Teema: Äkki nüüd aitab laste vaktsineerimisest?

#3862781:

#3862591:

#3862578:

5 päeva 39 palavikku ja köha ei ole “raske haigestumine”, hüsteerik.

5 päeva 39 palavikku on loomulikult raske haigestumine.

Sa oled üks neist emmedest, kes tite iga nohuga EMO-sse jooksis?

Ei, ei ole. Tavamõistes on 5 päeva kõrget palavikku ikkagi raske haigus, ka perearstidel on kriteerium, et kui 5 päevaga palavik alla ei lähe, tuleb midagi ette võtta. Kuid jah, koroonastatistika mõistes ilmselt loetakse raskeks alates haiglavajaduse tekkimisest.

Mina olen selle 13-aastase haige ema. Spordiga on hästi, tänan küsimast. Täitsa trennipoiss.

Käimas on 10. päev koroonat.
Hetkeseis on selline, et nüüd kaks päeva ei ole palavik enam 40 peale tõusnud. On ainult 38. Süüa ei saa endiselt mitte midagi, sest ajab iiveldama. Kõht on jätkuvalt väga lahti. 56 kg kaalunud lapsest on alles 52 kg. Õnneks kannatab kõht vedelike tarbimist, nii et tema peamine söök viimased 10 päeva on mahl. On sellest kõigest väga kurnatud ja nõrk.
Perearst on õnneks väga hooliv ja helistab üle päeva ja korrigeerib vajadusel ravi. Saatis meid ka vereproovi. See oli korras, st et tüsistusi tegelikult hetkel pole. Jätkame sümptomaatilise ravi ja auru tegemisega. Muud pole nüüd teha, kui oodata palaviku taandumist.
EMO-sse pole jooksnud, kiirabi pole kutsunud. Tean hästi, et seda loetakse koroona kergeks kuluks. Kirjutan lihtsalt selleks, et inimesed näeks erinevaid variante, mis on selle statistilise “kerge põdemise” taga.

#3862835:

#3862792:

#3861597:

Ja pole mõtet seletada, et vaktsineeritud nakatunuid on kaduvväike protsent, juba ametliku statistika järgi on neid nakatunutest veerand

See “nakatunutest veerand” tuleneb väga suurel määral sellest, et vaktsineeritutest testitakse süstemaatiliselt hooldekodude eakaid, haiglate patsiente jms, kes ongi nõrgemad ja nakatumisele vastuvõtlikumad isegi vaktsineeritult. See ei ole juhuvaliku testimise tulemus.

Ja mittevaktsineeritutest testitakse pidevalt kõiki, hoolimata sellest, kas neil haigustunnuseid on. Kui ka vaktsineeritutest pidevalt kõiki testitaks, oleks nende nakatumise % ju veelgi kõrgem.

Ei oleks, sest eakad ja haiged nihutavad selle protsendi ülespoole. Üldpopulatsioonis on nakatunute hulk vaktsineeritute seas palju väiksem kui eakatel/haigetel. Seega juhuvaliku alusel üldpopulatsiooni testimine vähendaks nakatumise % testitulemuste seas.

#3863339:

#3863333:

Üldpopulatsioonis on nakatunute hulk vaktsineeritute seas palju väiksem kui eakatel/haigetel.

Mille põhjal sa ometi seda väita saad? Kas keegi on meil testinud neid “üldpopulatsiooni vaktsineerituid”? Ei ole.

See, et sulle meeldib midagi uskuda, ei tee sinu usust veel fakti.

Aga mis sa arvad, milles muidu need vaktsiini turulelubamisele eelnenud kliinilised uuringud seisnesid? Just selles ju seisnesid, et kontrolliti, kas vaktsineeritute grupi näitajad erinevad kontrollgrupi omadest või mitte, ehk maakeeli kontrolliti, kas vaktsiin töötab. Töötas küll, nagu me teame. Vaktsiini töötamine aga tähendabki, et vaktsineeritute hulgas oli nakatunuid oluliselt vähem kui kontrolligrupi hulgas. Mis ongi just see, mille kohta sa väidad, et fakte pole.

Või sa neid mahukaid uuringuid ei pea asjakohasteks?

#3863115:

Mina olen selle 13-aastase haige ema. Spordiga on hästi, tänan küsimast. Täitsa trennipoiss.

Käimas on 10. päev koroonat.

Hetkeseis on selline, et nüüd kaks päeva ei ole palavik enam 40 peale tõusnud. On ainult 38. Süüa ei saa endiselt mitte midagi, sest ajab iiveldama. Kõht on jätkuvalt väga lahti. 56 kg kaalunud lapsest on alles 52 kg. Õnneks kannatab kõht vedelike tarbimist, nii et tema peamine söök viimased 10 päeva on mahl. On sellest kõigest väga kurnatud ja nõrk.

Perearst on õnneks väga hooliv ja helistab üle päeva ja korrigeerib vajadusel ravi. Saatis meid ka vereproovi. See oli korras, st et tüsistusi tegelikult hetkel pole. Jätkame sümptomaatilise ravi ja auru tegemisega. Muud pole nüüd teha, kui oodata palaviku taandumist.

EMO-sse pole jooksnud, kiirabi pole kutsunud. Tean hästi, et seda loetakse koroona kergeks kuluks. Kirjutan lihtsalt selleks, et inimesed näeks erinevaid variante, mis on selle statistilise “kerge põdemise” taga.

Usun, et peagi hakkab pojal paremaks minema. Põdesime mehega sarnaselt: 10 p kõrge palavik, iiveldus, jõuetus, liigese- ja neeruvalud jne, ja siis äkki läks palavik järsku alla ja inimese tunne tagasi, jõu tagasisaamine võttis paar nädalat, köhatama ajas veel kuu. Aga olen üllatunud, et seda loetakse raskeks põdemiseks, ise arvasin, et koroona puhul ikkagi küllalt kerge variant. Lihtsalt muidugi see pikk palavik ja higistamine kurnavad. Mees võttis 5 kg alla, ma ise 3. Minu 16 a spordipoisil oli kõrge palavik küll vaid 3 päeva, aga samas jalgade nõrkus püsis ca 3 nädalat. Igaühel individuaalselt. Mul on küll hea meel, et läbi põdesime, olgugi, et polnud suurem asi olemine. Ei ole vaktiinivastane, aga konkr. praegu pakutavate koroonavaktsiinide tulemuslikkusse ei usu. Jõudu teile ja usun, et kindlasti saab laps terveks ning taastub!

#3863424:

#3863013:

#3862864:

#3862835:

Ja mittevaktsineeritutest testitakse pidevalt kõiki, hoolimata sellest, kas neil haigustunnuseid on.

Millest sa küll sellise järelduse suutsid teha?

Sa ei ole kuulnud, et mittevaktsineeritud peavad siin-seal esitama tõendi, et nad ei ole covid positiivsed?

Et siis “peavad siin-seal esitama tõendi” = “testitakse pidevalt kõiki”?

Võrreldes vaktsineeritutega, kes jõuavad testile vaid hiagustunnustega, võib küll öelda jah, et testitakse valimatult kõiki. Sulle on see vahe arusaaamtu?

#3863539:

#3863424:

#3863013:

#3862864:

#3862835:

Ja mittevaktsineeritutest testitakse pidevalt kõiki, hoolimata sellest, kas neil haigustunnuseid on.

Millest sa küll sellise järelduse suutsid teha?

Sa ei ole kuulnud, et mittevaktsineeritud peavad siin-seal esitama tõendi, et nad ei ole covid positiivsed?

Et siis “peavad siin-seal esitama tõendi” = “testitakse pidevalt kõiki”?

Võrreldes vaktsineeritutega, kes jõuavad testile vaid hiagustunnustega, võib küll öelda jah, et testitakse valimatult kõiki. Sulle on see vahe arusaaamtu?

Paar päeva toodi Terviseamaeti lehel välja ka numbrid- kui palju testitakse vaktsineerituid ja kui palju vaktsineerimata inimesi. See ei olnud “kasulik” info ja korjati ära. Vahe oli suhtes 4000/1000 umbes. Kui paar päeva testiks ühepalju nii vaktineerituid (kellel on ainult nohu ja ei ole haiged) ja vaktsineerimata inimesi, siis oleks näha, et haigeid on tegelikult vaktsineeritute hulgas enam. Nemad ei ole ju isolatsioonis ja ei testi ja neil on lubatud käia igalpool ringi, reisimas jne..

#3864113:

#3861586:

#3861577:

#3861555:

Huvitav, kuidas 19.sajandil inimesed ei osanud mõelda, et nad osalevad inimkatsetustes, kui neid vaktsineeriti katku, koolera, leetrite jt haiguste vastu? Ometi tol ajal oli tõepoolest tegemist väga algusjärgus vaktsiinidega. Ilmselt 19.saj inimesed ei osanud üldse oma peaga mõelda, olid ajupestud lambakari, vaktsineerimisfanaatikud. Tol ajal suri ka inimesi igasugustesse haigustesse palju rohkem, kui tänapäeval. Ilmselt oli seal paljuski ka vaktsineerimise kõrvalnähtudega tegemist, aga ega seda ju keegi ei uurinud.

(iroonia)

Oh andke abi, see vaktsiinifanattide must-valge maailmapilt… Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma. Tõesti, nagu eelkirjutaja ütles, elu on liiga hea, ja siis haaratakse õhinal kinni igast lapsikust võimalusest tänapäeva kangelast mängida.

Anna ise abi! Sina ei satu ehk tõesti aga naabrist taadu (kellegi vanaisa) sureb sinu edasikantud haigusesse maha. Antud juhul on meie kõigi tervis meie kõigi vastutus, mitte muudkui minaminaminamina. Minu peres on riskigrupis minu vanemad, minu kaasuvate haigustega õde ja mehe isa. Vaktsineerin mitte enda haigestumise hirmus vaid nende kaitsmiseks (nemad on ka muidugi vaktsineeritud) – kõigi võimalike riskide maandamiseks.

Vaadates haigeid, siis on nii haiglas kui haigeid vaktsineeritute seas ja nad levitavad haigust täpselt sama moodi edasi. Kust tuleb mõte, et kui oled vaktsineeritud, siis ei ole võimalik, et nakatad oma lähikondlase? Ühiskonna mõttes ei toimi need vaktsiinid nii nagu teised vaktsiinid. Selle vaktsiini puhul saabki ainult ja ainult lähtuda, kas see on isiklikult sellele inimesele vajalik. Kas kasu ületab kahju? Teisi ENDA vaktsineerimisega EI kaitse.

*Haiglas on vaktsineerituid palju vähem, eriti intensiivis ja nad ka levitavad haigust palju vähem. Need andmed on kättesaadavad.

#3864135:

#3864113:

#3861586:

#3861577:

#3861555:

Huvitav, kuidas 19.sajandil inimesed ei osanud mõelda, et nad osalevad inimkatsetustes, kui neid vaktsineeriti katku, koolera, leetrite jt haiguste vastu? Ometi tol ajal oli tõepoolest tegemist väga algusjärgus vaktsiinidega. Ilmselt 19.saj inimesed ei osanud üldse oma peaga mõelda, olid ajupestud lambakari, vaktsineerimisfanaatikud. Tol ajal suri ka inimesi igasugustesse haigustesse palju rohkem, kui tänapäeval. Ilmselt oli seal paljuski ka vaktsineerimise kõrvalnähtudega tegemist, aga ega seda ju keegi ei uurinud.

(iroonia)

Oh andke abi, see vaktsiinifanattide must-valge maailmapilt… Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma. Tõesti, nagu eelkirjutaja ütles, elu on liiga hea, ja siis haaratakse õhinal kinni igast lapsikust võimalusest tänapäeva kangelast mängida.

Anna ise abi! Sina ei satu ehk tõesti aga naabrist taadu (kellegi vanaisa) sureb sinu edasikantud haigusesse maha. Antud juhul on meie kõigi tervis meie kõigi vastutus, mitte muudkui minaminaminamina. Minu peres on riskigrupis minu vanemad, minu kaasuvate haigustega õde ja mehe isa. Vaktsineerin mitte enda haigestumise hirmus vaid nende kaitsmiseks (nemad on ka muidugi vaktsineeritud) – kõigi võimalike riskide maandamiseks.

Vaadates haigeid, siis on nii haiglas kui haigeid vaktsineeritute seas ja nad levitavad haigust täpselt sama moodi edasi. Kust tuleb mõte, et kui oled vaktsineeritud, siis ei ole võimalik, et nakatad oma lähikondlase? Ühiskonna mõttes ei toimi need vaktsiinid nii nagu teised vaktsiinid. Selle vaktsiini puhul saabki ainult ja ainult lähtuda, kas see on isiklikult sellele inimesele vajalik. Kas kasu ületab kahju? Teisi ENDA vaktsineerimisega EI kaitse.

*Haiglas on vaktsineerituid palju vähem, eriti intensiivis ja nad ka levitavad haigust palju vähem. Need andmed on kättesaadavad.

Okk, millalgi oli et “vaktsiin kaitseb covidi eest,” sellele järgnes “vaktsineeritud inimene võib küll nakatuda, aga põeb siis kergelt ja haiglasse ei satu,” siis juba “vaktsineerituid on haiglas väga väike protsent”, ja nüüd lepitakse sellega, et “haiglas on vaktsineerituid vähem, eriti intensiivis.” Armsakesed, kas teile endale ei tundu juba varsti, et on aeg oma teaduseusaldamisega jalga puhata?

#3864231:

#3864226:

Okk, millalgi oli et “vaktsiin kaitseb covidi eest,” sellele järgnes “vaktsineeritud inimene võib küll nakatuda, aga põeb siis kergelt ja haiglasse ei satu,” siis juba “vaktsineerituid on haiglas väga väike protsent”, ja nüüd lepitakse sellega, et “haiglas on vaktsineerituid vähem, eriti intensiivis.” Armsakesed, kas teile endale ei tundu juba varsti, et on aeg oma teaduseusaldamisega jalga puhata?

Teadmised tulevad ajaga. Mida imet sa siis ootasid? See kõik on normaalne.

Tulevad, aga kas tasub siis teisel arvamusel olijaid diskrimineerida? Praegu me ju tegelikult enam ei tea, kummale poole see kaalukauss lõpuks vajub. Võib olla ühel hetkel tunnistatakse seegi vaktsiin mittekõlbulikuks ja vabandatakse avalikkuse ees ning asutakse juba normaalsemat varianti välja töötama? Või selgub siiski, et mõni olemasolevatest variantidest töötab nii hästi, et saaks näidata läbipaistvaid uurimistulemusi ja kes end ohustatult tunneb, teeb süsti ära, olgu, et enne 180 kraadi teistpidi meelt oli?

Liiga rutakalt mõistetakse hukka. Aga, noh, eks see ole inimlik.

#3864226:

#3864135:

#3864113:

#3861586:

#3861577:

#3861555:

Huvitav, kuidas 19.sajandil inimesed ei osanud mõelda, et nad osalevad inimkatsetustes, kui neid vaktsineeriti katku, koolera, leetrite jt haiguste vastu? Ometi tol ajal oli tõepoolest tegemist väga algusjärgus vaktsiinidega. Ilmselt 19.saj inimesed ei osanud üldse oma peaga mõelda, olid ajupestud lambakari, vaktsineerimisfanaatikud. Tol ajal suri ka inimesi igasugustesse haigustesse palju rohkem, kui tänapäeval. Ilmselt oli seal paljuski ka vaktsineerimise kõrvalnähtudega tegemist, aga ega seda ju keegi ei uurinud.

(iroonia)

Oh andke abi, see vaktsiinifanattide must-valge maailmapilt… Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma. Tõesti, nagu eelkirjutaja ütles, elu on liiga hea, ja siis haaratakse õhinal kinni igast lapsikust võimalusest tänapäeva kangelast mängida.

Anna ise abi! Sina ei satu ehk tõesti aga naabrist taadu (kellegi vanaisa) sureb sinu edasikantud haigusesse maha. Antud juhul on meie kõigi tervis meie kõigi vastutus, mitte muudkui minaminaminamina. Minu peres on riskigrupis minu vanemad, minu kaasuvate haigustega õde ja mehe isa. Vaktsineerin mitte enda haigestumise hirmus vaid nende kaitsmiseks (nemad on ka muidugi vaktsineeritud) – kõigi võimalike riskide maandamiseks.

Vaadates haigeid, siis on nii haiglas kui haigeid vaktsineeritute seas ja nad levitavad haigust täpselt sama moodi edasi. Kust tuleb mõte, et kui oled vaktsineeritud, siis ei ole võimalik, et nakatad oma lähikondlase? Ühiskonna mõttes ei toimi need vaktsiinid nii nagu teised vaktsiinid. Selle vaktsiini puhul saabki ainult ja ainult lähtuda, kas see on isiklikult sellele inimesele vajalik. Kas kasu ületab kahju? Teisi ENDA vaktsineerimisega EI kaitse.

*Haiglas on vaktsineerituid palju vähem, eriti intensiivis ja nad ka levitavad haigust palju vähem. Need andmed on kättesaadavad.

Okk, millalgi oli et “vaktsiin kaitseb covidi eest,” sellele järgnes “vaktsineeritud inimene võib küll nakatuda, aga põeb siis kergelt ja haiglasse ei satu,” siis juba “vaktsineerituid on haiglas väga väike protsent”, ja nüüd lepitakse sellega, et “haiglas on vaktsineerituid vähem, eriti intensiivis.” Armsakesed, kas teile endale ei tundu juba varsti, et on aeg oma teaduseusaldamisega jalga puhata?

Kuna juba tõmmatakse plaanilist ravi kokku, siis on tõesti oluline, et haigalsolijaid oleks vähem. Kas sul on midagi paremat pakkuda kui vaktsineerimine?

Üks põhjus, mis vaktsiinid vähem efektiivsemaks muutuvad, on just nimelt suur hulk mittevaktsineerituid. “Tänu” nendele tekivad kiiremimini uued tüved, mille vastu “vana” vaktsiin enam nii tõhus pole.

#3864226:

Okk, millalgi oli et “vaktsiin kaitseb covidi eest,” sellele järgnes “vaktsineeritud inimene võib küll nakatuda, aga põeb siis kergelt ja haiglasse ei satu,” siis juba “vaktsineerituid on haiglas väga väike protsent”, ja nüüd lepitakse sellega, et “haiglas on vaktsineerituid vähem, eriti intensiivis.” Armsakesed, kas teile endale ei tundu juba varsti, et on aeg oma teaduseusaldamisega jalga puhata?

teadmised ongi ajas muutuvad. kui teadus ei seaks pidevalt uusi eesmärke, siis ei oleks see enam teadus. koroonaviirus tuli meile paraku ilma manuaalita, nii õpimegi seda tasapisi tundma ja tegutseda saame hetke parima teadmise järgi. vaktsiin, isegi kui see polegi täiuslik, annab meile targemaks saamiseks aega, päästab elusid ja hoiab elu avatuna.

paraku näib, et mingi seltskond suudab mõista ainult lihtlausetega esitatud lõplikke loosungeid.

#3864231:

#3864226:

Okk, millalgi oli et “vaktsiin kaitseb covidi eest,” sellele järgnes “vaktsineeritud inimene võib küll nakatuda, aga põeb siis kergelt ja haiglasse ei satu,” siis juba “vaktsineerituid on haiglas väga väike protsent”, ja nüüd lepitakse sellega, et “haiglas on vaktsineerituid vähem, eriti intensiivis.” Armsakesed, kas teile endale ei tundu juba varsti, et on aeg oma teaduseusaldamisega jalga puhata?

Teadmised tulevad ajaga. Mida imet sa siis ootasid? See kõik on normaalne.

Kas ei oleks siis normaalne ja arukas lisanduva info valguses ka oma käitumist ja otsuseid hakata üle vaatama? Vaktsiinimeelsed hoiavad ikka kümne küünega kinni ettekujutusest, et neile on süstitud eluvett ja parimal juhul möönavad ehk, et selle toime pole PÄRIS see, kuid ei jäta siis ka asjas ikkagi vaktsiinivastaseid süüdistamata.

#3864366:

#3864340:

Kas ei oleks siis normaalne ja arukas lisanduva info valguses ka oma käitumist ja otsuseid hakata üle vaatama? Vaktsiinimeelsed hoiavad ikka kümne küünega kinni ettekujutusest, et neile on süstitud eluvett ja parimal juhul möönavad ehk, et selle toime pole PÄRIS see, kuid ei jäta siis ka asjas ikkagi vaktsiinivastaseid süüdistamata.

Arenenud riigid saavad toimida, kuna enamik on vaktsineeritud. Eesti lonkab kahte jalga edasi tänu vaktsiinivastastele.

Too mõni näide arenenud riikidest, kus on arvestatav mass vaktsineeritud JA nakatumine ka maas. Delta levib igal pool (minu teada), vaatamata vaktsineeritute protsendile. Ja see riikide toimimine, üllatus-üllatus, ei ole tegelikult seotud vaktsineerimise seisuga, vaid valitsuste otsustega. On lihtsalt kokkulepe, et kui teatav protsent on käes, siis võib vabaks lasta, aga rahva tervist puudutavat sisu sel ei ole.

#3862794:

Midagi võib vaktsiinikahjustuseks lugeda vaid siis, kui on konkreetsed tõendid, et tõepoolest vaktsiin oli süüdi. Lihtlabane ajaline järgnevus ei ole selline tõend.

Ja mis sinu arvates oleks sobivad tõendid sellisel juhul ja kuidas seda tõendust peaks hankima?