Esileht Pereelu ja suhted Tunnen süümepiinu

Näitan 5 postitust - vahemik 61 kuni 65 (kokku 65 )

Teema: Tunnen süümepiinu

Postitas:
Pilletydruk

Kui sa tema pangalaenusid ja krediitkaarte tagasi ei maksa, siis tema surma korral pärid sina need võlad niikuinii. Usu, ma tean millest räägin.

Kui võlad ületavad vara väärtuse, siis saab pärandist ju ka loobuda.

Pärand läheb siis edasi järjekorras järgmistele pärijatele. Kui teemaalgatajal on lapsi, siis neile. Kui need on alaealised, siis käib loobumine juba läbi KOV ja vist isegi kohtu. Üks autoront ei ole seda sekeldamist väärt.

Ei käi ei läbi KOV ega kohtu, alaealiste laste eest loobuvad pärandist tema vanemad notaris väikese riigilõivu eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei käi ei läbi KOV ega kohtu, alaealiste laste eest loobuvad pärandist tema vanemad notaris väikese riigilõivu eest.

Alaealiste laste eest pärandist loobumiseks on vaja kohtu luba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vahel ma küll mõtlen, kas need ülimalt sinisilmsed ja õilsad kodanikud, kes siin räägivad auto varastamisest ja ema petmisest jne, on liiga noorukesed, et pole veel piisavalt elu näinud, või on nad lihtsalt mingitest übereeskujulikest oludest-peredest pärit ja ei oska endale ette kujutada n-ö lihtsa elu tahke.

Näiteks see jutt alkohoolikust ema “ümberkasvatamisest”, veenmisest jms – no tule taevas appi, väljakujunenud joodkuid on ikka suht võimatu panna kannapööret tegema. Kes ise pole kogenud, arvabki, et kõik on nagu ameerika filmis, head sugulased ja surmani ustavad sõbrad suudavad alkohooliku veenda ravile minema ja pärast paari tagasilööki elavad kõik häpilt, ja kui nad veel surnud pole…

Teemaalgataja, nagu ma aru saan, on täiskasvanud inimene, seega tema ema juba sisuliselt vanem inimene, kes ilmselt on pikka aega olnud alkohoolik. Sellist enamasti, vähemasti meie oludes, ei ravi. Ise ta ravile ei lähe ja sunniga ei saa.

See auto äravõtmine polnud ju teemaalgatajal mitte enda kasu pärast, vaid inimeludele mõeldes tehtud tegu, misasja siin jaurata on! Ometi üks inimene, kes mõtles teiste elude peale, ja ikka on mõnel sellega kole häda. Hakatakse jahuma mingist juriidilisest korrektsusest ja teab mis õigustest – pole imestada, et seadusepügalaid vääntes võib ka musta valgeks rääkida. Elus ei ole kõik mustvalge, ja mitte igas olukorras ei ole alati võimalik teha moraalselt õiget otsust seaduses näpuga järge ajades.

Ja veel, kui üldse rääkida õigusemõistmisest kohtutes jne, siis on maailmas näiteid küll ja küll sellest, kuidas nn tehniliste vigade tõttu kuritegude uurimisel vms on kurjategija vabalt minema jalutanud. Kes sellest võidab?

Teemaalgataja, ära põe, ära lase endale mingi ideaalühiskonna kõrgete aadete tõttu, mida tegelikult ei eksisteeri kuskil maailmas, süümekaid tekitada. Ja ära lasku vaidlustesse nende “õiguse ja õigluse jagajatega” siin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei käi ei läbi KOV ega kohtu, alaealiste laste eest loobuvad pärandist tema vanemad notaris väikese riigilõivu eest.

Alaealiste laste eest pärandist loobumiseks on vaja kohtu luba.

EI OLE!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgata. Olen nüüd paar päeva natuke asja “seedinud”.

Taustaks nii palju, et ema on käinud ravil kaks korda, viimati isegi Wismaris. Esimesed kaks korda võtsin puhkuse, et toeks olla ja viimane kord Wismarisse viis õde, kuna mul polnud võimalik Eestisse minna. Nädal suutis olla kaine ja siis uue hooga.
Pühapäeva hommikul oli tal kaine hetk, ja ta sai väga hästi aru, miks ma nii tegin. Pealegi ütles ta, et ta ei kavatse nagunii uuesti lube teha. Ta 56 ka juba, et polevat mõttet.
Naabrite sõnul joob ta oma sünnipäevast saadik(juuli) ohtralt. Vahepeal on ikka perioode olnud, kus ta võtab nö mõistlikult õhtuti ja saab ikka enamvähem hommikul adekvaatses seisus tööle minna. Aga praegu on ikka 24/7 kestev tsükkel. Ta on juba sellises staadiumis, et ei suuda isegi oma ihuhädasid kinni hoida. Terve tänav räägib.

Asjalood on aga nii, et esmaspäev pidi ta tööle minema(koht kust ta sai veel viimase võimaluse). Arvasin, et läkski. Igaljuhul 10 aeg helistas, et auto hooldusraamat veel tema käes, ja 15 ajal helistas, et ajas kindlustuse asjad korda. Oli kaine kogu hommiku.
Ja siis plaks veidi enne 17 kui ma töölt koju jõudsin, sain kõne, et tema kavatseb jälle ennast millagi ära tappa, tal nii raske, keegi ei aita(ka arstid, tema arvates psühhiaater on üldse mingi soolapuhuja) ja bla bla bla. Et täna ta veel midagi ei tee aga ta teatab meile ette ja teeb õele nö “sünnipäeva kingituse” enda tapmisega.

Kui ma eile veel päeval mõtlesin, et ta nüüd veidikenegi võtab ennast kokku ja kahetsesin oma tegu, siis peale eilset kõne sain ma aga veelkord kinnituse, et ma toimisi õigesti.
Võlad siiski aitan tal ära maksta aga ta ütles, et automüügist saadud summa(max 6-7000 selle eest saab) eest katab ära vaid krediitkaardi võlad.

Vot siuksed lood.

Olen teinud ka kunagi eelnevalt teema: https://foorum.perekool.ee/teema/kui-ema-on-alkohoolik/

Teemaalagatuse olen suurest häbist lasknud ära kustutada aga ühe tsiteeritud vastuse on see nähtav. Aga ehk saate ka sellest eelmisest teemast aimu, et see tsirkus on kestnud pikalt(juba enne esimese teema tegemist) ja ehk mõistate, miks ma niimoodi “vargile” läksin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 5 postitust - vahemik 61 kuni 65 (kokku 65 )


Esileht Pereelu ja suhted Tunnen süümepiinu