Teema: Ülikitsi investeerimissõltlasest abikaasa

Aga lase mehel ilma autota ise toidupoest kottidega tulla. Las ta valmistab ise lapsele inglise keele programmi ette ja viib selle läbi. Kui paar kolm kuud tõestab et teebki seda kõike siis jõudu talle.
Mees pole alternatiivkulust kuulnud – aeg ka maksab.
Päris kindlasti ei tohi ise lolliks võimelda ennast kui poolele teele vastu ei tulda. Astu ka 50% klubisse. 15 kolmandasse sambasse, 20 aktsiatesse, 15 isiklikeks säästudeks.

See aktsiate teema on püramiidskeem. Muuhulgas tekitab hasarti ja sõltuvust. Varem või hiljem jääb sellest rahast ilma. Parem juba avarem, siis tuleks mõistus pähe. Ega 100000 pole ka mingi raha. Kaotada muidugi valus, kui aastaid kõhu kõrvalt kogutud.

#3276718:

Mehel peab investeeringuid olema oluliselt rohkem, kui 100000 euri või midagi siin ei klapi. Investeeris juba 2008 aastal. Ütleme, et 3000 euri teenib 2 viimast aastat. 2500 x24= 60000. Ehk 2 viimase aastaga iga kuu kõrvale pannes ilma dividendide ja tuluta peaks olema kogunenud juba 60000 eurot. Kas teemaalgataja ei tea, palju raha on või ta liialdab investeeritud summadega, sest matemaatiliselt see jutt ei klapi üldse. Investeeringuid peaks olema 10 protsendise tootluse juures oluliselt rohkem.

Kiidan mõtlemisvõimelist kägu! Samas on tõsiselt kurb, et kogu selle teema juures ainult 1 inimene on, kes on võimeline arusaama, et tegu järjekordse perekooli muinasjutuga.
Ilmselt autoriks lastekarjaga üksikema kuskilt magala üürikorterist.

Just nädalavahetusel poes nägin sellist perekonda, oli kassas minu ees. Kui naine hakkas asju lindile panema, mees lipsas kassast mööda ja läks eemale. Kui naine seda märkas, ehmatas ära ja hüüdis meest – mees aga teeskles kurti ja jalutas eemale. Naine siis tasus arve ja kui ma nende järgi tulin – siis sain aru, et vaieldi selle üle, et miks pidi naine poearve tasuma.

#3276877:

Oh kui tuttav teema. Mul samasugune kodus. Mehel netopalk kuus ca 5000 eur, aktsiates ca 450 tuh, aga samuti on autokasutamisest loobunud, uusi riideid endale ei osta ja majas midagi ei tee. Küttesüsteem vajab uuendamist, aga ta pole nõus, mööblit vahetama ammugi mitte. Külalisi ta ka ei kutsu, sest see maksab jube palju. Ja pealegi on meil elamine väsinud ja kole, siia ei saa kedagi lastagi..

Õnneks meil pole ühiseid lapsi, elame kärgperena. Loomulikult on täpselt arvestatud, et mõlemad ISE oma laste kulud kannaksid. Tuttavad ütlevad ” mis sul viga, mehel hea töökoht ja rikas” teadmata, et ma ei saa mehelt sentigi. Kõik oma kulud, reisid, söögid maksan ise.

Algul arvas, et kasvatab raha 100 tuh- ni, siis 200- ni ja nii ta läks. Kuhu ta oma 5000 eur kuus paneb, on minu jaoks mõistatus, ilmselt on ta juba 99% klubis. Pikas jooksus on eesmärk finantsvabadus, aga mis vabadus see on kui ta sentigi kulutada ei oska. Riides käib nii, et jõulude ajal pakutakse talle kodutu pähe süüa.

Miks sa sellisega koos elad?

investeerimismaailmas on tegelikult ärevad ajad, kõik ootavad krahhi ja mis suunast see tuleb.
mul on investeeringuid alla 10 tuhande aga olen ka ärev, et mis tunne on neist ilma jääda kui väga kehvasti peaks minema.
kui see nüüd rohkem kui 10kordistada – pole kindel kas saaksin öösel magada selle tundega. kui su mehel on midagi sarnast siis ei imesta.

selle pärast tasukski rohkem inimsuhetesse hetkel ’investeerida’. hea vaimsele tervisele
nagu nad ütlevad, lastega tuleb hästi läbi saada – nemad valivad meile vanadekodu. selleks ei pea tingimata palju raha kulutama.

#3277197:

Kõik oma kulud, reisid, söögid maksan ise.

Perekoolika jaoks suht jube seis vist, kas pole?
Mugavam oleks ikka, kui keegi teine need sinu kukud maksaks, eksole?

Lahusvara leping tähendab ju seda, et mees investeerib ülejäänud pere arvelt? Naine kulutab kogu oma sissetuleku pere heaks, aga mees investeerib ainult enda tuleviku heaks… Lahkumineku puhul ei ole naisel midagi, mees on aga majanduslikult kindlustatud. Lapsed kasvatab üles sisuliselt naine üksi, aga tulevikus on lapsed siiski kohustatud üleval pidama ka meest. Jne.

Mu mees on veel lisaks hoarder. Ostsime 1999. aastal üliõpilastena külmkapi Snaige ja uut ta ei ole nõus ostma. Kui ma oleks usinam olnud ja külmkappi paremini hooldanud, oleks see siiani nagu uus ja mitte kergelt kollakas lahtiste tihenditega, ühe riiuli asemel vineer. Mõnikord tunnen, et koliks minema ja teeks kõik oma käe järgi, mitte ei peaks terve elu virelema ja vaidlema. 4-5 keskmist teenib.

#3277177:

Ega ma ülitäpselt kõrvalepandud rahasummat ei tea, aga pisut üle 100 000 EUR on igati realistlik. Ostsime ju maja välja (põhiliselt abikaasa rahaga), sai remontigi tehtud (õnnestus organiseerida tuttavad, kes tegid odavamalt, lihtsamad asjad tegime ise). Lisaks oli vahpeal vaja mehe vanaema hooldada kuhu raha läks.

Maja on teil ikka kaasomandis?

Kui inimene nii pika õppimise ja lugemise peale ainult 10% aastatootlust teeb ja seda heaks tulemuseks peab on midagi väga valesti. Ja juurde veel räägib et 10% teenimiseks peab suuri riske võtma. Päriselt! Mingi suur loogikaerror on siin sees.

Kui ta pidevalt ninapidi arvutis ja graafikute ees istub siis pakuks et tegeleb pigem mingi päevakauplemise, näiteks valuutade päevakauplemise vms asjaga. Ja see on korralik hasartmängusõltuvus. Või ühisrahastuse järelturul mingite riskantsete laenujuppidega.

Investeerimist10% aastatootluse peale õpitakse paar kolm kuud ja siis on asi rohkem kui selge. Riskantsete varadega tegeledes on 10% ikka üsna s…t tulemus. Eriti kui investeeritavat vara 50jarohkem tuhat. Ise alustasin 2 aastat tagasi ning isegi 15 % tootlust tõmbab mul juba nina vingu. hulluks õnneks pole läinud, kui ikka tuju tuleb siis kulutan.

#3278210:

mees on sul tõelises s..as, mitte kuldinvesteerija. 100 000 eurot? mul on väiksema palga juures kogunenud ka juba 30 000 ja seda ilma igasuguse investeerimise ja kokkuhoiuta.

see 100 000 on ka nö paberil. kui seda peaks homme realiseerima hakkama, siis võib juhtuda, et ostjaid ei leidugi. ponzi mis ponzi ja see teebki närviliseks.

Lihtsalt kogud raha arvele? See on küll rumal, sest inflatsiooni tõttu su raha väärtus väheneb pidevalt. Selline summa tuleks ikka ära paigutada nii et selle väärtus säiliks.

Aga palun- portfelliülevaade vastuseks eelmisele kommentaarile.
Mul on kaks üürikorterit maakonnalinnas, ühe korteri omakapitali tootlus on 18%, teisel korteril 23%, mõlemad ostsin kohtutäituri oksjonilt. Ühes pidin tegema pisut remonti, mille kuldsete kätega sugulane tegi tunnitasulise lisatööna, mööbli vahetasin ka korralikuma kasutatud mööbli vastu. töötab igati, üürnikud ei vahetu, tahaks ausalt öelda väga, et vahetuks, sest siis saaks kiiremini üürihinda tõsta kui lepingus kirjas. Aga noh usaldusväärne stabiilsus on ka miskit väärt. Plaan on laenuga refinantseerida, saaks ühe korteri veel juurde osta aga kuna hetkel head tehingut pole leidnud, siis ootan ja otsin. Pikemaajaline plaan on kogu olemasolev kinnisvara vahetada üheks arendatavaks üürimajaks. Vähendab sebimist ja võimaldab paremini odava laenuraha sisse võtta.

Mitmed kinnisvara tagatisega laenud tiksuvad veel 12% peal, ei teagi, miks laenuvõtjad ei ole soovinud neid odavamaks refinantseerida, ju siis ei viitsi sebida.
Likviidsuslaenud vara omava eraisiku käendusel ettevõtetele, aga seda siis juba 16-18% tootluste juures. Töötavad, pikendatakse, enamasti minu ettepanekul sest uue samaväärse kliendi leidmine on omajagu sebimist. Miks inimesed neid odavamaks ei finantseeri, sest kinnisvara olemasolul saaksid ilmselt pangast oluliselt odavamalt, ausalt mina ei tea 🙂 Ju siis niimoodi on mugavam.

Mitu investeeringut on metsakinnistutes ja põllumaas ja nende tulusust on raske mõõta, mets sai peale ostu realiseeritud ja 2/3 osturaha tuli sellega tagasi. Seal omakapitali üsna vähe sees, kapitalikasv ilmselt korralik aga kuna müüki pole pannud hetkel siis raske % välja tuua. Põllumaa on rendil, tootlus 10% juures kui maamaks maha arvestada aga kapitalikasv on ilmselt väga ilus.
Minu lõbu ja hobi on kohtutäiturite oksjonitel ja kuulutuseportaalides häid tehinguid välja kaevata. 10% tootlust pean enda puhul kehvaks tööks. Aega läheb ilmselt palju, aga see rohkem hobi kui töö.
Aktsiainvesteeringuid olen ka elu jooksul teinud, aga ainult märkimistesse, need olen üsna kiirelt realiseerinud, sest kinnisvaras oskan paremat tootlust tuua. Dividendiaktsiad ei ole seni tootluse mõttes huvi pakkunud.

#3278466:

Aga palun- portfelliülevaade vastuseks eelmisele kommentaarile.

See, mida sa siin kirjeldad, ei ole sisuliselt investeerimine, vaid äritegevus. Äritegevuse puhul on, olenevalt muidugi summade suurusest, aga näiteks mõnekümne kuni paarisaja tuhande puhul, 15% tootlus muidugi üsna nutune.
Ja selline perifeeria üürikorterite arendamine saab olla ainult nishitegevus, samuti ka üsna riskantne.
Sa ei saa öelda kogu sellele hulgale indeksfondides istuvatele investoritele, et mis te lollid selle 5%-ga lepite, ostke parem kõik ääremaa kortereid ja üürige välja. See lihtsalt ei ole võimalik. Vaata asju rohkem üldistavalt, mitte oma mätta otsast.

Ja selle kahe-kolme kuu ja 10% tootluse õppimise kohta jätsid sujuvalt vastamata – kus seda õppida saab?

Ka positiivsetest asjadest võib saada hävitav sõltuvus- kokkuhoid/investeerimine, sport, tervislik toitumine, mis iganes. Mõõdukus ennekõike, aga sõltuvuse puhul, kui ilmnevad juba ärritusnähud ja vaimne vägivald, tuleks seda ravida nagu teisigi sõltuvusi. Muidugi vaevalt,et mees probleemi tunnistab. Kui ei, siis ei jää üle muud kui lahkuda.