Teema: elukoha võltsijad koolikoha saamise nimel

#3608572:

#3608563:

Kas nõrgemate võimetega laps ei vääri õpihuvilist keskkonda? Selline laps võib sündida igasse peresse, ka kõige hoolivamasse ja haridust väärtustavasse.

Igaüks väärib enda võimetele kohast keskkonda, mis kasu oleks matemaatikas nõrga lapse Reaalkooli matatundi viimisel? Parim on igaühele keskkond, mis on tema enda võimetest natu-natuke ees, see on arenguks parim stiimul. Kui keskkond on liiga väljakutsuv, siis ka arengut ei toimu. Ja kui keskkond on väga sinust maas, siis ka ei toimu.

Või miks nõrk laps sinu arust õpihuvilist keskkonda rohkem väärib kui tark laps?

Ka täiesti tavalises piirkonnakoolis võib anda ja antakse lisaülesandeid neile, kellele vastav aine “liiga lihtne”. Matemaatika pole ainus aine, milles andekas võib olla. Keelegrupid on juba ammu jagatud koolisiseselt tugevuse järgi ilmselt paljudes koolides. Minu laste klasside kõige tugevamates keelegruppides on muide poisse rohkem. Võibolla oleks vaja koolides teha muudatusi ja individuaalsemalt läheneda?

Esimeste klasside laste solgutamisel mööda katseid ei näe küll mingit mõtet.

#3609016:

#3608850:

Ka täiesti tavalises piirkonnakoolis võib anda ja antakse lisaülesandeid neile, kellele vastav aine “liiga lihtne”. Matemaatika pole ainus aine, milles andekas võib olla. Keelegrupid on juba ammu jagatud koolisiseselt tugevuse järgi ilmselt paljudes koolides. Minu laste klasside kõige tugevamates keelegruppides on muide poisse rohkem. Võibolla oleks vaja koolides teha muudatusi ja individuaalsemalt läheneda? Esimeste klasside laste solgutamisel mööda katseid ei näe küll mingit mõtet.

Justjust, võib anda. Kui õpetajal aega on, siis kindlasti ka annab, aga kõigil õpetajatel pole aega ning ilmselt mõnel pole lihtsalt ka viitsimist teha rohkem tööd kui hädavajalik. Ja keelegruppide taseme järgi koostamist pole mina oma kahe lapsega läbi kolme kooli küll kogenud, ikka tähestiku järgi nimekiri pooleks. Jah, loomulikult võiks lahendus olla ka individuaalsem lähenemine kõigis koolides, see oleks ideaalne, aga tegelikkuses on see ebarealistlik, see võtab palju rohkem ressurssi ning palju lihtsam on koondada ühe tasemega lapsed kokku õppima, kui et nõuda, et õpetaja igaühele tema võimete järgi ülesandeid annaks.

Olen kas oma laste kaudu või tööalaselt tuttav 3 kooli eluga, 2 neist harilikud piirkonnakoolid väikeasulas. Ja kahes juba on tasemegrupid (aastaid) nii keeltes kui matemaatikas, kolmandas on avastatud nüüd vajadus ja asutakse tegema. Ükski neist pole eliitkool, kõik on põhikoolid.

Nii et ei ole ebarealistlik ja õpetajad enamuses pigem annavadki võimekamatele/kiirematele eriülesandeid. Juba minu põhikooliajal seal kehvapoolses piirkonnakoolis anti. Mõni algaja või väga kehv õpetaja ehk ei suuda seda teha, aga muidu ikka antakse. Tasemerühmad pole ka enam imeasi.

#3608532:

Nii. Aga kuidas ja mis alustel valitakse need lapsed, kes soovitud kooli mahuvad?

Minu poolest või registreerimise aja järgi. Kes ees, see mees. Kunagi muide oli Tallinnas nii, et said oma koduse aadressi järgi vaadata, mis koolID on sinu aadressi järgi piirkonnakoolid ja siis tegid ise sobivasse taotluse. Kui sealt öeldi, et kohad juba täis, valisid järgmise. Iga aadressi kohta oli mitu kooli ja ise vaatasid, mis teile paremini klappis. Lisaks oli mitmes piirkonnakoolis süsteem, et A klass oli piirkonnaklass ja B klass ülelinnaline ja katsetega. Ja kes siis selle valiku juures hätta jäi, seda aitas haridusamet.

#3609082:

Et siis võimekas laps on õpihuviline ja vähemvõimekas mitte?

Kuule, mis su eesmärk on? Jaurata või arutleda? Ära moonuta mu mõtteid ja sõnu, kui oma eelduse, et ma julm, halb ja rumal olen, hetkeks unustad, siis saad aru, et ma soovin varianti, mis oleks kõigile ühtviisi hea. Hetkel kehtiv süsteem on hea ainult nõrkadele ja mittemotiveeritutele, ülejäänud lapsed on juhuste meelevallas – kas satub õpetaja, kes viitsib, kas satub klass, kes ei kisu motivatsiooni maha jne.

#3609152:

#3609108:

Saad sa ikka sru, et selline lahendus loob susserdamiseks veel parema olukorra kui praegune sissekirjutuse põhjal määramine? Süsteemi peaks ikka paremaks tegema, mitte hullemaks.

Ei saa aru. See süsteem annaks vanematele rohkem valikuvabadust.

Jah, minu arust ka. Ma ei saa sellest mõtteviisist aru, et soov kooli valida on susserdamine. Hetkel pole ametlikku võimalust kooli valida, see ajabki susserdama. Siis on olemas ametlikud viisid ja susserdamine väheneb.

Minu laps käib piirkonnakoolis, mis on samuti nn. eliitkool. Olukorrast on teadlikud kõik: piirkonna inimesed, kuna eramajade piirkonna kooli on ühe aastal ühtäkki 132 esimese klassi jutsi (reaalselt ei tuleks pooltki täis); susserdajad, kes otsivad isegi töökaaslaste kaudu võimalusi ennast piirkonda sisse kirjutada ning loomulikult kool ise. Nt. ühel aastakäigul ongi viies paralleel neist, kes susserdamisega vahele jäid, kuid kuna linnavalitsus lubas, siis ehitati isegi klassi ringi (väiksemaks) ja avati klass ära. Ja muide, 3.-4. klassis oli ikka lastel omavahel sel teemal ütlemist ka, eriti nende piirkonnavälistega, kellega mingid probleemid on. Ja need ütlemised tulevadki kodust, sest igal aastal on mingi probleem üleval, kuna reaalselt piirkonnas elav laps ei mahu ühtäkki oma kooli ära! See laps on aga kellegi õde, vend, naaber või sugulane. Seega susserdajatele siitkohalt sõnum – põhikool su lapsest tippspetsialisti ei tee! Püsige omas piirkonnas, võimaldage oma lapsel käia kodulähedases koolis ja ärge võtke teistelt lastelt võimalust kodulähedases koolis käia!

#3609181:

Püsige omas piirkonnas, võimaldage oma lapsel käia kodulähedases koolis ja ärge võtke teistelt lastelt võimalust kodulähedases koolis käia!

Selle peale pole muud tarka kosta kui et “ära käsuta”.

#3609377:

Saa aru, et väga paljude inimeste jaoks on kooli valikul rohkem nüansse kui ainult teekond punktist A punkti B.

Täpselt. Mul küll pole lapsi, aga mind ajab veidi segadusse see GAGi tahtjate kallal ilkumine, sest see on tugevaim pr.keelele keskendunud kool Tallinnas. Kui ma tahan, et mu laps selle misiganes põhjusel korralikult selgeks saaks, siis teeksin omalt poolt kõik, et ta GAGi saada.

See kägu ajab GAG’i segi prantsuse lütseumiga. GAG’is on küll olemas prantsuse keele suund, aga seda ainult ühes paralleelis. Koolikoht ei taga sugugi kohta selles klassis. TPL on aga ülelinnalise vastuvõtuga katsetega kool. Pole vaja elukohaga susserdada, piisab kui laps katsed ära teeb.

#3609684:

#3609679:

See kägu ajab GAG’i segi prantsuse lütseumiga.

Ei, ta ei aja segi. Lapsele, kes TPLi katsetega ei saanud, on alternatiiviks GAG.

Et siis topeltpetmine? Algul vaja elukoha kohta valetada ja siis kuidagi veel laps prantsuse keele klassi saada. GAGis on selleks ka muide katsed. Kuidas siis nende edukas tegemine ka garanteeritud on?

#3609031:

#3609016:

#3608850:

Ka täiesti tavalises piirkonnakoolis võib anda ja antakse lisaülesandeid neile, kellele vastav aine “liiga lihtne”. Matemaatika pole ainus aine, milles andekas võib olla. Keelegrupid on juba ammu jagatud koolisiseselt tugevuse järgi ilmselt paljudes koolides. Minu laste klasside kõige tugevamates keelegruppides on muide poisse rohkem. Võibolla oleks vaja koolides teha muudatusi ja individuaalsemalt läheneda? Esimeste klasside laste solgutamisel mööda katseid ei näe küll mingit mõtet.

Justjust, võib anda. Kui õpetajal aega on, siis kindlasti ka annab, aga kõigil õpetajatel pole aega ning ilmselt mõnel pole lihtsalt ka viitsimist teha rohkem tööd kui hädavajalik. Ja keelegruppide taseme järgi koostamist pole mina oma kahe lapsega läbi kolme kooli küll kogenud, ikka tähestiku järgi nimekiri pooleks. Jah, loomulikult võiks lahendus olla ka individuaalsem lähenemine kõigis koolides, see oleks ideaalne, aga tegelikkuses on see ebarealistlik, see võtab palju rohkem ressurssi ning palju lihtsam on koondada ühe tasemega lapsed kokku õppima, kui et nõuda, et õpetaja igaühele tema võimete järgi ülesandeid annaks.

Olen kas oma laste kaudu või tööalaselt tuttav 3 kooli eluga, 2 neist harilikud piirkonnakoolid väikeasulas. Ja kahes juba on tasemegrupid (aastaid) nii keeltes kui matemaatikas, kolmandas on avastatud nüüd vajadus ja asutakse tegema. Ükski neist pole eliitkool, kõik on põhikoolid.

Nii et ei ole ebarealistlik ja õpetajad enamuses pigem annavadki võimekamatele/kiirematele eriülesandeid. Juba minu põhikooliajal seal kehvapoolses piirkonnakoolis anti. Mõni algaja või väga kehv õpetaja ehk ei suuda seda teha, aga muidu ikka antakse. Tasemerühmad pole ka enam imeasi.

küsiks, et palju õpilasi klassis on?

#3609860:

#3609735:

#3609725:

Kuidas siis nende edukas tegemine ka garanteeritud on?

Ütlesin, et on garanteeritud? Aga tase ju tõenäoliselt madalam. Mida te jaurate, aru ma ei saa. Koli siis Lasnamäele või Pääskülla, kui tahad last kodu lähedale kooli panna, ausalt. On neid, kes tahavad kodu lähedale ja neid, kes tahavad heasse kooli. Ära võta siis hea kooli soovijatelt ometi võimalust, mine koli äärelinna või Keilasse näiteks …

Kui sinusugune snoob, kellele Keila või Lasnamäe kool ei kõlba, tahab oma last ilmtingimata GAG’i panna, siis peab ta ka ostma omale elamise GAG’i kõrvale. Saab laps ise kooli, ei hävitata keskkonda ja ei tekitata ummikuid ning koht on ausalt saadud. Sinu pärast ei pea reaalselt kooli läheduses elavad lapsed kannatama. Ise oled süüdi kui oma elukoha enda jaoks kehva kooli piirkonda oled valinud.

No seal vanalinna munakividel pole küll lapsele eriti mõnus kasvamise paik. Olen valinud jah elupaigaks kehva kooli piirkonna, aga elamiseks ja lapse kasvamiseks jälle ideaalse. Sina ära roni minu elupiirkonda metsa ja rabasse jalutama, kelgutama jne ela oma heas koolipiirkonnas munakividel ja seleta lapsele et see ongi elu. Kas nii mõtled?

#3609900:

#3609860:

#3609735:

#3609725:

Kuidas siis nende edukas tegemine ka garanteeritud on?

Ütlesin, et on garanteeritud? Aga tase ju tõenäoliselt madalam. Mida te jaurate, aru ma ei saa. Koli siis Lasnamäele või Pääskülla, kui tahad last kodu lähedale kooli panna, ausalt. On neid, kes tahavad kodu lähedale ja neid, kes tahavad heasse kooli. Ära võta siis hea kooli soovijatelt ometi võimalust, mine koli äärelinna või Keilasse näiteks …

Kui sinusugune snoob, kellele Keila või Lasnamäe kool ei kõlba, tahab oma last ilmtingimata GAG’i panna, siis peab ta ka ostma omale elamise GAG’i kõrvale. Saab laps ise kooli, ei hävitata keskkonda ja ei tekitata ummikuid ning koht on ausalt saadud. Sinu pärast ei pea reaalselt kooli läheduses elavad lapsed kannatama. Ise oled süüdi kui oma elukoha enda jaoks kehva kooli piirkonda oled valinud.

No seal vanalinna munakividel pole küll lapsele eriti mõnus kasvamise paik. Olen valinud jah elupaigaks kehva kooli piirkonna, aga elamiseks ja lapse kasvamiseks jälle ideaalse. Sina ära roni minu elupiirkonda metsa ja rabasse jalutama, kelgutama jne ela oma heas koolipiirkonnas munakividel ja seleta lapsele et see ongi elu. Kas nii mõtled?

Kui see mets ja raba ning kelgumägi pole su eraomandis ning ka vastavalt tähistatud, siis ronin ikka küll.  Samamoodi nagu sina võid ronida vanalinna jalutama.
Küll aga on kahepalgeline jahuda metsas elamises ja ja lastele sobivast elukeskonnast ning värskest õhust kui ise seda laste transportimisega kaugele kooli hävitatakse ja lapsed naudivad seda elukeskkonda auto aknast.

Niigi selge, et elukohaga vassimine on ebaeetiline. Kui on soovi panna laps tugevasse kooli, siis kesklinnas on neid katsetega tugevaid koole päris mitu. Meie elame GAGi piirkonnas ja laps oleks saanud sinna kooli. Valisime aga hoopis ühe katsetega kooli. Päris kurb, kui nüüd minu lapse asemel sai GAGi keegi valesissekirjutusega Viimsist või Harku järve külast, sest palju mu lapse sõpru jäi sealt välja.

#3610061:

GAG on sinu oma või?

Ma sain ka just aru, et tegemist on GAGi omanikuga, siis on arusaadav, miks ta pahandab. Ma küll siiani teadsin, et GAG on linna oma, aga no ju siis on mõni hämar tehing toimunud. Üks võltsib sissekirjutust, teine ostab korteri kooli kõrvale, aga kolmas  on hoopis kõrge lennuga – ostab kooli ära 😀 😀

#3610023:

Minu lapse koolis on isegi vaid 18 õpilast klassides, kuid ikkagi on tasemerühmad nii matemaatikas kui ka inglise ja vene keeles. Tasemerühmad jagatakse kolme paralleeli vahel ja kokkuvõttes teeb õpetajate jaoks sama välja, kui igaüks võtaks ühe klassi. Töö on jälle oluliselt mõnusam, kuna klassis on sarnasemate oskustega lapsed. Võidavad kõik.

Selles koolis, millega minul on kogemust, räägiti ka tasemerühmadest nii mates kui keeltes, kuid tegemata need jäid, sest pidi olema alandav, kui lapsi liigitatakse nõrkadeks ja tugevateks. Nii ongi tänane reaalsus ja on aja küsimus, millal sama reaalsus ka teie kooli jõuab. Mõni lapsevanem protestib ja korras.

#3610067:

Selles koolis, millega minul on kogemust, räägiti ka tasemerühmadest nii mates kui keeltes, kuid tegemata need jäid, sest pidi olema alandav, kui lapsi liigitatakse nõrkadeks ja tugevateks. Nii ongi tänane reaalsus ja on aja küsimus, millal sama reaalsus ka teie kooli jõuab. Mõni lapsevanem protestib ja korras.

Rühmad on nimetatud a, b, c, d. Milline neist on kõige tugevam? Reaalselt vanem võib taotluse esitada, et tahab rühma vahetada, aga pole kuulnud, et keegi oleks soovinud.