Mul oli ülikoolis eliitkoolist tulnud kursavend, kes oli autist. Kohutavalt tüütu ja rigiidne. Pidas ennast kõigist õppejõududest targemaks, segas lakkamatult nende jutule vahel, targutas. Kuigi kogu tema suur lugemus põhines populaarteaduslikul kirjandusel või sootuks kahtlastel netilehekülgedel, mis akadeemilises maailmas on naeruväärne. Oma diagnoosi armastas rõhutada ja nõudis pidevalt erikohtlemist. Nt tööde tähtajaline esitamine oli talle võimatu, sest tema süveneb ja mõtleb, erinevalt ülejäänud tudengitest.
Taktitunne ja huumorimeel puudusid täielikult. Ta võis vabalt kursaõele öelda, et tollel on kole soeng või suur tagumik. Sest tema on otsekone ega oska teeselda ja manipuleerida. Kui teda korrale kutsuti, solvus ja väitis, et teda ahistatakse tema eripära tõttu.
Auditooriumi ukse taga, enne loengu algust, nõudis haudvaikust, sest tema ei saa mõelda ja materjali korrata. See, et teised loengus mõelda ei saanud, sest tema targutas vahetpidamata, oli muidugi tühiasi.
Enda meelest oli piinatud geenius, keda keegi ei väärtusta. Reaalselt ta esimesest kursusest kaugemale ei jõudnud, sest inimesel puudus igasugune suhtlemisoskus ja arusaamine, mis on aktsepteeritav käitumine ja mis mitte.
Milleks selline vastandav ja halvustav kommentaar teemasse, kuhu see üldse ei puutu? Või arvad, et nn allistide seas ei ole esine enesekeskseid targutajaid, taktitundetuid ja huumorisooneta kuivikuid? Tunnen üsna mitut kirjeldatud käitumisega isikut ja mitte ükski neist ei ole päris kindlasti mitte autist. Ära solgi teemat või ütle, mida õpetlikku oma kommentaariga öelda tahtsid (ei ole see nn valveautist, aga olen samuti autist ja tõesti ei oska alati ridade vahelt lugeda) – kas seda, et autistid ongi kõik enesekesksed mölakad, sest Sina juhtusid üht sellist tundma või et autistid ja allistid peaksid mõlemad oma mullist välja tulema ja õppima üksteist aktsepteerivalt koos eksisteerima?
Pigem on asi erikohtlemise nõudmises. Seda teevad enamus autiste, ka need, kes siin teemas kirjutavad. Nagu see inimene, kes läks kontserdile ja istus terve õhtu käed kõrvadel, sest olukord oli talumatu. Saan aru, et tegu on normintellektiga autistiga ja keegi teda sinna vägisi ei viinud- kas tõesti ei tulnud pähe, et muusika on vali? Oleksid muusikud pidanud summutatult mängima, sest ühte autisti häirib? Kõiki teisi ju ei häirinud.
Nagu keegi eelnev küsis- miks autistid ei loo ise endale sobivat keskkonda vaid tahavad, et teised seda teeks? Kui mina ei jõua Tartu maratoni läbi suusatada, siis ma ei nõua, et maraton tuleb 30 km lühemaks teha, sest mulle sobiks nii. Mis sest, et tuhanded saavad hakkama, asi peab käima minu taluvuse järgi.
Autistidel on tõesti kaks valikut- kas elada maailmas, mille on loonud allistid ja nautida neid hüvesid, mida neile pakutakse (tugiisikud, haridus, toetused) ja mis ei tundu olevat piisavad või ise ennast liigutada- luua töökohad ja elukeskkond, mis on neile sobivad ja kus nad saavad olla just sellised nagu nad on.