Teema: Uus ahi

http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=web&query=pottsepp

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Alfonss kirjutas:[/small]

Aitäh, Alfonss.
Tahakski teada, mis tüüpi ahji on ökonoomne, seega plekkahi on ok, saan aru? Mulle plekkahi väga meeldikski. Kas tellisahjul ja plekkahjul on soojahoidmises mingi vahe ka?
Senine ahi on tellistest, seest on midagi katki, ütles korstnapühkija. Nii et võimalik, et polegi kogu ahju uuesti vaja teha.

[/tsitaat]

Ma võin oma mehel lasta su juttu lugeda, ta on pottsepp, aga siis läheb väha aega, sest ta tuleb alles paari tunni pärast koju.
Ta oskab sulle selle ökonoomsuse ja hinna koha pealt kinbdlasti nõu anda. Pottsepa pead aga ilmselt siiski teise otsima, sest me oleme Pärnus.

http://www.hobekivi.ee/?Kaminahjud:Suured_ahjud:S2_Funk_antiik

meil on analoogne, parim investeering.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]http://www.hobekivi.ee/?Kaminahjud:Suured_ahjud:S2_Funk_antiik

meil on analoogne, parim investeering.[/tsitaat]

Ma huvi pärast küsin, palju selline ahi maksab?

mu isa oli pottsepp, kes ehitas külas kõigile ahjud. olen ka ise lapsena käinud tal abis- tassinud kive ette jne.

hea ahi on see, mis pumpab võimalikult vähe soojust korstnasse. heal ahjul on parem löörilahendus, mis tagab soojuse äraandmise ahju korpusesse enne korstnasse lendumist.

toasoojust aitab säilitada seegi, kui tuua põlemiskoldesse välisõhk, see välistab toasooja väljapumpamise, sest see, mis korstnast välja lendab, on sinu raha ja asemele tungib õuest külm õhk.

ahi vajab heaks tõmbeks ju õhku ning kust mujalt see tuleb, kui toast. kui on aga eraldi õhu sissevool toodud kolde alla vms, siis võid pakettaknaid ka kasutada ja pole hirmu, et ahi ei tõmba või ei jätku sulle endale õhku.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]vareenik kirjutas:[/small]

Väga ilusad ahjud on, eriti need valged.
Aga minu olematu suurusega korterisse pole mingit mõtet ahju kui pilgupüüdjat panna. Pealegi on see mul üürikorter, seega ilusse investeerida ei taha.
Aitäh, Vareenik!
[/tsitaat]Pole tänu väärt, kuigi tänada on natuke vara veel:)

Kuigi ma pole spetsialist, siis ise arvan, et kui sa praegust ahju korda teha ei saa, siis eriti arvestades, et tegu on üürikaga, siis kõige odavam võimalus on tõesti plekkahi. Neid on muide ka päris erineva välimusega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Alfonss kirjutas:[/small]

Oi-oi, kust seda välisõhku ahju saaks, kui ahi on keset tuba?
[/tsitaat]

korstna-slepe ju peab ikka olema. kombineerid õhutoru kuidagi selle küljes vms

[small]Alfonss kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]vareenik kirjutas:[/small]

sinu mees ei jää tööta kunagi, pottsepp on väärt amet.

kas saan õigesti aru, et sellel lingil oleval ahjul on see pink ka soe, st lõõrid kulgevad koldest, läbi soojapingi ja sealt edasi soojamüüri-korstnasse? ilmselt see ahi on väga ökonoomne.

http://maunoahjud.webs.com/apps/photos/photo?photoid=143557366%5B/tsitaat%5D
Kui see on õige Eesti leso siis on ikka soe, seda kasutatigi nö. kontide soojendamiseks ja ka magamiseks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Alfonss kirjutas:[/small]

oi, see jutt on mulle nagu hiina keel.
et teen ahjust vasakule pika tore välissseina suunas ja paremale läheb niikuinii toru korstna suunas?
[/tsitaat]

paku ikka pottsepale see asi välja. las nuputab mingi lahenduse. eesmärk on välisõhk koldesse saada. saad siis kinnise uksega kütta (parem siis juba klaasuks, siis ilus vaadata).

Lugesin selle jutu siin läbi ja kõik on õige…välisõhk koldesse jne, kuid oluline on, et õhk pääseb koldesse läbi tuharesti, mitte läbi malmukse võrede. Väidetavalt on selline kolle 1/3 ökonoomsem, kui ilma tuharestita, sest põlemine on täielikum(tuharest oleks hea, kui saaks sellise, mis kataks enamuse kolde põhjast). Miinuseks on selle kolde puhul, et ahjus toidu valmistamine ei õnnestu nii hästi, kui ilma tuharestita koldes. Kõige odavam väliskest on plekkkest. Ja plekkkestaga ahju ehitus on ka kõige kiirem, sellest tulenevalt ka kõige odavam. Lõõristikuks pakuksin nö soome tüüpi, kuid see on tiba kallim, kui vertikaallõõridega ahi (soome tüüpi ahjul laotakse keskmine tõusulõõr shamotist ja shamott on kallis).
Kokkuvõtteks: kõige odavam ja samas ökonoomne ahi on restkoldega plekkahi.
Ahju suuruse ja lõõride osas peaks enne otsuse langetamist kohapeal olukorda hindama…korteri soojustus ja ruumide asetus.
Loodan, et sain abiks olla. Kui tekib veel küsimusi, siis vastan hea meelega.

[small]vareenik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lugesin selle jutu siin läbi ja kõik on õige…välisõhk koldesse jne, kuid oluline on, et õhk pääseb koldesse läbi tuharesti, mitte läbi malmukse võrede. Väidetavalt on selline kolle 1/3 ökonoomsem, kui ilma tuharestita, sest põlemine on täielikum(tuharest oleks hea, kui saaks sellise, mis kataks enamuse kolde põhjast). Miinuseks on selle kolde puhul, et ahjus toidu valmistamine ei õnnestu nii hästi, kui ilma tuharestita koldes. Kõige odavam väliskest on plekkkest. Ja plekkkestaga ahju ehitus on ka kõige kiirem, sellest tulenevalt ka kõige odavam. Lõõristikuks pakuksin nö soome tüüpi, kuid see on tiba kallim, kui vertikaallõõridega ahi (soome tüüpi ahjul laotakse keskmine tõusulõõr shamotist ja shamott on kallis).
Kokkuvõtteks: kõige odavam ja samas ökonoomne ahi on restkoldega plekkahi.
Ahju suuruse ja lõõride osas peaks enne otsuse langetamist kohapeal olukorda hindama…korteri soojustus ja ruumide asetus.
Loodan, et sain abiks olla. Kui tekib veel küsimusi, siis vastan hea meelega.[/tsitaat]

kas rakettahi sobib korterisse? 🙂

[small]vareenik kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Alfonss kirjutas:[/small]

Minul pole seda tüüpi ahjuga kokkupuudet olnud, aga minu mäletamist mööda oli rakettahjust pikalt juttu Vennad Ehitus foorumis.[/tsitaat]

just, sealt lugesin sellest isegi ja selline savionnike koos lesoga oleks mõnes vanas talumajas vaatamisväärsus omaette.

ilmselt miinuseks on see, et kütmise alustamisel võib suitsu sisse ajada, sest tõmbama ei pruugi kohe hakata.

muide pealt poolt köetavate ahjuga olen kokku puutunud kordusõppustel, rootsi sõjaväe telkides on lüpsimannergu kujuga ahi, kuhu tuleb puid ülevalt alla sisse surada ja telgivaiaks ongi plekktorudest kokkulaotav korsten.