Minul on poeg koos tüdrukuga minu korterit kasutanud 6 aastat. Mina maksan pangalaenu, üüri neilt ei võta. Algul oli poeg tudeng ja oli loogiline, et mina maksin, nüüd ammu juba töötab, aga nii on jäänud. Mulle sobib, ühe toa on ta ka remontinud. Aga kui nad hakkasid minu käest raha nõudma toidu eest, kui neil külas käin, siis ikka vihastaksin küll. Ok, meil muidugi teine olukord, ma olen nende kodus ööbinud kahel korral – ühel korral, kui nad ise seda palusid, sest olid kodust ära ja oli kodulooma vaja hoida. Teine kord siis tõesti siis, kui nemad kodus olid ja mul öömaja vaja oli. Reeglina ma nende juurde ööbima ei lähe, eelistan alati pigem mingi hotellitoa või korteri võtta, kui Tartus ööbida tahan.
Aga jah, mu jutu mõte, et te olete seal kõik väheke imelikud. Teie, et tasuta elamist nii normaalseks peate ja hakkate ise senti saagima. Ja ämm sellepärast, et normaalselt asjade selgeks rääkimise asemel lihtsalt vaikselt teie juurde sisse imbub. Niikaua, kui teie seal elate, on see ju teie kodu. Ühesõnaga rääkige nüüd asjad selgeks. Kui ämm ise Eestisse tagasi kolida tahab, kolite teie välja. Rahaline kulu teil muidugi siis palju suurem, kui ämmale süüa anda ja tema veearvet maksta. Kui ta tahab, et te seal edasi elate, pange reeglid paika. Kindlasti ei pea te leppima sellega, et ämm kuude kaupa teie kodus peremehitseb. Et kui teie seal elate, siis maksate üüri ning ämm käib külas vahel, mitte üle paari öö korraga kõigile sobival ajal. Kui sellist kokkulepet ei saa, siis kolite ikka välja. Eks siis ämnm ise vaatab, kas kolib ise tagasi, võtab üürilised või laseb korteril tühjalt seista.