Mehega oleme pikalt koos olnud ja meil on 4 last, kellest 2 on gümnaasiumis. 6 kuud tagasi tekkis minul soov saada veel üks laps. Rääkisin mehega ja ta võttis mõtlemisaega ning ütles, et temagi poolest, sest suuremad lapsed kolivad niikuinii 2-3a jooksul välja.
Eemaldasin spiraali ja siis 4 kuud oli aktiivset proovimist, kuid rasedaks ei jäänud. Mingi hetk mees teatas, et ta mõtles ümber ja tema ei taha. Meie elus ei muutunud mitte midagi va, et majal vajab katus vahetust, aga see on ka mingi 1a jooksul tehtav. Mehe vanemad on ka viletsad, aga mees on juba pikemalt korra kuus abis käinud ehk siis see koormus pole suur.
Mees põhjendab sellega, et tema tahab oma elu ka elada ja väidab, et mina ka ei jaksa. 2 väiksemat on veel mõlemad lasteaiaealised.
Kurvastasin ja püüdsin mehega rääkida, aga no kui ei taha, siis ei taha ja panin arstile aja spiraali paigaldamiseks. Ooteaeg oli umbes 2 kuud. Selle aja jooksul mees paar korda kasutas kondoomi, kuid see oli talle vastuvõetamatu ja kasutasime rütmi meetodit ja katkestatud vahekorda. Rääkisin ka mehega ja ütlesin, et nii pole 100% garantiid ja et mis siis saab, kui rasedaks jään. Mees väitis, et kui 4 kuud ei jäänud, siis nüüd niikuinii ei jää. Vestluste käigus mees ütles, et no kui nüüd tuleb ju siis tuleb.
Ja nüüd siis mõned päevad enne naistearsti selgus, et olen rase. Eks see oli mulle ka ootamatu, kuid ikkagi hea uudis. Ja kui mehele rääkisin, siis tema teatas, et tema ei taha ja tema pole nõus veel üht last saama. Küsis, et palju abort maksab ja viskas mulle alandavalt raha.
Arstile minnes arst ei leidnud loodet ega saanud rasedust kinnitada, sest rasedus on veel väike ning pani uue aja. Mees väldib seda teemat ja minul on tema suhtes väga tugev tõrge. Üritasin ka mehega rääkida, aga ta on väga kategooriline ning isegi ütles, et minu valik, kas tema või laps, et mina rikun meie mõnusa pereelu ära.
Kusjuures mul tõesti ei ole olnud mehele midagi ette heita ja tema selline reaktsioon on minu jaoks väga õudne, sest see oli minu jaoks mõneti ikkagi planeeritud rasedus.
Ma olen muidugi mõelnud, et lapse suhtes pole õiglane saada teda perekonda, kus üks teda ei taha ning abort on ka üleelatav, kuid samas ma olen mehes nii pettunud ja ma tunnen, et tema selline vastutusest kõrvale hiilimine ja minuga mitte arvestamine panevad mind teda vihkama ja tõrjuma.