Mina panen rahuldava käitumishinde siis kui laps iganädalaselt raiskab keskmissdt lapsedt rohkem teiste õpilaste aega ja takistab
Mis mõttes, ei soovi kuulda? Ka minu laps sai käitumishindeks rahuldava ja ei e-koolis, päevikus ega kusagil mujalgi ei olnud mitte ainsatki lauset selle kohta, mille eest laps selle sai. Samuti ei tulnud mulle õpetajalt mitte ainsatki meili ega telefonikõnet. Oli näha, et õpetaja ei taha koduga koostööd teha. Eelistabki olla kuskil “kõrgel ja kaugel” ja laduda sealt halbu hindeid, ilma et oleks valmis põhjendama, mida mu laps siis valesti tegi ja mida parandada tuleks.
Kui ise õpetajaga ühendust võtsin, siis keeldus ta vanematega rääkimast, öeldes: “Saatke laps minu juurde, ma räägin temaga!” Vastasime siis, et lapsega võite rääkida muidugi, aga vanemad tahaksid ju ka teada, mis probleemid lapsel koolis esinevad. Seda enam, et laps ei pruugi vanematele alati päris täpselt kõike edasi anda. Et siis – meie vanematena oleme meelsasti valmis vastu võtma ka negatiivse tagasiside (ja sellest järeldused tegema) – kui seda meile vaid antaks.
Jutuks hea küll, tegelikkuses ei ole lapsevanemad üldse valmis kuulama, millised probleemid on. Rahuldava käitumise saab panna ka siis, kui laps ei allu tunnis korduvalt korraldustele, ei tõsta pilku nutitelefonilt, ropendab jne. Kõik, mis ei kvalifitseeru hea käitumise alla, aga pole ka veel mitterahuldav. Iga teismeline peaks suutma lapsevanemale andma ka ise infot, miks rahuldav, seda, et ta ei tea, pole mõtet korrutada. Lapsel, kes on viisakas, hästikasvatatud, õpetatud teistega arvestama, ei ole kunagi käitumine rahuldav. Nii et mõelge, rääkige lapsega ja tehke järeldused. Või siis minge kooli, küll õpetaja kohtudes infot annab, kui ikka tõsine tahtmine on õiget infot saada.
Ilmselgelt räägid sa oma lapsest ja ei suuda kuidagi lõpetada. Saa aru, see teema ei ole sinu lapsest ja kui sa oleksid teemasse süüvinud, siis oleksid sellest juba ammu aru saanud. Tee oma teema ja lahka seal oma kasvatamatu lapse käitumist palju vajalikuks pead.
Sa pole üldse tekstist aru saanud. Miks ma peaks enda lapsest rääkima, mul ei ole rahuldava käitumisega lapsi ja kui oleks, siis häbeneks ja prooviks veel mõelda, kus olen vigu teinud. Ma räägin lastest, kes on saanud koolis rahuldava käitumise ja selgitasin, et tänapäeval on kasvatamatul lapsel võimalik väga lihtsalt rahuldav saada ja hea lastetoaga lapsel peaaegu võimatu. Kuidas nüüd see funktsionaalne lugemine nii mitterahuldaval tasemel on….
Hoopis sina pole tekstist üldse aru saanud. Siinne teema räägib lastest, kes on saanud käitumishindeks rahuldava ja nii lastele endile kui ka vanematele jääb selle põhjus hämaraks. Lapsed ja vanemad on juba proovinud mõelda küll ja küll, et kus on nemad vigu teinud, nüüd aga peaks järg olema lugupeetud pedagoogide käes.
Vat ei ole ikka päris nii, nagu sina siin plähmid, et kasvatamatu laps ja kasvatamatu laps… On olemas ka kasvatamatud pedagoogid, muide. On olemas ka komplitseeritud situatsioonid, mida pedagoog pealiskaudselt tõlgendab ühe lapse kahjuks.
Kui tahad teha teemat kasvatamatutest lastest, siis palun tee oma teema ja vahuta seal palju kulub.
Kui ei ole korralikult kasvatatud, siis ongi raske aru saada, et saab ka paremini. Siin on teema nüüd taandunud sellele, et pahad pedagoogid panevad ebaõiglaselt rahuldava ja siis ei seleta ka veel ära, miks. Aga äkki küsiks ikka lapselt, kui palju teda on tunnis keelatud, kas jõuab tundidesse õigeaegselt jne. Saage aru, rahuldavat käitumist lihtsalt niisama korralikult käituvale lapsele ei panda. Käitumishinde panevad e-kooli kõik aineõpetajad ja siis klassijuhataja paneb nende kokkuvõtte. Klassijuhataja annab vahel vaid ühe ainetunni nädalas ja ei otsusta ainuisikuliselt. Vaadake siis üle erinevate ainete käitumised. Kui kõik on eeskujulikud ja kokkuvõte oleks rahuldav, siis tekiks küll küsimusi, aga muidu küll mitte. Lapsed ei ole koolis alati ka nii head ja toredad, kui kodus arvatakse. Ja ma ei usu seda ka eales, et kui lähed kooli ja uurid otse, milles asi, siis keegi ei vasta. No ei käi need asjad nii.
Ma ei tea, kus maailmas sina elad, ainult loobid oma märksõnakest “korralik” versus “kasvatamatu” ja lihtsustad sellega kõiki koolielus ettetulevaid erinevaid olukordi.
Jah, on täiesti võimalik, et käitumishinde paneb üksainus õpetaja, klassijuhataja. Meie laste koolides on selle koha pealt olnud täiesti erinevad kombed: mõni aasta küsitakse aineõpetajatelt, mõni aasta mitte. Mõni aasta lastakse ka aineõpetajatel panna käitumishinne e-kooli koos tagasisidega, aga mõni aasta mitte. Mõni aasta paneb käitumishinde ainuisikuliselt klassijuhataja. Ta võib olla ehk suuliselt aineõpetajatelt küsinud, kuid (nagu me järele uurisime), mõnikord ta ei küsi neilt ka. Vaid paneb tõesti ainuisikuliselt.
Näiteks selline olukord. Kaks tüdrukut läksid vahetunni ajal kõrvalpoest endale limonaadi ostma. Jäid algavasse tundi hiljaks. Üks õpilane sai selle eest tunnistusele hea, teine rahuldava. Kui selle teise lapse vanem helistas õpetajale ja uuris, mille eest on rahuldav saadud, siis teatas õpetaja, et põhjus on selles, et teie laps käis kooliajal poes. Vanem täpsustas üle järgmised seigad: Kas see poeskäik oli ühekordne? Vastus: Jaa, ühekordne. Vanem: Kas lapsega seoses sellel trimestril veel mingeid muid intsidente esines? Õpetaja vastus: Ei esinenud.
Nüüd tekibki küsimus, et kui kaks tüdrukut koos ühe korra poodi lähevad ja limpsi ostavad, ning mõlemal on see ainus rikkumine kogu trimestri jooksul, nagu õpetaja ise väidab – miks siis üks saab sama rikkumise eest hea ja teine rahuldava?
See tüdruk, kes hea sai, tema vanem on kooli hoolekogus ja isa ärimees, kes kooli rahaliselt toetab. Teise tüdruku vanemad on täiesti tavalised inimesed. Võib-olla peitub tegelik põhjus hoopiski siin?