muidugi oleneb ju lapsest ka kui lennult ta haarab. Varasemalt olen siit just lugenud, et TPLi lastel kodus väga midagi õppida ei jää ja tunnis tehakse ikka enamus ära.

Kui peaksid uuesti valima, kumma kooli siis valiksid? Kui ei peaks lapse järgi valima vaid lihtsalt selle järgi, kumb kool mõttekam või parem tundub?

Mida ma valima peaksin? Mul üks lastest on lütseumis ja teine Toomkoolis. Ja kooli tuleks siiski valida ikka lapse järgi: ühele mu lapsele sobib TPL paremini, teisele Toomkool. Nii lihtsalt on.

Toomkoolis on tundide arv selgelt väiksem kui lütseumis samas klassis. Toomkoolis õppiv laps vabaneb juba varasest lõunast sellal kui lütseumis kestavad tunnid õhtuni välja. Tunniplaanid on kodulehel kirjas, saad ise veenduda. Võib-olla lugesid sa Toomkooli tundide sekka ka huviringide tunnid? Põhitunniplaan ehk kohustuslik osa on siiski lütseumi osast oluliselt lühem.

Mis puutub juttu, et TPLis tehakse kogu töö tunnis ära ja koju  õppida ei jää midagi: see kehtib algklasside kohta. Samuti eeldab lapselt loomupärast head pead; nt minu lapsele jäid prantsuskeelsed dialoogid ja luuletused kohe pähe ja neid kodus pähe õppima seega enam ei pidanud. Ent suures majas pelgalt lahtisest peast enam ei piisa, tuleb ka päriselt tööle hakata. Paljud sellised lahtise peaga lapsed on nüüd hädas, kuna neil puudub tööharjumus, nad on harjunud kõike kergelt saama. Lütseumi suures majas on õppemaht ikkagi tõsine ja erinevaid aineid, kus latt kõrgele tõstetud, palju. Distantsõppe ajal esines muret, kus õpetaja lihtsalt andis lehekülgede kaupa töövihikust ülesandeid teha ilma et oleks nendega seotud materjali enne lahti seletanud. Sellise olukorra kohta võis küll öelda, et lütseumis õpetaja ise ei pingutagi, vaid jätab suure osa materjali selgekstegemisest lapsevanemate õlule. Ka praegu tekib aeg-ajalt situatsioone, kus lütseumi laps kurdab, et õpetaja polegi tunnis neid asju rääkinud, mida kontrolltöös hiljem küsitakse.

Küsimus oligi selle kohta, et kui valikisid uuesti kooli, kumba eelistaksid, puht kooli mõttes, kumb tundub sulle parem, lihtsalt koolina iseenesest, mitte lastest sõltuvalt? Aga vahet pole, ei pea vastama, kui soovi pole.

Toomkooli lapsed lähevad vist enamasti VHKsse peale 9ndat? Seal on nad vist ka eelisseisus võrreldes väljastpoolt tulijatega – kogukonna värk.

#3997459:

Mis puutub juttu, et TPLis tehakse kogu töö tunnis ära ja koju  õppida ei jää midagi: see kehtib algklasside kohta. Samuti eeldab lapselt loomupärast head pead; nt minu lapsele jäid prantsuskeelsed dialoogid ja luuletused kohe pähe ja neid kodus pähe õppima seega enam ei pidanud. Ent suures majas pelgalt lahtisest peast enam ei piisa, tuleb ka päriselt tööle hakata. Paljud sellised lahtise peaga lapsed on nüüd hädas, kuna neil puudub tööharjumus, nad on harjunud kõike kergelt saama. Lütseumi suures majas on õppemaht ikkagi tõsine ja erinevaid aineid, kus latt kõrgele tõstetud, palju.

No ma arvvasin, et TPL on ainuke kool, mis võib-olla suudaks õpiharjumust tekitada, et sunnitakse pidevalt luuletusi pähe õppima jms, et äkki oleks lapse ikka pidanud sinna panema.  Ta vedas ennast läbi terve reaali põhikooli õppimata läbi, gümnaasiumis tekkisid järsku kolmed, seal oleks natuke õppima ka pidanud.

Mulle tundub, et seal kus klassi tase on ühtlane, saadaksegi vähemalt algklassides kõik tunnis valmis, mida ebaühtlasem on tase, seda rohkem jääb lastel kodus õppida. Meie piirkonnakooliks oleks olnud JWG, mis pole ka sugugi nõrk kool ja sinna sai ka katsetega sisse, aga lapse lasteaiakaaslaste vanemad kurtsid, et nii raske on ja nii palju antakse õppida.

See, et ühe käo jaoks tundub Toomkooli õppemaht suurem kui TPLi või TIKi oma, tundub veider. Ega see kui palju mingi laps kodus õpib ei tähenda selle kooli suurt või väikest õppemahtu. Tõenäolselt on Muusikakeskkoolis suur õppemaht, pillitunnid ja solfedžo lisanduvad veel riiklikule õppekavale.

#3997656:

Paljud lähvad jah VHKsse gümnaasiumisse. Seniks kuniks. Kui TK-il oma gümna tekib kunagi, siis ilmselt niilihhtne enam VHK omasse pole pääseda.

Ilmselt sealne kool eelistab ikka omasid rohkem ja ütleb nüüd, et teil ju oma gümna ka, jääge sinna.

Või mis te arvate?

Kas suisa gümnaasium plaanis? eragümnaasiumi tegemine peaks ju olema päris keerukas ettevõtmine, et riigilt koolitusluba saada jne?