Mina olen selle 13-aastase haige ema. Spordiga on hästi, tänan küsimast. Täitsa trennipoiss.
Käimas on 10. päev koroonat.
Hetkeseis on selline, et nüüd kaks päeva ei ole palavik enam 40 peale tõusnud. On ainult 38. Süüa ei saa endiselt mitte midagi, sest ajab iiveldama. Kõht on jätkuvalt väga lahti. 56 kg kaalunud lapsest on alles 52 kg. Õnneks kannatab kõht vedelike tarbimist, nii et tema peamine söök viimased 10 päeva on mahl. On sellest kõigest väga kurnatud ja nõrk.
Perearst on õnneks väga hooliv ja helistab üle päeva ja korrigeerib vajadusel ravi. Saatis meid ka vereproovi. See oli korras, st et tüsistusi tegelikult hetkel pole. Jätkame sümptomaatilise ravi ja auru tegemisega. Muud pole nüüd teha, kui oodata palaviku taandumist.
EMO-sse pole jooksnud, kiirabi pole kutsunud. Tean hästi, et seda loetakse koroona kergeks kuluks. Kirjutan lihtsalt selleks, et inimesed näeks erinevaid variante, mis on selle statistilise “kerge põdemise” taga.
Usun, et peagi hakkab pojal paremaks minema. Põdesime mehega sarnaselt: 10 p kõrge palavik, iiveldus, jõuetus, liigese- ja neeruvalud jne, ja siis äkki läks palavik järsku alla ja inimese tunne tagasi, jõu tagasisaamine võttis paar nädalat, köhatama ajas veel kuu. Aga olen üllatunud, et seda loetakse raskeks põdemiseks, ise arvasin, et koroona puhul ikkagi küllalt kerge variant. Lihtsalt muidugi see pikk palavik ja higistamine kurnavad. Mees võttis 5 kg alla, ma ise 3. Minu 16 a spordipoisil oli kõrge palavik küll vaid 3 päeva, aga samas jalgade nõrkus püsis ca 3 nädalat. Igaühel individuaalselt. Mul on küll hea meel, et läbi põdesime, olgugi, et polnud suurem asi olemine. Ei ole vaktiinivastane, aga konkr. praegu pakutavate koroonavaktsiinide tulemuslikkusse ei usu. Jõudu teile ja usun, et kindlasti saab laps terveks ning taastub!