mul ämm oli 7 aastat tagasi ühes Tallinna riiklikus haiglas eluohtlikus seisundis ja umbes kuu aega sees. sai kirurgilt abi, peab teda oma elupäästjaks. tema ütles, et nägi oma palatis selle aja jooksul 2 patsienti, kes samale kirurgile raha pakkusid ja too vastu võttis. sama kirurg siis opereeris ka mu ämma üsna “viimasel minutil”.
tookord me rääkisime sel teemal. ta küsis minu arvamust, kas peaks ka sellele kirjurgile raha pakkuma tänutäheks. minu arvamus oli, et inimene teeb oma tööd ja saab selle eest palka. siis ma ka ütlesin, et vanasti oli alati see teema, et arstile viidi tänuks kohvipakk jne midagi head paremat, mida saada polnud. minu arvates ta viis mingi kalli konjaki (meesterahvas) ja kommikarbi, kui õigesti mäletan.
ma isiklikult ei kujuta ette, kuidas see välja paistab. arst ütleb riiklikus haiglas, et ravida paremini ei saa. ma siis viin talle raha ja siis järsku saab ravida. pole ka nagu loogiline ju. ma ise pigem tunnen, et pärast võiks tänada lilledega…