Teema: Laste vanaema/ämm

#4183222:

#4183191:

Sellist perioodi elus, kus lapsed on nii väikesed ja abitud, et ema ei saa nende kõrvalt lõunatki tehtud, on ikka väga lühikest aega.

Samas selline periood, kus vanaema on nii vana ja abitu, et ei suuda korraga lõunat teha ja mudilase ohutust tagada (vaid ehk ainult üht asja korraga), võib olla päris pikk.

No ilmselgelt ei viidagi väikelast nõdrale vanaemale hoida. Need vanaemad, kellest siin jutt käib, on siiski veel kõbusad ja küsimus on pigem vanaema enda prioriteetides.

Meie ise viisime lapse vanaema juurde hoida koos suure toidukotiga, kus sees kogu päevaks vajaminev, ja mingit vaaritamist polnudki vaja. Ent sellegipoolest eelistas vanaema teha omi toimetusi ja jätta laps järelevalveta. Laps läks omapäi tiheda liiklusega tänavale jalutama. Pärast seda me ei julgenud enam last vanaemaga kahekesi jätta, siis kuulsime küla pealt kuidas vanaema räägib meid taga, et noored ei toovat talle lapselast külla. Põhjuse unustas muidugi mainimata. Oli tugeva tervisega kõbus proua.

#4183375:

Tänane vanaema ei ole vaaritaja ega aiapidaja. See oli põlvkond tagasi nii. Vanaemad käivad 9-5 tööl nagu kõik teised, neil on lapsed kodust läinud, mees lahutatud ja vajadus iga päev süüa teha minimaalne. Nad on saanud noored olla ajal, kui nende emad jäid varakult pensionile ja võtsid nende laste eest hoolitsemise ja majapidamise osaliselt üle ning tänu sellele ka kogemus lastega on väiksem.

Mina ei saa oma emale ega ämmale lapsi hoida anda just neil põhjusel. Nad küll sõnade järgi tahaksid, aga kummalgi pole realistlikku ülevaadet väikelapse elust. Ämm üritab iga tunni tagant 2aastast uinakusse panna, tema lapsed olevat päeval alati hästi ja palju maganud (vihjeks, ämm elas koos oma 50aastaselt eriponsionnile jäänud emaga kuni lapsed said 5)

Minu ema andis 5kuusele oma kahvli otsast kartulisalatit. Väitis, et tema 6kuused sõid juba tükilist liha ja rebisid seda ise hammastega käntsaka küljest (vihjeks, minu vanaema jäi 55aastaselt pensionile, aasta enne esimese lapselapse sündi, ja oli nädala sees meil lapsi hoidmas sünnist saati).

Ja kui jätta lapsed vanaemaga kahekesi tuppa, lihtsalt nii kaua kuni ma süüa teen ja laua katan, on teada kuidas 10 minuti pärast on vanaema telefonis ninapidi ning üks laps kusagile kõrgele roninud,kukkunud ja nutab ning teine hoopis toast kadunud.

Liiga üldistav. Reaalis on seltskond hulga kirjum. Nimetan kolme. Ise. Olen 54 a, abielus ja viis last. Sündinud on kolm esimest lapselast. Noorim meie lastest elab veel kodus. Ka mees tahab tähelepanu, mul on aed, ja olen ka vaaritaja. Tavaliselr nüüd teen kaheks pöevaks.

Mu sõbranna on ka abielus, tal on ka aed. Ja teeb käsitööd ja töötab kodus nn arvuti taga. Lapselaps 17 juba, aga kui väike oli veel, siis ta palkas isegi oma raha eest hoidja talle, kui tööd palju oli.

Näide kolm. Minu vana klassiõde. Lapselapsi 6. Ekstra ei hoia, kuna teda on vaid üks, aga köiakse aktiivselt külas. Samuti aed. Ja hiljuti abiellus uuesti.

Näide neli.  Tuttav 60 a, mees surnud, autoga ei sõida, aiaks on aiamaa asulas. Väljas käib lapselapsega siis, kui tütar külla tuleb ja koos lähevad kuhugi.

Ning minu ema ei ole saanud minu lapsi hoida, sain esimese lapse, kui tuli seadus, et saab 3 a kodune olla. Ka minu enal oli peale mind kaks nooremat last, elukaaslane ja ta käis 62 a vanuseni veel tööl.

#4182943:

#4182936:

Just, mõni siin pole passiivsest tulust vist midagi kuulnud. Mul sõbranna jättis oma neiupõlvekorteri alles, lisaks üüris ta pärast ema lahkumist välja ka tolle korteri kesklinnas. Nüüd saab iga kuu kahte korterit välja üürides sama palju tulu kui ta mees igapäevaselt tööl käies, ja panustab selle pere vajadustesse. Milles probleem?

???? Mingi 1200 euro pärast tuli töölt ära? Vaevalt need korterid talle rohkem teenivad.

Ma võiks küll vabalt selle raha eest koju jääda, kenasti majandaks ära.

Minu ämm pole mu last kunagi hoidnud ega tema vastu huvi tundnud. Laps juba 13a. Kui laps sündis, tuli ette hoiatamata katsikule, mul oli raske sünnitus ja ei plaaninud kohe katsikuid pidama hakata, aga tema lendas kohale, tegi kohustusliku osa ära ja sestpeale on 0 huvi. Olin alguses sellest häiritud, kuna tean, et teiste lastelastega ta pidevalt tegeleb. Aga asi ilmselt ka selles, et mehe õde ja vend  paluvad temalt ka abi. Samas paneb imestama, et ta üldse pole ka mu mehele nt helistanud, et küsida kuidas meil läheb, kuidas lapsel, pojal…Elame samas linnas. Kui kokku saame mingitel üritustel, siis ta samuti üldse ei küsi, kuidas lapsel lasteaias, koolis jne vaid eelistab endast rääkida muudkui. Samas mingi hetk ma hakkasin isegi selle üle rõõmustama, et ämm külas ei käi. Me oleme väga erinevad inimesed, ämm on väga energiline ja ülijutukas, tõmbab mind kiiresti energiast tühjaks.  Saame läbi kui vaja, aga ta ei ole kindlasti nõ minu inimene.

#4183437:

#4183398:

#4183375:

Tänane vanaema ei ole vaaritaja ega aiapidaja. See oli põlvkond tagasi nii. Vanaemad käivad 9-5 tööl nagu kõik teised, neil on lapsed kodust läinud, mees lahutatud ja vajadus iga päev süüa teha minimaalne. Nad on saanud noored olla ajal, kui nende emad jäid varakult pensionile ja võtsid nende laste eest hoolitsemise ja majapidamise osaliselt üle ning tänu sellele ka kogemus lastega on väiksem.

Liiga üldistav. Reaalis on seltskond hulga kirjum. Nimetan kolme.

Statistika on alati üldistav ja räägib keskmistest. Keskmine vanaema sai lapsed teisel ajal. Keskmine vanaema elab korteris ja ei vaarita päevad läbi. Keskmine vanaema ei saanud 4 last.

Keskmisest võib rääkida, aga mitte igas kohas see statistika ei lähe täppi. Foorumis on igal oma lugu, või suguvõsa lugu. Ja kui see statistikaga ei ühti, ei pea ju valetama kah. Paljuski tullakse statistikaga kohale siis, kui vaja negatiivset rõhutada. Nii et jah, võib öelda, kui omal nii oli, ja kui ei olnud, siis statistika võiks olla neg. Ja pos.  kooslus.

1. #4183375:

   Tänane vanaema ei ole vaaritaja ega aiapidaja. See oli põlvkond tagasi nii. Vanaemad käivad 9-5 tööl nagu kõik teised, neil on lapsed kodust läinud, mees lahutatud ja vajadus iga päev süüa teha minimaalne. Nad on saanud noored olla ajal, kui nende emad jäid varakult pensionile ja võtsid nende laste eest hoolitsemise ja majapidamise osaliselt üle ning tänu sellele ka kogemus lastega on väiksem.

   Mina ei saa oma emale ega ämmale lapsi hoida anda just neil põhjusel. Nad küll sõnade järgi tahaksid, aga kummalgi pole realistlikku ülevaadet väikelapse elust. Ämm üritab iga tunni tagant 2aastast uinakusse panna, tema lapsed olevat päeval alati hästi ja palju maganud (vihjeks, ämm elas koos oma 50aastaselt eriponsionnile jäänud emaga kuni lapsed said 5)

   Minu ema andis 5kuusele oma kahvli otsast kartulisalatit. Väitis, et tema 6kuused sõid juba tükilist liha ja rebisid seda ise hammastega käntsaka küljest (vihjeks, minu vanaema jäi 55aastaselt pensionile, aasta enne esimese lapselapse sündi, ja oli nädala sees meil lapsi hoidmas sünnist saati).

   Ja kui jätta lapsed vanaemaga kahekesi tuppa, lihtsalt nii kaua kuni ma süüa teen ja laua katan, on teada kuidas 10 minuti pärast on vanaema telefonis ninapidi ning üks laps kusagile kõrgele roninud,kukkunud ja nutab ning teine hoopis toast kadunud.

   Hoia ikka ise oma lapsi, kui vanaema ei soovi, siis sinul pole ôigus ka sundida. Kui hakkama ei saa, sellele oleks pidanud varem môtlema.

#4183408:

Kui kokku saame mingitel üritustel, siis ta samuti üldse ei küsi, kuidas lapsel lasteaias, koolis

Oh jumal, loe perekooli. Iga kümnes teema on sellest, et ämm surgib pereelus, uurib lapse kohta, küsib lapse hindeid, torgib lapse trenniteemades, topib oma nina igale poole. Stiilis, et ämm küsis jälle nii inetult, et kas lapsele lasteaias meeldib ja kasvatajetaga läbi saab, nagu raputaks mulle soola haavale, sest pojuke on ju meil üliaktiivne.

#4183782:

#4183345:

#4183222:

#4183191:

Sellist perioodi elus, kus lapsed on nii väikesed ja abitud, et ema ei saa nende kõrvalt lõunatki tehtud, on ikka väga lühikest aega.

Samas selline periood, kus vanaema on nii vana ja abitu, et ei suuda korraga lõunat teha ja mudilase ohutust tagada (vaid ehk ainult üht asja korraga), võib olla päris pikk.

No ilmselgelt ei viidagi väikelast nõdrale vanaemale hoida. Need vanaemad, kellest siin jutt käib, on siiski veel kõbusad ja küsimus on pigem vanaema enda prioriteetides.

Meie ise viisime lapse vanaema juurde hoida koos suure toidukotiga, kus sees kogu päevaks vajaminev, ja mingit vaaritamist polnudki vaja. Ent sellegipoolest eelistas vanaema teha omi toimetusi ja jätta laps järelevalveta. Laps läks omapäi tiheda liiklusega tänavale jalutama. Pärast seda me ei julgenud enam last vanaemaga kahekesi jätta, siis kuulsime küla pealt kuidas vanaema räägib meid taga, et noored ei toovat talle lapselast külla. Põhjuse unustas muidugi mainimata. Oli tugeva tervisega kõbus proua.

Miks sa pole suutnud ise lapsele õpetada, et toast välja ei minda?

Laps oli kaheaastane. Kas sinu meelest peaks lapse kasvatamine teiseks eluaastaks olema juba lõppenud ja lapsel kõik selge?

#4183867:

#4183844:

#4183782:

#4183345:

#4183222:

#4183191:

Sellist perioodi elus, kus lapsed on nii väikesed ja abitud, et ema ei saa nende kõrvalt lõunatki tehtud, on ikka väga lühikest aega.

Samas selline periood, kus vanaema on nii vana ja abitu, et ei suuda korraga lõunat teha ja mudilase ohutust tagada (vaid ehk ainult üht asja korraga), võib olla päris pikk.

No ilmselgelt ei viidagi väikelast nõdrale vanaemale hoida. Need vanaemad, kellest siin jutt käib, on siiski veel kõbusad ja küsimus on pigem vanaema enda prioriteetides.

Meie ise viisime lapse vanaema juurde hoida koos suure toidukotiga, kus sees kogu päevaks vajaminev, ja mingit vaaritamist polnudki vaja. Ent sellegipoolest eelistas vanaema teha omi toimetusi ja jätta laps järelevalveta. Laps läks omapäi tiheda liiklusega tänavale jalutama. Pärast seda me ei julgenud enam last vanaemaga kahekesi jätta, siis kuulsime küla pealt kuidas vanaema räägib meid taga, et noored ei toovat talle lapselast külla. Põhjuse unustas muidugi mainimata. Oli tugeva tervisega kõbus proua.

Miks sa pole suutnud ise lapsele õpetada, et toast välja ei minda?

Laps oli kaheaastane. Kas sinu meelest peaks lapse kasvatamine teiseks eluaastaks olema juba lõppenud ja lapsel kõik selge?

See on võimalik. Sa pole viitsinud.

Sa trollid või teed nalja? Kui lapse kasvatamine tema 2-aastaseks saades peab sinu arust olema juba lõppenud, siis poleks ju mingeid lasteaedu vms üldse vajagi, saadame kahesed kohe tööle ja omaette elama. Ilmselt sul endal pole lapsi. Või siis jätsid oma lapsed kaheaastastena üksi ega saanudki teada, kus nad sul vahepeal kõik ära käisid.

Nii huvitav arutelu ülalpool (“Tänapäeva vanaema ei ole vaaritaja ega aiapidaja…”)

Muidugi üldistatud, veider seda isegi välja tuua. See on põlvkond kui selline.

Ütleme ju ka näiteks, et “Praeguses noored on kliimateadlikud” samas umbes pooltel noortel on üsna suva (ei oma statistikat, enda tutvusringkonna põhjal väitsin).

Aga sellest vaatevinklist ei olegi mõelnud nagu see kägu kirjutab. Minu ämm on ka armas ja väga tahaks lapselastega tegeleda, aga näeme mehega, et tihti ikkagi tekivad sellised olukorrad, mis võivad isegi olla eluohtlikud. No näiteks suure suuga lubab, et teie päevitage, ma vaatan vees last. Ma ikkagi jälgin eemalt ja näen, kuidas ämm näeb tuttavat ja hakkab lobisema ja meie kaheaastast ei jälgi. Mees läks siis järgi lapsele ja hakkas mängima. Siis taipas ämm ise ka, et oijah. Ja põhjus võibki olla selles, et minu meest hoidsid tihti tema vanavanemad.

Ja mul on paljude lastega sõprade hulgast täpselt üks sõbranna, kelle kaheaastane tegigi alati nii nagu tal oli palutud. Ja nii selle tüdruku ema kui ka isa olid natuke pettunud(?), et nende laps ei ole üldse seiklushimuline. Ei tea, kust te nii palju igavaid kaheaastaseid leidsite 😀 another brick in the wall justkui. Et eksisteerime küll, aga passime ühes toakeses ja teeme, mida kästakse.

#4183958:

#4183880:

#4183871:

#4183867:

#4183844:

#4183782:

#4183345:

#4183222:

#4183191:

Sellist perioodi elus, kus lapsed on nii väikesed ja abitud, et ema ei saa nende kõrvalt lõunatki tehtud, on ikka väga lühikest aega.

Samas selline periood, kus vanaema on nii vana ja abitu, et ei suuda korraga lõunat teha ja mudilase ohutust tagada (vaid ehk ainult üht asja korraga), võib olla päris pikk.

No ilmselgelt ei viidagi väikelast nõdrale vanaemale hoida. Need vanaemad, kellest siin jutt käib, on siiski veel kõbusad ja küsimus on pigem vanaema enda prioriteetides.

Meie ise viisime lapse vanaema juurde hoida koos suure toidukotiga, kus sees kogu päevaks vajaminev, ja mingit vaaritamist polnudki vaja. Ent sellegipoolest eelistas vanaema teha omi toimetusi ja jätta laps järelevalveta. Laps läks omapäi tiheda liiklusega tänavale jalutama. Pärast seda me ei julgenud enam last vanaemaga kahekesi jätta, siis kuulsime küla pealt kuidas vanaema räägib meid taga, et noored ei toovat talle lapselast külla. Põhjuse unustas muidugi mainimata. Oli tugeva tervisega kõbus proua.

Miks sa pole suutnud ise lapsele õpetada, et toast välja ei minda?

Laps oli kaheaastane. Kas sinu meelest peaks lapse kasvatamine teiseks eluaastaks olema juba lõppenud ja lapsel kõik selge?

See on võimalik. Sa pole viitsinud.

Sa trollid või teed nalja? Kui lapse kasvatamine tema 2-aastaseks saades peab sinu arust olema juba lõppenud, siis poleks ju mingeid lasteaedu vms üldse vajagi, saadame kahesed kohe tööle ja omaette elama. Ilmselt sul endal pole lapsi. Või siis jätsid oma lapsed kaheaastastena üksi ega saanudki teada, kus nad sul vahepeal kõik ära käisid.

Ma olen üsna kaua lasteaias töötanud, alates nii 1,5 aastaste lastega. 20 last korraga. Ei lasknud keegi lukustamata välisuksest välja. Isegi mitte rühmauksest.

Oi kui tubli sa ikka oled, kes sind jõuab ära kiita! Vaata, sina olid koos abiõpetajaga seal tööl selleks, et lapsi valvata, sa ei tohtinud seal tegeleda mingite oma asjadega. Aga selle kaheaastase vanaema, kes oli ise soovi avaldanud kord ka last hoida, ei hoidnudki last vaid tegeles mingite oma asjadega – mistõttu tundide kaupa üksi igavlema pandud laps lasigi jalga.

Miks su laps üksi igavleb? Ise ei oska ennast lõbustada? Jälle sinu tegemata töö.

#4184034:

Miks su laps üksi igavleb? Ise ei oska ennast lõbustada? Jälle sinu tegemata töö.

Arvan sama, igav juba tänapäeva lapsel olla ei saa. Nii palju on kõike ja kui võhm otsa saab võib ju raamatut lugeda.

#4184072:

Tavalised lapsed loevad päris kindlasti 2aastaselt raamatuid ja oskavad endale ise lubatud ohutuid tegevusi leida.

Tead 1 aastane hakkab juba hommikul vara vinguma kui igav kõik on!  2 aastane otsib juba elu mõtet, 3 aastane kirub juba poliitikuid ja elu üldiselt. 4 küsib kas tissi ka saab ja terve päev wc ei peaks igavusest minema, siis tõmbab hommikul mähkud jalga ja vahetab järgmisel hommikul puhtad asemele.  Nii käib päriselu. Vanemaks saades muretsevad ozempic kõrvalmõjude pärast, peaasi, et liikuma ei peaks ja rasvast saaks kurgust alla kallata.

Omavaheline läbisaamine tulevikus, vanemate ja vanavanematega sõltub suuresti sellest, kui palju klapib iseloomude ja huvide osas. Laps võib vanaema või vanaisaga päevi koos veeta, aga kui üks on ülienergiline, oma arvamust peale suruv, armastab eelkõige aiatööd ja kästiööd ja kaasab tegevustesse ka ülirahuliku lapse, kes neid tegevusi ei talu, vaid eelistab näiteks rahus raamatuid lugeda, siis ühel hetkel pole neil enam millestki eriti rääkida ja omavaheline kontakt tasapisi väheneb. Kui iseloomud põrkuvad ja huvid totaalselt erinevad, siis saadaksegi justkui kohustuslikus korras, paar korda aastas, kokku, aga rääkida nagu pole neil inimestel väga millestki.

#4184034:

#4183958:

#4183880:

#4183871:

#4183867:

#4183844:

#4183782:

#4183345:

#4183222:

#4183191:

Sellist perioodi elus, kus lapsed on nii väikesed ja abitud, et ema ei saa nende kõrvalt lõunatki tehtud, on ikka väga lühikest aega.

Samas selline periood, kus vanaema on nii vana ja abitu, et ei suuda korraga lõunat teha ja mudilase ohutust tagada (vaid ehk ainult üht asja korraga), võib olla päris pikk.

No ilmselgelt ei viidagi väikelast nõdrale vanaemale hoida. Need vanaemad, kellest siin jutt käib, on siiski veel kõbusad ja küsimus on pigem vanaema enda prioriteetides.

Meie ise viisime lapse vanaema juurde hoida koos suure toidukotiga, kus sees kogu päevaks vajaminev, ja mingit vaaritamist polnudki vaja. Ent sellegipoolest eelistas vanaema teha omi toimetusi ja jätta laps järelevalveta. Laps läks omapäi tiheda liiklusega tänavale jalutama. Pärast seda me ei julgenud enam last vanaemaga kahekesi jätta, siis kuulsime küla pealt kuidas vanaema räägib meid taga, et noored ei toovat talle lapselast külla. Põhjuse unustas muidugi mainimata. Oli tugeva tervisega kõbus proua.

Miks sa pole suutnud ise lapsele õpetada, et toast välja ei minda?

Laps oli kaheaastane. Kas sinu meelest peaks lapse kasvatamine teiseks eluaastaks olema juba lõppenud ja lapsel kõik selge?

See on võimalik. Sa pole viitsinud.

Sa trollid või teed nalja? Kui lapse kasvatamine tema 2-aastaseks saades peab sinu arust olema juba lõppenud, siis poleks ju mingeid lasteaedu vms üldse vajagi, saadame kahesed kohe tööle ja omaette elama. Ilmselt sul endal pole lapsi. Või siis jätsid oma lapsed kaheaastastena üksi ega saanudki teada, kus nad sul vahepeal kõik ära käisid.

Ma olen üsna kaua lasteaias töötanud, alates nii 1,5 aastaste lastega. 20 last korraga. Ei lasknud keegi lukustamata välisuksest välja. Isegi mitte rühmauksest.

Oi kui tubli sa ikka oled, kes sind jõuab ära kiita! Vaata, sina olid koos abiõpetajaga seal tööl selleks, et lapsi valvata, sa ei tohtinud seal tegeleda mingite oma asjadega. Aga selle kaheaastase vanaema, kes oli ise soovi avaldanud kord ka last hoida, ei hoidnudki last vaid tegeles mingite oma asjadega – mistõttu tundide kaupa üksi igavlema pandud laps lasigi jalga.

Miks su laps üksi igavleb? Ise ei oska ennast lõbustada? Jälle sinu tegemata töö.

Loen ja imestan, kas päriselt ka niisuguse suhtumisega inimene väidab end olevat töötanud lasteaias 1,5-aastaste maimikutega? Kes tõemeeli arvab, et kaheaastase kohus on tundide kaupa üksinda kuskil tagatoas raamatuid vaadata ja kui tal seal igav hakkab, siis on see halbade vanemate tegemata töö. Sel juhul tekib küsimus, et milleks üldse last korra vanaemale viiagi, kui see laps peab seal sisuliselt kogu päeva üksi tagatoas vaikselt istuma, parem siis juba koju jätta või emaga koos tööle kaasa võtta.