Esileht Pereelu ja suhted Kui teie ellu ilmuks poolõde/vend

Näitan 23 postitust - vahemik 121 kuni 143 (kokku 143 )

Teema: Kui teie ellu ilmuks poolõde/vend

Postitas:
Kägu

Mis headusest räägib üldse inimene, kes on valmis teiselt, tundmatult perelt kodu ära võtma? Perelt, kes pole talle midagi halba teinud.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Need lapsed siin, kes ütlevad, et ei hakkaks poolõe või poolvennaga raha jagama, sest need on võõrad, on ju täpselt oma isasse. Too ei raatsinud oma lihasele lapselegi maksta, vaid tegi sääred ja puges urgu. Mis iseloomujooni sealt siis ikka oodata on, lisaks päritud omadustele ka isa poolt kooselu jooksul sissekasvatatud ahnus, ihnus ja väiklus. Vähemalt sellest küüned enda poole kasvatamise ajupesust on jäänud üksikema kasvatada olnud poolõde või poolvend puudutamata.

Siis jagame, kui sinu ema poolne ka jagamisse tuleb. Vot-vot, ema peab ka vaatama, kellega tipsununnusid mesterdab.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Need lapsed siin, kes ütlevad, et ei hakkaks poolõe või poolvennaga raha jagama, sest need on võõrad, on ju täpselt oma isasse. Too ei raatsinud oma lihasele lapselegi maksta, vaid tegi sääred ja puges urgu. Mis iseloomujooni sealt siis ikka oodata on, lisaks päritud omadustele ka isa poolt kooselu jooksul sissekasvatatud ahnus, ihnus ja väiklus. Vähemalt sellest küüned enda poole kasvatamise ajupesust on jäänud üksikema kasvatada olnud poolõde või poolvend puudutamata.

Siis jagame, kui sinu ema poolne ka jagamisse tuleb. Vot-vot, ema peab ka vaatama, kellega tipsununnusid mesterdab.

Isiklikult minul seda situatsiooni perevälise, aga lihase tütrena pole, aga olen piisavalt empaatiline ja õiglane, et end suuta panna mõlema tüdruku mõttelisse rolli.
Ema on maksnud üksi, ilma isa panuseta, kõik kujutledava minu kulud terve senise elu kuni täiskasvanukssaamiseni. Söögist kütte, riiete, eluasemekulude, meelelahutuseni. Jalgrattast suuskade ja trennideni. Muusikakoolist kammi ja hügieenivahenditeni. Lasteaiatasust kuni viimasegi ninarätikuni. Mis need kulud lapsele ongi keskmiselt kuus? Sest meie kujuteldav ühine isa oli paadunud loru, kadekops ja argpüks.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema on maksnud üksi, ilma isa panuseta, kõik kujutledava minu kulud terve senise elu kuni täiskasvanukssaamiseni.

Kust sa ometi seda võtad? Esiteks võib olla see isa pidevalt laste teadmata oma last toetanud, teiseks suurem osa üksikemasid siiski leiab uue mehe, tekib moodne kärgpere. Mis vaesest ja vaevatud lapsest siin ometi kogu aeg juttu on?

Sest meie kujuteldav ühine isa oli paadunud loru, kadekops ja argpüks.

Ja jälle!

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis headusest räägib üldse inimene, kes on valmis teiselt, tundmatult perelt kodu ära võtma? Perelt, kes pole talle midagi halba teinud.

Niisiis siiski see suhtumine, et olid enne Tukatriinu, ole edasi, sest peretütar on ikka peretütar, sina mine küüri põrandaid edasi 🙂 Mingis Eesti muistendis oli temin nagu omapojakene. Et omapojakene sai ikka paremad palad, kui isa poeg esimesest abielust (ema suri) pidi elas saunas ja pidi krati tegema. Teil on ka omapojakene. Selge lugu, öelge siis kohe, et ei raatsi, olgu või oma perepea laps. Mingit ilujuttu ajada on suht mõttetu. Omapojakene või peretütrekene on paaaaalju olulisemad, lihtsalt kuna isa lihtsalt elas tema emaga. Mõistlik põhjus, onju.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina oma lastega ei ole ju oma elu keeruliseks elanud, meil puhas võit.

Väga lahe jah mingile abielumehele lapsed treida ja siis ise selle üle uhke olla. Palju õnne siis.

Mis on sinu probleem?

Ilmselt on tema probleem selles, et sina näed siin mingit võitu ning enda rolli teise pere laste ja naise õnnetuses ei näe üldse. Ometi on see roll ju väga suur. Kogemata sündisid sul need 2 last või? Või sa ei teadnud, et mees on abielus? No vot. Ja ometi tegid selle mehega 2 last ning panid ka tema nime sünnitunnistusele. Ja nüüd kehitad rõõmsalt õlgu – oih, puhas võit, mina ei tea midagi!

Kui mees ei soovi oma nime panna laste sünnitunnistusele, siis ta seda ei tee. Kui soovib, siis teeb seda. Naise (laste ema) arvamus siin ei loe.

Kui mees soovib teha testamendi oma esimeste (abielust sündinud) laste heaks, siis ta seda ka teeb. Kui ta ei soovi seda teha, siis ta seda ei tee ja sellega seonduvalt on ta heaks kiitnud asjaolu, et kõik tema bioloogilised lapsed pärivad pärast tema surma võrdselt.

Nii lihtne ongi.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii lihtne ongi.

No oleks ta hirmsasti hoolinud sellest naisest ja tema lastest, ega siis poleks lihtsalt naist oma pere kõrvalt põrutanud, vaid temaga soovinud päriselt koos olla. Ilmselgelt inimene lihtsalt ei arvanud, et hakkab surema ja ei arvanud, et peaks testamendiga tegelema. Inimene oli lihtsalt liiderlik ja mitte asjade planeerija, aga naine on endale jälle mingi vahva lugulaulu välja mõelnud. Kui mees oleks korraks järele mõelnud, mis käki ta oma päris perele kokku keedab, ilmselt oleks teisiti käitunud, aga inimesed ju ei mõtle, eriti kui parasjagu aju on ajutiselt tilli juurde kolinud. No sul vedas jah, et mees varakult varba sirgu viskas ja su lapsed ka midagi said, eriti sage juhus see ju pole.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mees ei soovi oma nime panna laste sünnitunnistusele, siis ta seda ei tee. Kui soovib, siis teeb seda. Naise (laste ema) arvamus siin ei loe.

Nõuka ajal ja ilmselt ka mõnda aega peale selle lõppu piisas täiesti ema ütlusest. Ema ütles, et lapse isa on Mart Kask ja nii läks kirja. Me ei räägi ju mõne aasta vanuste laste välja ilmumisest, ikka täiskasvanutest, mõnikord lausa keskealistest. Kes seda enam teab, kuidas selle isadusega tollal üldse oli.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mees ei soovi oma nime panna laste sünnitunnistusele, siis ta seda ei tee. Kui soovib, siis teeb seda. Naise (laste ema) arvamus siin ei loe.

Nõuka ajal ja ilmselt ka mõnda aega peale selle lõppu piisas täiesti ema ütlusest. Ema ütles, et lapse isa on Mart Kask ja nii läks kirja. Me ei räägi ju mõne aasta vanuste laste välja ilmumisest, ikka täiskasvanutest, mõnikord lausa keskealistest. Kes seda enam teab, kuidas selle isadusega tollal üldse oli.

Vbl tõesti, kuid mina ei räägi nõukaajast.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii lihtne ongi.

No oleks ta hirmsasti hoolinud sellest naisest ja tema lastest, ega siis poleks lihtsalt naist oma pere kõrvalt põrutanud, vaid temaga soovinud päriselt koos olla. Ilmselgelt inimene lihtsalt ei arvanud, et hakkab surema ja ei arvanud, et peaks testamendiga tegelema. Inimene oli lihtsalt liiderlik ja mitte asjade planeerija, aga naine on endale jälle mingi vahva lugulaulu välja mõelnud. Kui mees oleks korraks järele mõelnud, mis käki ta oma päris perele kokku keedab, ilmselt oleks teisiti käitunud, aga inimesed ju ei mõtle, eriti kui parasjagu aju on ajutiselt tilli juurde kolinud. No sul vedas jah, et mees varakult varba sirgu viskas ja su lapsed ka midagi said, eriti sage juhus see ju pole.

Vedamisega ei ole sel mingit pistmist. Notarisse minek ja testamendi tegemine võtab aega pool päeva, kui sedagi. Kui testamenti pole, kuid on  4 last, on see ilmselgelt inimese enda vaba soov ja valik, et kõik 4 last pärivad.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii lihtne ongi.

No oleks ta hirmsasti hoolinud sellest naisest ja tema lastest, ega siis poleks lihtsalt naist oma pere kõrvalt põrutanud, vaid temaga soovinud päriselt koos olla. Ilmselgelt inimene lihtsalt ei arvanud, et hakkab surema ja ei arvanud, et peaks testamendiga tegelema. Inimene oli lihtsalt liiderlik ja mitte asjade planeerija, aga naine on endale jälle mingi vahva lugulaulu välja mõelnud. Kui mees oleks korraks järele mõelnud, mis käki ta oma päris perele kokku keedab, ilmselt oleks teisiti käitunud, aga inimesed ju ei mõtle, eriti kui parasjagu aju on ajutiselt tilli juurde kolinud. No sul vedas jah, et mees varakult varba sirgu viskas ja su lapsed ka midagi said, eriti sage juhus see ju pole.

Kas see abieluväliste laste ema peaks nüüd ennast kuidagi süüdi tundma, et ta lapsed midagi isalt pärisid või mis? Võib-olla mees tahtis oma vara pärandada oma “päris” lastele, aga ei jõudnud testamenti teha, aga võib-olla tahtiski, et koik lapsed võrdse päranduse saaksid. Vahet ei ole, testamenti ei olnud, kõik lapsed said võrdselt, ei pea need abieluvälised lapsed ja nende ema ennast sellepärast pahasti tundma.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mees oleks korraks järele mõelnud, mis käki ta oma päris perele kokku keedab, ilmselt oleks teisiti käitunud, aga inimesed ju ei mõtle, eriti kui parasjagu aju on ajutiselt tilli juurde kolinud.

Halloo, on ju kirjutatud, et kõik lapsed olid täiskasvanud. Mis ‘ajutisest aju tilli juurde kolimisest’ sa räägid?

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vedamisega ei ole sel mingit pistmist. Notarisse minek ja testamendi tegemine võtab aega pool päeva, kui sedagi. Kui testamenti pole, kuid on  4 last, on see ilmselgelt inimese enda vaba soov ja valik, et kõik 4 last pärivad.

Mingi sooviga pole siin pistmist. Üllatavalt paljud inimesed ei soovi sellega tegeleda, sest arvavad, et aega on küll ja küll. Inimesed lihtsalt ei mõtle surmale, sest ei usu, et nendega noores eas midagi juhtub.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi sooviga pole siin pistmist. Üllatavalt paljud inimesed ei soovi sellega tegeleda, sest arvavad, et aega on küll ja küll. Inimesed lihtsalt ei mõtle surmale, sest ei usu, et nendega noores eas midagi juhtub.

See ongi soov.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas reageeriksite? Olles ise täiskasvanud, pereinimene.

Ei reageeriks kuidagi. Võõras inimene ikkagi minu jaoks. Ma pole nagunii suurem asi suhtleja ja vara pole ma isegi oma vanematelt saanud, nii et jagada poleks ka midagi. Ütleks tere ja liiguks eluga edasi. Mina suhtlen nendega, kellega koos olen kasvanud, nendega on mingi side. Üks veri pole minu jaoks argument, kui muud tutvust pole olnud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vbl tõesti, kuid mina ei räägi nõukaajast.

Jeerum küll, kui me räägime täiskasvanud õdedest-vendadest, kes välja ilmuvad, siis arvuta ise, mis aastatesse nende sünniaastad üldjuhul jäävad. Praegu 30-aastased ja vanemad on ju kõik juba sündinud nõukaajal.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vbl tõesti, kuid mina ei räägi nõukaajast.

Jeerum küll, kui me räägime täiskasvanud õdedest-vendadest, kes välja ilmuvad, siis arvuta ise, mis aastatesse nende sünniaastad üldjuhul jäävad. Praegu 30-aastased ja vanemad on ju kõik juba sündinud nõukaajal.

Jeerum küll tõesti. Täiskasvanuiga, mil pärimisel ollakse iseseisev pärija, lgab vanusest 18. 2022-18=2004. 2022-25=1997. Need siis lihtsalt näited võimalikest sünniaastatest, mil sündinud lapsed on nüüdseks täiskasvanud.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vbl tõesti, kuid mina ei räägi nõukaajast.

Jeerum küll, kui me räägime täiskasvanud õdedest-vendadest, kes välja ilmuvad, siis arvuta ise, mis aastatesse nende sünniaastad üldjuhul jäävad. Praegu 30-aastased ja vanemad on ju kõik juba sündinud nõukaajal.

Jeerum küll tõesti. Täiskasvanuiga, mil pärimisel ollakse iseseisev pärija, lgab vanusest 18. 2022-18=2004. 2022-25=1997. Need siis lihtsalt näited võimalikest sünniaastatest, mil sündinud lapsed on nüüdseks täiskasvanud.

Ja mida ma siis kirjutasin? Loe uuesti. “Praegu 30-aastased ja vanemad …”. 30+ vanuseklass on suur mass täiskasvanutest. Vähemalt pool (kui arvestada ainult 30-50-aastaseid, vanemad vast ei saa enam ootamatult teada, et neil on õde-vend). Seega üldistamine, et “isa ise ju pani oma nime sünnitunnistusele” on mõttetu, kuni ei tea laste sünniaastaid.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema on maksnud üksi, ilma isa panuseta, kõik kujutledava minu kulud terve senise elu kuni täiskasvanukssaamiseni. Söögist kütte, riiete, eluasemekulude, meelelahutuseni. Jalgrattast suuskade ja trennideni. Muusikakoolist kammi ja hügieenivahenditeni. Lasteaiatasust kuni viimasegi ninarätikuni. Mis need kulud lapsele ongi keskmiselt kuus? Sest meie kujuteldav ühine isa oli paadunud loru, kadekops ja argpüks.

Milline ema? siin foorumis enamusel emad ju koletised olnud, kellega telefoni teelgi ei kõlba suhelda. Emad on siis pilli ja pulli meestega maganud, kui lastele nii hea muusikakõrv on päranduseks saadud. Hästi elame peaks ütlema, raha jagub emadel siia-sinna loopida. Jumal hoidku, oleks isa veel raha andnud, ei oleks see vaene laps üldse rahu saanud.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ellu ilmus täiskasvanuna poolvend. Käime nüüd pereti läbi. Väga minu lapsepõlvepere moodi inimene, üldse võõrastust ei tekkinud. Ega tema süüdi ei ole, et sündis. Ei saa üldse aru, miks ma sellest probleemi peaksin tegema. Mis tehtud, seue tehtud, tagasi pöörata ei saa. Need, kes haiget saanud, on teemaga ammu rahu teinud. Toredad inimesed on ainult rikkuseks minu elus. Mida rohkem, seda uhkem.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed on need ‘võõrad lapsed’,  kes on sündinud väljaspool abielu. Abielu minu laste isa ja tema naise vahel lahutati  2 a pärast meie laste sündi. Isa mingit testamenti eluajal ei teinud ja kui ta siis ootamatult suri, oli pärijaid neli – abielust sündinud 2 last ja minu  2 last. Kõik lapsed olid selleks hetkeks täiskasvanud. Siis oli küll neil esimesel kahel lapsel ja nende emal kohutav teema ja draama, et miks on pärijaid neli, mitte vaid nemad kaks last. Meie kuidagi initsiatiivi üles ei näidanud, vastupidi, minu lapsed olid ehmunud, kui notarilt kiri tuli ja nad pärijateringi olid arvatud. Samas oli nende sünnitunnistustel nende isa nimi.

Mis põhjusel sinu lapsed ehmunud oli, kui tegu nende isaga, kes, ma saan aru, nendega ka koos elas. Või sa lihtsalt magatasid abielumeest, kes elas oma eelmise perega ning käis sind põrutamas? Jäkk.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või sa lihtsalt magatasid abielumeest, kes elas oma eelmise perega ning käis sind põrutamas? Jäkk.

Nii ta tegi jah. Ja ka pärast lahutust ei tulnud mees tema juurde ega tundnud ta laste vastu huvi. Aga tädi on enda üle väga uhke, et lapsed said süllekukkunud päranduse endale. Lisaks saatis veel lapsed “asja lahendama”, ehk pani tanki. Ise on väga rahul endaga.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või sa lihtsalt magatasid abielumeest, kes elas oma eelmise perega ning käis sind põrutamas? Jäkk.

Nii ta tegi jah. Ja ka pärast lahutust ei tulnud mees tema juurde ega tundnud ta laste vastu huvi. Aga tädi on enda üle väga uhke, et lapsed said süllekukkunud päranduse endale. Lisaks saatis veel lapsed “asja lahendama”, ehk pani tanki. Ise on väga rahul endaga.

Mina olen see laste ema. Mina olin selleks ajaks juba aastaid teise mehega abielus ja ei suhelnud oma laste isaga (peaaegu 15a juba). Lisaks ei saatnud ma kedagi asja lahendama, sest mu lapsed olid täiskasvanud ja puht juriidiliselt pidid oma asjad ise lahendama, minusse see pärandus ei puutunud.  Mis tanki?

+4
-4
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 121 kuni 143 (kokku 143 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui teie ellu ilmuks poolõde/vend