Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kuidas arestitakse 1/3 korterist?
Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja.
Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad.
Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja.
Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad.
Avavad ukse?
Loevad e-posti?
Vastavad telefonile?
Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja.
Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad.
Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kaasomandisse ei tasu vara kauaks jätta.
Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab.
Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole.
Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab.
Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole.
No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.)
Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga?
Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole.
Ja mis mõttes avalikult kontaktandmeid? Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas.
Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas.
See ometi ei tähenda, et vanemad inimesed neid meiliaadresse kasutaksid. Minu vanematel pole mingeid meile ega arvuteid. St minu ostetud arvuti on, aga nad ei kasuta seda.
No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga?
Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab.
No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga?
Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab.
Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema.
Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema.
Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam.
Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile.
Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta.
Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb?
Üldiselt on nii, et nö ülejäänud vara, st kui on pandud 20x korda suurema hinnaga kui võlg, läheb täituri kulude tasumiseks ja võlgnikule kätte kui veel midagi alles jääb.
Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam.
Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi. Postiljon avab väljas ühe suure ukse ja jagab reklaamid avadesse. Elanikud sinna ukse taha midagi kleepima ei pääsegi.
Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi.
Neid kleepse jagab soovijatele Omniva ja on kokkulepe kõiki kandefirmadega, et selle kleepsuga postkastidesse pannakse ainult tellitud post.
Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile.
Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta.
Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb?
Endiselt tunnen huvi, kas see on seaduslik, et kohtutäitur paneb osa kellegi kolmanda isiku kodust niimoodi oksjonile, et isegi ei anna enne võimalust see ise välja osta?
Küsi mõnelt teiselt kohtutäiturilt.
Küsi mõnelt teiselt kohtutäiturilt.
Ma ei tunne ühtki kohtutäiturit, suvalisele ei saa ju kirjutada ja küsida. Kirjutasin sellele samale, et mis paragrahvi alusel selline asi toimub, aga ta ei vasta.
Endiselt tunnen huvi, kas see on seaduslik, et kohtutäitur paneb osa kellegi kolmanda isiku kodust niimoodi oksjonile, et isegi ei anna enne võimalust see ise välja osta?
Kui sa oled täiesti kolmas isik ja otseselt võlgnikku ei puutu, siis võivad mitte vastata küll.
Soovitan pöörduda otse täituri poole, mitte kirjutada. Kui täiturini ei saa, siis pääsed vähemalt sekretärini ja tema seletab.
Kui sa oled täiesti kolmas isik ja otseselt võlgnikku ei puutu, siis võivad mitte vastata küll. Soovitan pöörduda otse täituri poole, mitte kirjutada. Kui täiturini ei saa, siis pääsed vähemalt sekretärini ja tema seletab.
Lisan veel, et kui sinna lähed siis võib selguda et on tegelikult öeldud küll, aga inimesed valetavad väga palju ja otsene pool võib samuti valetada, et ennast paremaks näidata. Nii et ära väga peale lenda.
Kas ta oma eesti.ee postkasti kirjad on edasi suunanud?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kuidas arestitakse 1/3 korterist? Lisa lemmikteemaks Näitan 20 postitust – vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )«123 Teema: Kuidas arestitakse 1/3 korterist? Postitas: Kägu23.10.2022 18:46 #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Rate this item:Submit Rating+1-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 18:53 #4071203: #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Avavad ukse? Loevad e-posti? Vastavad telefonile? Rate this item:Submit Rating+2-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 19:09 #4071203: #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kaasomandisse ei tasu vara kauaks jätta. Rate this item:Submit Rating+7-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 19:53 #4071219: Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. Rate this item:Submit Rating+1-2 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 21:57 #4071247: #4071219: Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Rate this item:Submit Rating+30 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 21:59 #4071247: Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. Ja mis mõttes avalikult kontaktandmeid? Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas. Rate this item:Submit Rating+5-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 00:13 #4071303: Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas. See ometi ei tähenda, et vanemad inimesed neid meiliaadresse kasutaksid. Minu vanematel pole mingeid meile ega arvuteid. St minu ostetud arvuti on, aga nad ei kasuta seda. Rate this item:Submit Rating0-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 00:14 #4071299: No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab. Rate this item:Submit Rating+1-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 06:58 #4071350: #4071299: No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab. Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema. Rate this item:Submit Rating+1-5 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 18:30 #4071374: Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema. Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam. Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 11:19 #4050918: #4050879: Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile. Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta. Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb? Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 11:31 Üldiselt on nii, et nö ülejäänud vara, st kui on pandud 20x korda suurema hinnaga kui võlg, läheb täituri kulude tasumiseks ja võlgnikule kätte kui veel midagi alles jääb. Rate this item:Submit Rating+30 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 12:13 #4071621: Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam. Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi. Postiljon avab väljas ühe suure ukse ja jagab reklaamid avadesse. Elanikud sinna ukse taha midagi kleepima ei pääsegi. Rate this item:Submit Rating+20 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 14:10 #4083389: Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi. Neid kleepse jagab soovijatele Omniva ja on kokkulepe kõiki kandefirmadega, et selle kleepsuga postkastidesse pannakse ainult tellitud post. Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 14:11 #4083360: #4050918: #4050879: Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile. Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta. Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb? Endiselt tunnen huvi, kas see on seaduslik, et kohtutäitur paneb osa kellegi kolmanda isiku kodust niimoodi oksjonile, et isegi ei anna enne võimalust see ise välja osta?
Tavaliselt enne sundmüüki soovitatakse omanikul endal müüma hakata ja ostja leida. Kui omanik midagi ette ei võta ja loodab, et probleemid kaovad niisama ära, siis paneb täitur müüki. Ja muidugi mitte vaid võlasumma eest, ikka enam-vähem reaalset raha küsib. Kui selle hinnaga müüdud ei saa, hakkab hinda langetama. Mis võlgadest ja täiturikuludest üle jääb, saab omanik endale. Kui on müüdud, saab kaasomanik 2 kuu jooksul sama hinnaga ära osta, millega ametlikult müüdi. See on kaasomandi puhul alati nii.
Tavaliselt enne sundmüüki soovitatakse omanikul endal müüma hakata ja ostja leida. Kui omanik midagi ette ei võta ja loodab, et probleemid kaovad niisama ära, siis paneb täitur müüki.
Täitur on ainult saatnud arestitud osa omanikule (ja ühele kaasomanikule ehk mulle) meili infoga, et paneb selle arestitud osa oksjonile. Saatsin päringu ja küsisin, et kas ma ei peaks saama seda osta, vastas, et osalege oksjonil. Küsimusele, millise paragrahvi alusel mul puudub eelisostuõigus, ta ei vasta.
“Müümisel peab arvestama, et kaasomanikul on teisele müüdavale osale üldjuhul eelisostuõigus. Kuni 2005. aastani kehtinud asjaõigusseaduse sätte kohaselt oli kaasomanikul kinnisasja ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel ka sundenampakkumise korral. Praegu kehtiva täitemenetluse seaduse kohaselt enampakkumisel ostueesõigust kasutada ei saa.”
“Müümisel peab arvestama, et kaasomanikul on teisele müüdavale osale üldjuhul eelisostuõigus. Kuni 2005. aastani kehtinud asjaõigusseaduse sätte kohaselt oli kaasomanikul kinnisasja ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel ka sundenampakkumise korral. Praegu kehtiva täitemenetluse seaduse kohaselt enampakkumisel ostueesõigust kasutada ei saa.”
Ühesõnaga, inimestel, kelles milleski süüdi pole, puudub isegi võimalus oma kodu terviklikkust kaitsta?
No mis sa minust tümitad? Don`t kill the messenger, mina pole ju süüdi, et selline seadus vastuvõeti, andsin vaid teada, et seadus on selline.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kuidas arestitakse 1/3 korterist? Lisa lemmikteemaks Näitan 20 postitust – vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )«123 Teema: Kuidas arestitakse 1/3 korterist? Postitas: Kägu23.10.2022 18:46 #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Rate this item:Submit Rating+1-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 18:53 #4071203: #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Avavad ukse? Loevad e-posti? Vastavad telefonile? Rate this item:Submit Rating+2-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 19:09 #4071203: #4071137: Kust otsast need võõrad inimesed tulevad? Ikka ju ainult õiguspärane kaasomanik või tema esindaja. Kust need 2/3 omanikud teada saavad, et 1/3 omaniku (kellega võibolla ei suheldagi eriti sageli) vara on arestitud ja kohtutäitur selle kellelegi maha müünud? See uus 1/3 omanik on ju nende jaoks võõras, kes selles korteris (võibolla juba aastakümneid) elavad. Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kaasomandisse ei tasu vara kauaks jätta. Rate this item:Submit Rating+7-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 19:53 #4071219: Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. Rate this item:Submit Rating+1-2 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 21:57 #4071247: #4071219: Siis saavadki teada kui kohtutäitur müüma hakkab. Kas kohtutäitur võtab nendega personaalselt ühendust? Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Rate this item:Submit Rating+30 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu23.10.2022 21:59 #4071247: Teemaalgatusest jääb küll mulje, et mingite vanematega inimestega ei võta keegi ühendust, kui kusagilt avalikult kontaktandmeid pole. Ja mis mõttes avalikult kontaktandmeid? Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas. Rate this item:Submit Rating+5-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 00:13 #4071303: Kõigil inimestel on ju eesti.ee lõpuga meiliaadress ja ka elukoht on kuskile registreeritud – riigil on oma elanike kontaktandmed siiski olemas. See ometi ei tähenda, et vanemad inimesed neid meiliaadresse kasutaksid. Minu vanematel pole mingeid meile ega arvuteid. St minu ostetud arvuti on, aga nad ei kasuta seda. Rate this item:Submit Rating0-4 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 00:14 #4071299: No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab. Rate this item:Submit Rating+1-1 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 06:58 #4071350: #4071299: No minu emale tuli kiri, et teise kaasomaniku osa on arestitud. (Jään vastuse võlgu, kas kiri oli paberil või oli see meil.) Mis mind aga imestama pani, oli see, et minule kui kolmandale kaasomanikule ei tulnud sellist teavitust? Kas see võib olla kuidagi seotud osa suurusega või elukoha registreeringuga? Teemaalgataja olen. Minule tuli meili peale see teade, aga vanatädile, kes selles korteris reaalselt elab ja on sinna registreeritud, ei ole midagi tulnud. Mina ei ela seal ega ole ka see mu registrijärgne aadress. Loogika ütleb, et ikka seda inimest peaks teavitama eelkõige, kelle elukohta see puudutab. Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema. Rate this item:Submit Rating+1-5 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu24.10.2022 18:30 #4071374: Kuidas sa selles kindel saad olla? Pigem viskas vanatädi kirja koos muu pahnaga minema. Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam. Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 11:19 #4050918: #4050879: Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile. Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta. Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb? Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 11:31 Üldiselt on nii, et nö ülejäänud vara, st kui on pandud 20x korda suurema hinnaga kui võlg, läheb täituri kulude tasumiseks ja võlgnikule kätte kui veel midagi alles jääb. Rate this item:Submit Rating+30 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 12:13 #4071621: Tal ei tule postkasti mingit pahna, postkastil on Eesti Posti kleeps, mis ütleb, et ainult tellitud reklaam. Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi. Postiljon avab väljas ühe suure ukse ja jagab reklaamid avadesse. Elanikud sinna ukse taha midagi kleepima ei pääsegi. Rate this item:Submit Rating+20 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 14:10 #4083389: Pahna kannavad mitmed firmad ja neile Eesti Posti kleeps ei loe midagi. KÜ postkastidele ei saa seda alati pannagi. Neid kleepse jagab soovijatele Omniva ja on kokkulepe kõiki kandefirmadega, et selle kleepsuga postkastidesse pannakse ainult tellitud post. Rate this item:Submit Rating00 Vasta | TsiteeriTeata ebasobivast Postitas: Kägu17.11.2022 14:11 #4083360: #4050918: #4050879: Arestitakse tema osa, mitte teie osa. St kui te kunagi seda müüma hakkate, siis võlgniku osa läheb täiturile. Teil vanatädiga saate esimeses järjekorras arestitud osa osta. Teemaalgataja olen. Hetkel on nii, et kohtutäitur pani selle oksjonile ja mulle tuli lihtsalt teade, et see on oksjonil. Mingit võimalust enne midagi osta ei antud ja kindlasti ei suuda me oksjonil kõigist üle pakkuda. Kas see on ikka seaduslik? Kusjuures oksjonile on pandud 20 x suurema summaga kui võlg. Kellele see raha üldse läheb, mis võlast üle jääb? Endiselt tunnen huvi, kas see on seaduslik, et kohtutäitur paneb osa kellegi kolmanda isiku kodust niimoodi oksjonile, et isegi ei anna enne võimalust see ise välja osta?
Tavaliselt enne sundmüüki soovitatakse omanikul endal müüma hakata ja ostja leida. Kui omanik midagi ette ei võta ja loodab, et probleemid kaovad niisama ära, siis paneb täitur müüki. Ja muidugi mitte vaid võlasumma eest, ikka enam-vähem reaalset raha küsib. Kui selle hinnaga müüdud ei saa, hakkab hinda langetama. Mis võlgadest ja täiturikuludest üle jääb, saab omanik endale. Kui on müüdud, saab kaasomanik 2 kuu jooksul sama hinnaga ära osta, millega ametlikult müüdi. See on kaasomandi puhul alati nii.
Kui müüakse pankroti- või täitemenetluses, siis kaasomanikele ei ole osteesoigust.
Täitemenetlus toimub võlausaldaja huvides ning kui võlgnik ise asja vastu huvi ei tunne (võimalik on näiteks see, et võlgnik müüb ise vara kohtutäituri kontrolli all) – lähebki enampakkumisele.
No mis sa minust tümitad? Don`t kill the messenger, mina pole ju süüdi, et selline seadus vastuvõeti, andsin vaid teada, et seadus on selline.
Keegi pole ju sind tümitanud, inimene lihtsalt küsis, kas sai õigesti asjast aru. Minule oli see ka uudis, et sundtäitmise puhul ei ole ostueesõigust.
Omanik oleks enne sundmüüki võinud asjaga ise tegeleda ja oma osa teile pakkuda. Kui ta sellega tegeleda ei viitsinud, siis praegu pole teil enam tõesti muud teha, kui osaleda oksjonil või oodata ja loota, et hinda langetatakse ja see muutub teile sobivamaks.
Omanik oleks enne sundmüüki võinud asjaga ise tegeleda ja oma osa teile pakkuda. Kui ta sellega tegeleda ei viitsinud, siis praegu pole teil enam tõesti muud teha, kui osaleda oksjonil või oodata ja loota, et hinda langetatakse ja see muutub teile sobivamaks.
Ma ei saa aru, kuskohast tekib inimestel arusaam, et need, keda ähvardab vara sundmüük, on mingil moel vastutustundlikud ja asjalikud inimesed? või miks peaks kaasomanikke karistama kellegi kolmanda tegude eest? kaasomand võib tekkida näiteks pärimise teel, nii et mul puudub igasugune kontroll teise kaasomaniku tegude üle. omanik oleks võinud… selliste oleksite tagajärjed peaksid saama nuheldud ikka ainult nende endi, aga mitte asjasse mittepuutuvate inimeste kaela.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kuidas arestitakse 1/3 korterist?
