Esileht Pereelu ja suhted miks enamus naised ei luba meestele sõbrannasid?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 143 )

Teema: miks enamus naised ei luba meestele sõbrannasid?

Postitas:
rosinakypsis

Mina usun küll, hoolimata kõigest, et mees ja naine võivad vaid sõbrad olla. Mul on kaks koolivenda, kellega juba aastaid läbi läin, nii lõunal, kohvikus kui kinos. Viimasel ajal küll väga harva. Neid mehi mu mees aktsepteerib ning peab neid ka oma tuttavateks, kellega kokku sattudes hea lobiseda. Kuid meie tutvuse algul pani ta mu kahele teisele meestuttavale küll nii-öelda veto peale, ei meeldinud talle sugugi, kui nendega kokku sain või telefonis jutustasime. Ja nii nad lõpuks mu elust kadusidki. Natuke kahju tegelikult. Ei osanud abikaasa isegi seletada, mida halba ta nende osas haistis.

Abikaasale tekkinud sõbranna oli tegelikult ta kunagine tüdruksõber, kellega nad mingi aeg isegi koos elasid, enne kui naine ta teise tüübi pärast maha jättis. Seda kõike sain alles hiljem teada. Oleks ma seda nende suhtluse ajal aimanud, poleks ma nii muretu ja usaldav olnud. Kuigi algul oligi mu mehe ja selle naise suhtlus üdini platooniline, tundus nagu iga teine sõprussuhe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igaüks lähtub eelkõige ikka iseendast (kogemus ei puutu asjasse).Kui ise ei suuda/ taha/ oska vastassooga sõber olla, vaid näedki vastassoos alati ja ainult seksuaalset olendit, siis ei kujuta ka ette, et su abikaasa võiks teistsugune olla. Kui ise ei ole endas kindel, siis ei kujuta ette, et keegi teine võiks selline olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on meessõpru. Nii ammuseid ammuseid tutvusi kui ka värskemaid tutvusi.

Üldiselt tihedamini kui paar korda aastas ma igaühega neist väljas ei käi. Mõnega käin näiteks korra 3 a jooksulväljas. Võimalusel teen nendega mõne pika lõuna, mõnega teeme ühise trenni, mõnega saame tõesti eraldi õhtul kuskil kohvikus või pubis kokku ning teeme linnapeal jalutuskäigu.

Kas teil lapsi on? Kui on, kas siis mees hoiab rõõmuga üksi lapsi, kui sina peale tööd mõne teise mehega koos trenni teed, pubis istud ja linna peal jalutad? Ja seda siis kui sageli? Ja nt lapsepuhkusel ema, kes niigi päevad läbi laste vajadusi rahuldab, peaks tolereerima seda, kui mees peale tööd kodu, naise ja laste asemel oma aja hoopis sõbrannale pühendab? Et nagu kohe üldse oma abikaasaga koos aega ei veeda ja lastesse ei panusta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lihtsalt näitab, kui palju ebakindlaid suhteid meil on. Eluterves suhtes ei teki küsimustki, et kumbki pool ei võiks oma sõpradega suhelda.

Kes see “meie” on? Eesti? Kas mujal maailmas on suhted kindlamad ja elutervemad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sest nad teavad, et pooltel juhtudest ei ole tegu ainult sõbrannadega, vaid huvi on teisesuunaline, scherlock. Aga mis see nuhkimine siis enam aitab!

Mina ei keela midagi ja mu mehel on naissoost tuttavaid küll ja veel, enamus juba “enne minu aega”. Hilisemad on nagu peretuttavad.

Ei ole ikka pooltel juhtudel midagi sellist, võib-olla 1%-l. Armukesi tavaliselt ei tutvustata teisele poolele ega nimetata neid sõpradeks või sõbrannadeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on meessõpru. Nii ammuseid ammuseid tutvusi kui ka värskemaid tutvusi.

Üldiselt tihedamini kui paar korda aastas ma igaühega neist väljas ei käi. Mõnega käin näiteks korra 3 a jooksulväljas. Võimalusel teen nendega mõne pika lõuna, mõnega teeme ühise trenni, mõnega saame tõesti eraldi õhtul kuskil kohvikus või pubis kokku ning teeme linnapeal jalutuskäigu.

Kas teil lapsi on? Kui on, kas siis mees hoiab rõõmuga üksi lapsi, kui sina peale tööd mõne teise mehega koos trenni teed, pubis istud ja linna peal jalutad? Ja seda siis kui sageli? Ja nt lapsepuhkusel ema, kes niigi päevad läbi laste vajadusi rahuldab, peaks tolereerima seda, kui mees peale tööd kodu, naise ja laste asemel oma aja hoopis sõbrannale pühendab? Et nagu kohe üldse oma abikaasaga koos aega ei veeda ja lastesse ei panusta?

Räägib ju, et mõnega kohtub korra kolme aasta tagant ja nt käib siis lõunal. Kõige rohkem kohtub 2x aastas. Miks mees peaks lapsi hoidma sel ajal? Lapsed (kui neid on) võivad vabalt olla teismelised või täiskasvanud. Mida halba on paar korda aastas ammuse tuttavaga tund-paar lobisemises? Kuidas see pereelu segab?

Please wait...
Postitas:
Kägu

miks enamus naisi ei luba meestel käia sõbrannadega läbi?
koheselt on lahti mingi jube draama ja käib üks räme nuhkimine, pidev kahtlustamine.
tunnetate konkurentsi või kust võtate üldse õiguse oma mehele sõbrannad ära keelata?

Ma teen draamat küll kui laste isa õhtu otsa sõnumineerib , sest kui mehel on pere , siis võiks olla olemas ka oma laste ja naise jaoks mitte tiineka kombel mobla ekraani kaapida , et sõbrannadega suhelda.

Teisalt on mul kogemus meestega, kes tahtsid hirmsasti ” sõbrad ” olla , tegelikult ei suutnud nad sugugi sõbra tasandile jääda , vaid soovisid midagi muud. Seetõttu on mul vähe usku sõprusesse meeste ja naiste vahel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igaüks lähtub eelkõige ikka iseendast (kogemus ei puutu asjasse).Kui ise ei suuda/ taha/ oska vastassooga sõber olla, vaid näedki vastassoos alati ja ainult seksuaalset olendit, siis ei kujuta ka ette, et su abikaasa võiks teistsugune olla. Kui ise ei ole endas kindel, siis ei kujuta ette, et keegi teine võiks selline olla.

No see on see tase, kust kõik alustavad – iseenda rikutuse tasand. Elus aga saab inimene kogemusi juurde ning nii lisanduvad ka uued tasemed, vähemalt õpivõimelistel isenditel. Kui oled näinud, kuidas vastassoost sõbrast saab armuke, siis panedki kõrva taha ka selle võimaluse. Siis on juba igaühe enda asi, kui palju oma kaaslast usaldada julgeb.
Ja, nagu eespool juba ütlesin, sõbrustamise protsessis pole mehed ja naised võrdsed. Mehed näevad mitteseksuaalsena vaid väga koledaid naisi või naisi, kelle osas on mingi tõsine barjäär vahel, parima sõbra naine, õde, sõbra ema. See barjäär muidugi on ka igaühel erinev, mõni on kohe nõus põrutama sõbra ema, aga mitte kunagi sõbra õde. Naised on need, kes otsustavad, kas suhtlus jääb ebaseksuaalseks või saab seksuaalseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on meessõpru. Nii ammuseid ammuseid tutvusi kui ka värskemaid tutvusi.

Üldiselt tihedamini kui paar korda aastas ma igaühega neist väljas ei käi. Mõnega käin näiteks korra 3 a jooksulväljas. Võimalusel teen nendega mõne pika lõuna, mõnega teeme ühise trenni, mõnega saame tõesti eraldi õhtul kuskil kohvikus või pubis kokku ning teeme linnapeal jalutuskäigu.

Kas teil lapsi on? Kui on, kas siis mees hoiab rõõmuga üksi lapsi, kui sina peale tööd mõne teise mehega koos trenni teed, pubis istud ja linna peal jalutad? Ja seda siis kui sageli? Ja nt lapsepuhkusel ema, kes niigi päevad läbi laste vajadusi rahuldab, peaks tolereerima seda, kui mees peale tööd kodu, naise ja laste asemel oma aja hoopis sõbrannale pühendab? Et nagu kohe üldse oma abikaasaga koos aega ei veeda ja lastesse ei panusta?

Kui see ema nagunii päevad läbi laste vajadusi rahuldab, siis on loogiline, et mees võtab vahel lapsed enda hoida, kui ema väljas käib. Loogiline oleks tegelikult, et mees ja naine hoolitsevad laste eest sama palju ehk kui mehel on päevas 3h vaba aega, siis on ka naisel päevas 3h vaba aega. Või mis iganes tundide arv, aga see peab olema võrdselt jaotunud. Imikute puhul on erand, kuna isa ei imeta, aga siis peaks just emale võimaldama aega, kus ta saab vahepeal puhata. Ma ei saa aru, miks üldse saadakse lapsi isadega, kes emaga sama palju lastega aega ei veeda. Ei pea ju saama, võib kuradile saata sellise mehe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mehed näevad mitteseksuaalsena vaid väga koledaid naisi või naisi, kelle osas on mingi tõsine barjäär vahel, parima sõbra naine, õde, sõbra ema. See barjäär muidugi on ka igaühel erinev, mõni on kohe nõus põrutama sõbra ema, aga mitte kunagi sõbra õde.

Misasja?
Sõbra täiskasvanud tütart ollakse nõus põrutama, muud variandid jäta küll välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

miks enamus naisi ei luba meestel käia sõbrannadega läbi?

koheselt on lahti mingi jube draama ja käib üks räme nuhkimine, pidev kahtlustamine.

tunnetate konkurentsi või kust võtate üldse õiguse oma mehele sõbrannad ära keelata?

See on meile sisse juurdunud juba plikaajast peale – oma mängukanni ei anta teisele mängida.
Lemmiknukku näppisid ainult ja ainult sina.

Please wait...
Postitas:
Kägu

sest enamus naisi mõtlevad ainult sellele, kuidas su mees ära varastada. Ok eks see veidi nüüd üle pingutatud ole. Aga kogemusi elust enesest jagub. Kui mu mees oli minusse sama hullupööra nagu mina temasse armunud sai ta oma kolleegilt ettepaneku mind maha jätta. Aastaid hiljem purjus peaga tunnistas mulle ,et see kolleeg oli väga huvitatud temaga suhtest,kuid ta ütles talle ära.Ja mina veel nuputasin, et miks üks naiskolleeg mind vastiku pilguga kogu aeg vahib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

miks enamus naisi ei luba meestel käia sõbrannadega läbi?

koheselt on lahti mingi jube draama ja käib üks räme nuhkimine, pidev kahtlustamine.

tunnetate konkurentsi või kust võtate üldse õiguse oma mehele sõbrannad ära keelata?

Minu meelest on see põlvkondade vahe. 40-50ndates inimesed on harjunud, et mehel on meessoost sõbrad ja naisel sõbrannad. 20ndates inimesed suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades ja peaagu kõigil on igast soost sõbrad. Erandiks on üks tüüp naisi – sellised naised, kes unistavad poistest juba varateismelisena ja sõbrannatsevad tüdrukutega, kuid unustavad enda sõbrannad kohe ära, kui mehe saavad, sest nüüd on neil mees. Nende jaoks on naise elu mõte mees ja lapsed, juba kooli ajal. Nad on inimesed, kes kasutavad tavaliselt lauseid, nagu “ei saa välja tulla, sest mul on ju nüüd mees” või “ei tea, kas mees lubab”. Või siin samas teemas kuuldud “mina mehele naissoost sõbraga üksi olla küll ei luba, nagunii petab”. Selliseid naisi on aga üha vähem. Minu jaoks tundub kogu see teema nii kohutavalt vanamoeline, noored üldiselt ei käitu nii. On vaid üksikud meestehullud naised, kes on seda olnud lapsepõlvest peale, üldiselt on neil ka madal haridustase ja pärit külakoolidest, kus on soorollid rangelt juurdunud. Minu klassis olid mõned sellised, pidevalt õhkasid poiste järele, hakkasid hiljemalt 15aastasena kellegagi käima ja pole kunagi üksi olnud, vaatavad romantilisi draamasid ja seebikaid, nagu Twilight ja 50 Shades of Grey, postitavad Facebook, kus musi lilli toob, valentinipäeva postitus on kohustuslik! Nad ei kasuta oma potentsiaali ära isegi siis, kui on head õpilased, ei püüagi heasse kooli sisse astuda ega karjääri teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sest enamus naisi mõtlevad ainult sellele, kuidas su mees ära varastada. Ok eks see veidi nüüd üle pingutatud ole. Aga kogemusi elust enesest jagub. Kui mu mees oli minusse sama hullupööra nagu mina temasse armunud sai ta oma kolleegilt ettepaneku mind maha jätta. Aastaid hiljem purjus peaga tunnistas mulle ,et see kolleeg oli väga huvitatud temaga suhtest,kuid ta ütles talle ära.Ja mina veel nuputasin, et miks üks naiskolleeg mind vastiku pilguga kogu aeg vahib.

Enamikul naistest on peaaegu kõigist meestest täiesti suva. Naised ei vaata mehi üldiselt nii, et tahaks seda, seda ja seda ning see tundub ka nunnu. Juhuslik mees on nagu isa, vend või teine naine, ei väiksematki külgetõmmet ega selle võimalust. Suvaline mees on täiesti ebaseksuaalne naise jaoks. Kui sul pole just top 1% kõige ilusam ja huvitavam mees, kes ise naistega flirdib, siis on väga väike tõenäosus, et ta suvalisele naisele meeldib. Jah, ka keskmisel mehel võib armuke olla, aga milline on tõenäosus suvalise naise seisukohalt? See mees suhtleb tõenäoliselt sadade või tuhandete naistega ja ainult ühega näkkab, kui sedagi. Nii et ei saa üldistada, et naised ainult seda tahavad. Pigem mehed tahavad seksi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu vanema venna sõbrad on need, keda nähes kallistame, lööbime jne. Ja neile jään alati õeks (nii nad ise vahest kutsuvad). Mees oli ka alguses natuke segaduses, aga nüüd saab nendega ka hästi läbi. Vanusevahe on nendega 5-6 aastat, kusjuures kui baaris noorema kokku saime, siis valvasid mu järgi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sõltub mehest ja sõbrannast. Kuidas mees naist rahustab ja sõbrannat esitleb. Kas sõbrannat hoitakse ainult endale või käib ka külas? Kuidas selle sõbrannaga aega veedetakse?
Minu jaoks on piir selline, et kui mingi vana tuttav ja teda näidatakse ka mulle, siis on ok. Kui hakkavad mingid uued sõbrannad tekkima, siis on jama majas.
Just lõpetasin suhte mehega, kes jättis mind koju aga sõbrannadega käis üritustel jne. Naljakas oli.see, et tuttavad rääkisid, et petab raudselt ühe lapsepõlve sõbraga. Ei uskunud, sest see naine käis ka külas ja suhtles ka minuga. Polnudki neil midagi, aga kui lahku läksime, siis ühe sõbrannaga ameles juba jlrgmisel.päeval, kuigi käis veel.mind palumas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on see põlvkondade vahe. 40-50ndates inimesed on harjunud, et mehel on meessoost sõbrad ja naisel sõbrannad. 20ndates inimesed suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades ja peaagu kõigil on igast soost sõbrad.

Tundud üks tõeliselt elu- ja ninatark 20-aastane olema 🙂 . Vaatame, mis juttu sa siis ajad, kui ise vanuriks ehk 40-50-aastaseks saad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

40-50ndates inimesed on harjunud, et mehel on meessoost sõbrad ja naisel sõbrannad. 20ndates inimesed suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades

Selle sinu poolt piiritletud vanema generatsiooni esindajana kinnitan sulle, et ka meieealised suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades. Ma arvan, et suurim vahe on selles, et osad inimesed nö. küpsevad ja sõprade-sõbrannadega hängimise asemel elavad pereelu ja suhtlevad peresõpradena kaaslase (ja ehk ka lastega) omaaegsete sõpradega edasi ja teised on sellised eatud tiinerid, kel on perest eraldi veel mingi oma noorpõlvest jäänud seltskond.

Ma ausalt lihtsalt ei saa aru, miks peaks täiskasvanud, abielus mees (või naine) kahekesi mingi sõbrannaga (sõbraga) kinos käima. Kumbki jätab oma paarilise koju ja minnakse kinno, nagu seda teevad teismelised, kes pole veel pereloomiseks küpses eas või kahekümnendates inimesed, kes pole lihtsalt veel omale kaaslast leidnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ausalt lihtsalt ei saa aru, miks peaks täiskasvanud, abielus mees (või naine) kahekesi mingi sõbrannaga (sõbraga) kinos käima.

Miks peaks minu mees jätma minemata kinno, kui ootamatult avastab, et on viimane linastuspäev ja mina lihtsalt ei huvitu või ei viitsi või ei saa? Miks peaksin mina tingimata kaasa tilpnema või meest keelama?
Ja mis vahet seal on, mis soost inimesega kinno minnakse. Mõni tuttav tahab ka minna, tuleb näiteks tööl juttu. Niipalju kui mina kinos käinud olen, inimesed vaatavad filmi, mitte ei aja teisele kätt mootorisse – no kui nad just äsjaarmunud 17-sed ei ole. Isegi ei räägita üle paari lause enne ja mõne lause pärast filmi – saadakse kokku, vaadatakse film ära, jalutatakse vesteldes autode või bussideni, head aega, aitäh ja kojuminek.

Mismoodi see mulle ohtlik oleks või miks ma peaksin seda keelama. Või miks seda võiks teha ainult enne abielu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peaks minu mees jätma minemata kinno

Ta üksi ei oska kinos käia?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mismoodi see mulle ohtlik oleks või miks ma peaksin seda keelama.

Ma pole öelnud, et see on ohtlik; ma ei arva, et sa peaks meest keelama või et täiskasvanud inimest üldse keegi keelata saaks. Ma ei rääkinud sellest, mida sina peaks lubama või kartma, vaid sellest, et sõbrannade-sõpradega hängimisest kasvavad paljud inimesed välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peaks minu mees jätma minemata kinno

Ta üksi ei oska kinos käia?

Oskab ikka, aga kui teada on, et mõni sõber/sõbranna ka tahaks minna või on töökaaslasega töölt minek, siis miks ta peaks üksi minema. Kui sa nii kardad, et kukub kedagi kabistama (miks pagana pärast just kino karta), siis ta võib kabistada ka lihtsalt seda üksi kinno tulnud naist, kes ta kõrvale satub.

Üksik mees kinos…mmmmm….mõnele üksindusest hulluvale mimmile lausa magus suutäis pimedas saalis 🙂
Kas sa seda ei kardagi? 🙂 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sõbrannade-sõpradega hängimisest kasvavad paljud inimesed välja.

No ma ei tea, kas vedurinäituse külastamine, uue silla ehituse vaatamine või betoonimuuseumi visiit mõne samade huvidega sõbraga nüüd hängimise alla tingimata käib. Ja päris kurb ikka, kui mehel pole sellist sõpragi (kama, mis soost), kellega oleks samad huvid, kasvõi minna koos traktorimuuseumisse või loengusse sisepõlemismootorite ajaloost, kui sina ei viitsi. Või mees isegi ei huvitu enam millestki niipalju, et tahta midagi teha või kuskile minna. Või on nii ära tümitatud, et ei julgeks sellest soovist naisele rääkidagi – omal ajal seda piredat pilku ja solvumust küllalt nähtud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meeste sõbrannatamiste süütust saab hästi kontrollida sellega, et sa ise organiseerid endale sarnase meessoost sõbra ja veedad temaga sarnaselt aega. Kui sellest tekib tüli, siis mees ise ka,ei usu, et saab vastassooga sõber olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meeste sõbrannatamiste süütust saab hästi kontrollida sellega, et sa ise organiseerid endale sarnase meessoost sõbra ja veedad temaga sarnaselt aega. Kui sellest tekib tüli, siis mees ise ka,ei usu, et saab vastassooga sõber olla.

Sellega ma nõustun 100%. Väikese hingega inimesed kipuvad paaridesse minema, ehk siis pott leiab oma kaane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oskab ikka, aga kui teada on, et mõni sõber/sõbranna ka tahaks minna või on töökaaslasega töölt minek, siis miks ta peaks üksi minema.

MIks mitte? Minu meelest on jällegi imelik, et kinno peaks kindlasti kellegegi koos minema.
Tegelikult saad aru küll (või ei saa?), et point ei ole mitte kinno minemises, vaid just kindla inimesega koos aja veetmises. Ma käin sageli üksi kinos ja mingit (mees)sõpra sinna talutamiseks ei vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Või on nii ära tümitatud, et ei julgeks sellest soovist naisele rääkidagi

Millisest soovist ei julge rääkida? Et naist endaga koos muuseumisse kutsuda? Või tahab ta just tingimata ilma oma naiseta minna? Vot see on jah imelik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on see põlvkondade vahe. 40-50ndates inimesed on harjunud, et mehel on meessoost sõbrad ja naisel sõbrannad. 20ndates inimesed suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades ja peaagu kõigil on igast soost sõbrad.

Tundud üks tõeliselt elu- ja ninatark 20-aastane olema 🙂 . Vaatame, mis juttu sa siis ajad, kui ise vanuriks ehk 40-50-aastaseks saad.

Ma olen ikka vanem kui 20. Aga see on põlvkondade vahe, mitte vanusevahe. Kui vaatad filme ja seriaale vanemast põlvkonnast, näiteks nagu Wikmani poisid, siis seal suhtlesid poisid tüdrukutega ainult kui naissoost olevustega, kelle juuresolekul olid nad võltsviisakad ja hillitsetud. Poistega omavahel tehti nalju, tüdrukute juures ajati sellist juttu, et ma suudlen teie kätt, madam. Kui ma vaatan praguseid 50aastaseid, siis ka neil olid lapsepõlves sood kampadena eraldatud. 90ndatel vist hakkas asi muutuma. Mina olin teismeline 2000ndate alguses ja keskel ja siis oli enamik mingis segakambas (v.a väga tagasihoidlikud inimesed, kes polnudki kampades). Kõik 16-22 aastased, keda ma tean, liiguvad segakampades või on neil individuaalsed sõbrad, kelle puhul sugu pole oluline. Nende seas pole isegi küsimus, et ka poisid ja tüdrukud saavad olla sõbrad. Kes teisiti arvab, seda peetakse vanamoeliseks või kiimakotiks. Kõik need seltskonnad on jäänud täiskasvanuna samaks – 50+ aastased jaotuvad aiapidudel sugude kaupa meeste ja naiste gruppideks, mehed räägivad meeste juttu, naised naiste juttu, 35+ on rohkem segakampu, aga ikkagi natuke sellist “minu mees” juttu, 25-30aastastel vahet pole, mis soost inimesega nad räägivad. Mina isiklikult isegi ei märganud, et mitu meest või naist oli minu seltskonnas eile või kas olid hoopis kõik mehed või naised. Kui ei hakka just spetsiaalselt meelde tuletama.

Peale segakampade on sugudevahelise suhtlemise tõusu põhjuseks ka see, et seks pole enam tabu. Seksida võib väga lihtsasti Tinderis või mujal tutvutud inimesega ning seks iseenesest pole midagi erilist. See pole tegelikult halb – kui ollakse suhtes, siis pole põhjus enam seks, vaid sügavam side ja sellist suhet on väga raske lõhki ajada. Kui on suhe, siis selleks ajaks on juba sarved maha joostud ja teisest soost inimest ei vaadata üldse peamiselt soopõhiselt. Noored on ka palju valivamad, iga suvaline ei eruta ja seda mitte võrreldes vanematega, vaid minu enda ja minust vanematega samas vanuses. Noored seksivad üha hiljem ja neil on vähem partnereid. Sest neil on väga lihtne seksi leida, kui vaid tahavad, see pole enam elu eesmärk, nagu vanades noortekomöödiates.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

40-50ndates inimesed on harjunud, et mehel on meessoost sõbrad ja naisel sõbrannad. 20ndates inimesed suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades

Selle sinu poolt piiritletud vanema generatsiooni esindajana kinnitan sulle, et ka meieealised suhtlesid lapsepõlvest peale segakampades. Ma arvan, et suurim vahe on selles, et osad inimesed nö. küpsevad ja sõprade-sõbrannadega hängimise asemel elavad pereelu ja suhtlevad peresõpradena kaaslase (ja ehk ka lastega) omaaegsete sõpradega edasi ja teised on sellised eatud tiinerid, kel on perest eraldi veel mingi oma noorpõlvest jäänud seltskond.

Ma ausalt lihtsalt ei saa aru, miks peaks täiskasvanud, abielus mees (või naine) kahekesi mingi sõbrannaga (sõbraga) kinos käima. Kumbki jätab oma paarilise koju ja minnakse kinno, nagu seda teevad teismelised, kes pole veel pereloomiseks küpses eas või kahekümnendates inimesed, kes pole lihtsalt veel omale kaaslast leidnud.

See on ka vanema generatsiooni asi, et sõpradest peab “välja kasvama” ja pere loomine tähendab seda, et unustatakse sõbrannad ja sõbrad ära. Normaalne on see, kui sul on peale pereelu ka sõbrad ja eraelu (st väljas käimine, hobid jms). Kõige igavam on selline elu, kus pärast tööd tullakse kohe teleka ette ja lösutatakse seal magamaminekuni ja kuhugi ei minda, sest “mul on nüüd mees”. Väikeste lastega on rohkem tööd, aga enamik on sellised ka siis, kui lapsed on piisavalt suured, et end ise pesta ja magama minna.

Ma ei saa aru inimesest, kes liikus segakampades ja kellel olid mõlemast soost sõbrad, aga nüüd peab teisest soost sõbraga kinos käimist seksuaalseks. Vanasti ei olnud see seksuaalne, nüüd on või? Ja üldse, kinos käimine – selle loogika järgi on koos kinos käivad sõbrannad lesbid, meessõbrad homod ja kui üksi lähed, siis on käsitöö. Kes see ikka seksib kinos?

Samuti see, et partner jäetakse koju. Enamik mu suhtes ja abielus tuttavaid käib üksi väljas ja jätab kaaslase koju või ta läheb teise seltskonnaga välja. Tavaliselt on mõlemal enne suhte algust loodud sõpruskonnad ja teise sõpradega pole nii põnev. Muidugi käiakse mõnikord koos, nagu näiteks sünnipäevadel, pulmas. Aga teine kord käiakse sõpradega isegi pikal reisil, nii et kaaslane jääb koju, näiteks ollakse nädal või paar ära. See, kas kambas on naisi või mitte, pole üldse oluline. Naisteta minnakse pigem siis, kui ettevõtmine on füüsiliselt raske, mitte siis, kui keegi on armukade. Sellist asja lihtsalt pole. Minu jaoks on näiteks kõik mu sõbrad ebaseksuaalsed ja mingit võimalust seal pole. Ka meeste jaoks on see tegelikult nii, sest naistuttavaid ja -sõpru on nii palju, et naisega suhtlemine pole enam nagu “teisega” rääkimine, vaid nagu omaga.

Ja segakambad vanasti – siis oli vist rohkem nii, et tüdrukud või poisid kambas olid kellegi mehed või naised, mitte aga juhuslikult tekkinud sõbrad, kellel omavahel midagi romantilist ega seksuaalset. Need polnud päris segakambad, vaid mehed oma pruutidega vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oskab ikka, aga kui teada on, et mõni sõber/sõbranna ka tahaks minna või on töökaaslasega töölt minek, siis miks ta peaks üksi minema.

MIks mitte? Minu meelest on jällegi imelik, et kinno peaks kindlasti kellegegi koos minema.

Tegelikult saad aru küll (või ei saa?), et point ei ole mitte kinno minemises, vaid just kindla inimesega koos aja veetmises. Ma käin sageli üksi kinos ja mingit (mees)sõpra sinna talutamiseks ei vaja.

Ega peagi ju, aga kui tead, et teine inimene tahab sama filmi vaadata ja ta on vaba, siis väldid teda või, sest pime ruum ja seal korralikud tütarlapsed meessoost kaaslasega ei käi. Mitmes sajand meil ongi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 143 )


Esileht Pereelu ja suhted miks enamus naised ei luba meestele sõbrannasid?